Kindlasti oled sinagi tajunud, et pika talve lõpus, kui päevad lähevad pikemaks ja päike tuleb pilve tagant välja, on vaatamata kõigele energiat mingil veidral põhjusel liiga vähe. Sõprade küllakutsetele tahaks pidevalt ära öelda, hommikul ärgata ja tööle minna on kuidagi ekstra raske ning üldse veedaks kõik päevad diivanil pleedi sees.
MyFitnessi personaaltreenerid Ken Lill ja Aili Saar selgitavad, miks see nii on ning kuidas liigutamine ja õige toitumine aidata võiksid.
Kuigi rahvakeeli kiputakse ülalmainitud enesetunnet kutsuma kevadväsimuseks, siis meditsiinilisel tasandil sellist asja tegelikult ei eksisteeri. „Pigem on see aegade jooksul välja kujunenud viis ühe sõnaga kokku võtta erinevad vaevused, mida inimesed eriti just kevadeti tunnevad,“ tunnistab Aili. „Väsimust võime tunda ühte moodi igal aastaajal, kui me ei hoolitse oma keha ja vaimu eest või on selleks mõni meditsiiniline põhjus. Siiski esineb meie kliimavöötmes väsimuse, kurnatuse, meeleolu kõikumise ja energia puuduse sümptomeid just kevadeti.“
Mõlemad treenerid tunnistavad, et kevadväsimuse taga on sageli pikk ja pime talv, erinevad viirushaigused, vitamiinide puudus ja kahjuks sageli ka ühekülgne toitumine. „Valgusvaese talvega ei ole organism saanud päikeselt piisavalt D-vitamiini ning soojade ilmade tulekuga peab organism uuesti aklimatiseeruma,“ kinnitab Ken.
Liiguta ennast!
Kuna kevadel lähevad ilmad soojemaks, on ka hea võimalus jälle õue liikuma minna. „Kuskil siseruumis diivanil lösutamine ei tee kuidagi enesetunnet paremaks. Leia enda jaoks see aeg ja käi värskes õhus jalutamas, matkamas, jooksmas, rattaga sõitmas, rulluisutamas ning proovi neid tegevusi teha iga päev kasvõi mõnikümmend minutit,“ soovitab Ken, pannes samas südamele, et liikumise kõrvalt tuleks leida aega ka puhkamiseks. „Treeningkoormust kasvata tasa ja targu. Leia hea tasakaal töö, liikumise ja puhkuse vahel, maga piisavalt ehk vähemalt kaheksa tundi ning veeda muidugi kvaliteetset aega tuttavate, sõprade ja perega. Kui päike on väljas, ole sina ka väljas!“
Vitamiinid toidulauale
Lisaks aktiivsele eluviisile soovitavad treenerid vaadata üle menüü ja toitumisharjumused ning eelistada kergemini seeditavaid toite nagu näiteks puu- ja köögivilju, salateid või marju. „Tee kindlaks, et saad vajalikus koguses vitamiine ja mineraale ning piisavas koguses puhast vett,” soovitab Aili. „Kui toitumine on tasakaalus, siis erinevaid vitamiine või toidulisandeid huupi juurde tarbida ma ei soovita, kuid on siiski mõned vitamiinid, näiteks D-vitamiin, mida me pimedal talvisel perioodil kindlasti juurde vajame.“
„Öeldakse, et see mida sa sööd, see sa ka oled. Seega, kui sa sööd pitsat, siis sa tunnedki end paksu, rasvase ja raskesti seeditava pitsana. Soovitan eelistada hoopis smuutisid, mis on super toiduks sinu seedeelundkonnale,“ ütleb Ken. “Samuti soovitan süüa tihedamini ja väiksemaid portsjoneid, et organism ei peaks suurte toidukoguste seedimisega omakorda liigselt vaeva nägema.“
Ka tema usub, et vitamiine pole vaja kapsli kujul neelata, kui veeta võimalikult palju aega päikese käes ja süüa näiteks palju sidruneid, kiivisid või paprikaid, millest keha ammutab vajalikke D- ja C-vitamiine. Kui tekib kahtlus, et mõnest vitamiinist on puudu, tasuks pöörduda arsti poole, kes teeb vajalikud vereanalüüsid.
Lõpetuseks jagavad treenerid, kuidas nemad ennast kevadeti ja ka muul ajal ergutavad. „Ärkan alati esimese äratuse peale, tõusen voodist püsti, lähen vannituppa ja viskan mitu korda jääkülma vett näkku,“ räägib Ken. „Seejärel teen 20 kätekõverdust ja 20 tavalist kükki. See on hea viis, kuidas hommikul organism üles äratada ja tegutsema hakata!“
Aili toob välja hommikuvõimlemise. „See ei pea olema raske või keeruline treening, vaid piisab mõnusast kogu keha venitamisest ja sirutamisest, liigestele liikumise ja lihastele kerge toonuse andmisest – kokku 8-10 minutit,“ kinnitab ta. „Siin võiks võtta eeskujuks kassi, kes peale magamist end alati venitab ja sirutab!“
Tekst: Keilit Aedma
Fotod: Nike / MyFitness / eakogu
Millist abi saab kinesioteipimisest?