Endine tippujuja Rinel Pius (26) on kerkinud üheks Eesti lootustandvamaks triatleediks. Ta räägib oma teekonnast triatloni juurde, talvisest treeningust ning suurtest eesmärkidest PRO IRONMANil.
Räägi natuke oma teekonnast. Kuidas sa spordi juurde sattusid ja mis hetkel triatlon sind kõnetama hakkas?
Alustasin juba 9-aastaselt ujumisega ning tegelesin sellega üksteist aastat. Selle aja jooksul oli mul au esindada Eestit kaks korda Euroopa meistrivõistlusel ja ühel korral maailmameistrivõistlusel. Treenisin väga pühendunult: igal päeval olid nii hommikul kui õhtul kahetunnised ujumistreeningud.
Aastate möödudes aga tundsin, et vajan vaheldust ega suuda ujumises enam enda täielikku potentsiaali realiseerida. Kuna mind on alati paelunud pikemad ja vastupidavust nõudvad alad, siis jõudsin 20-aastaselt triatloni juurde.
Kui basseinis piirdusid mu pikimad võistlusdistantsid umbes 15 minutiga, siis triatloni poolpikk või täispikk IRONMAN kestavad vastavalt neli või kaheksa tundi. Tundsin, et just sellisel alal saan oma vastupidavuse tõeliselt maksma panna. Lisaks meeldis mulle mõte treenida rohkem õues, mitte veeta igapäevaselt neli tundi ainult basseinis.
2019. aasta lõpus võtsin ühendust treener Marko Albertiga, kes on endine tippsportlane ja kahekordne olümpialane. Jagasin temaga oma eesmärke ja soove ning sellest hetkest alates olen triatloni radadel.
Talv on treeningutes omaette peatükk. Kuidas sinu treeningrütm külmade tulekuga muutub?
Talvisel ettevalmistusperioodil langeb suurem rõhk tavaliselt jooksule ja ujumisele – nende treeningute mahud kasvavad, samal ajal kui rattasõidu osakaal väheneb. Eelkõige seetõttu, et ilm ei võimalda õues sõita ning rattasõit asendub treeningutega pukil.
Kuna IRONMANi puhul on rattadistants ajaliselt kõige pikem ning mängib kogu võistlusaja kujunemisel üliolulist rolli, on selge eelis sportlastel, kes saavad ka talvekuudel palju rattakilomeetreid koguda. Et püsida konkurentsis tugevate välismaiste triatleetidega, veedan detsembrist aprillini suure osa ajast treeninglaagrites – peamiselt Hispaanias. Seal on võimalik teha kõik trennid õues, mis annab treeningprotsessile märkimisväärselt juurde nii kvaliteeti kui ka üldist mahtu.
Millised sportlikud eesmärgid oled tulevaks aastaks püstitanud?
Minu peamine eesmärk on püstitada uus Eesti rekord täispikal PRO IRONMANi distantsil – läbida kogu võistlus alla 7 tunni ja 55 minuti. Möödunud suvel startisin esimest korda sellel distantsil Kopenhaagenis, kus lõpetasin ajaga 8 tundi ja 5 minutit. See tulemus on praegu läbi aegade Eesti neljas.
Varem keskendusin peamiselt just poolpikkadele IRONMANi distantsidele.
Minu fookuses on nüüd eelkõige rattas ja jooksus veel kiiremaks saada. Just nendes kahes distsipliinis peitub praegu suurim arenguruum, mis aitab mul soovitud rekordini jõuda.
Millist ala pead triatlonis enda suurimaks tugevuseks?
Kindlasti ujumist, sest sel alal on mul kõige tugevam põhi. PRO-triatlonis on kiire ujumine tegelikult väga tähtis, sest just see määrab, millisesse rattagruppi sa jõuad. Kui tuled veest välja koos tugevamate sportlastega, on palju lihtsam kohe punti võtta ja hakata grupisõidu dünaamikat tegema.
Kuigi IRONMANi rattas on draftimine ehk tuulessõit keelatud ning eesoleva ratturiga peab 12 meetrit vahet hoidma, on siiski suur vahe, kas sõidad liidergrupis tugevatega või pead kõik 180 kilomeetrit üksi sõitma. Isegi 12 meetri kaugusel vändates saad natuke tuules sõita.
Kokkuvõttes annab hea ujumine parema stardipositsiooni, vähendab ebavajalikke pingutusi rattal ja aitab kogu võistlust palju sujuvamalt üles ehitada. Mida paremas grupis rattale jõuad, seda rohkem jääb jõudu ja mänguruumi ülejäänud distantsiks.
Mis on see triatloniala, mille kallal pead kõige rohkem vaeva nägema?
Kindlasti rattasõit. PRO-triatloni mõttes alustasin triatloni treeninguid üsna hilja – paljud triatleedid koguvad rattakilomeetreid juba noorena, aga mina tegin oma esimesed tõsisemad maanteerattatreeningud alles kahekümneselt. Nõnda on mul rattas veel palju mahtu järele koguda, et olla konkurentidega samal tasemel. Õnneks on mul igal aastal olnud võimalus pikalt välismaal treeninglaagrites harjutada, mis aitab arengule oluliselt kaasa.
Kuidas leiad motivatsiooni treeninguks ka kõige raskematel päevadel?
Motivatsiooni leian teadmisest, et just sellised hetked määravadki sportlase sisu. Mulle isegi meeldivad olukorrad, kus motivatsioon on madal, sest siis tekib see päris „surumise tunne“. Olen lugenud paljude sportlaste autobiograafiaid ja kuulanud podcaste ning üks läbiv mõte on alati sama: tõeline tippsport algab siis, kui sa enam ei jaksa, aga ikkagi jätkad. Suurim areng kiiruses ja vastupidavuses sünnib just nendel treeningutel, kus oleks lihtne alla anda. See teadmine aitabki mul end kokku võtta ja veel veidi edasi suruda.
Kuna treenid ka talvel õues, siis milliste põhimõtete järgi valid külmade ilmadega riideid ja jalatseid?
Talviseks jooksudeks riiete valimisel lähtun peamiselt kahest asjast: soojusest ja funktsionaalsusest. Kuna käin ka külmemal ajal iga päev õues jooksmas, siis otsin riideid, mis oleksid üheaegselt soojad ja võimalikult õhukesed ega takista liikumist. Ideaalset kombinatsiooni on küll lihtsam soovida kui leida, mistõttu kipun pigem rohkem kihte selga panema – peaasi, et külm ei hakkaks.
Oluline on ka ohutus: talvel võiksid riietel kindlasti olla helkurelemendid, et autojuhtidele paremini silma paista. Kuigi mulle meeldivad tavaliselt tumedamad toonid, jooksen praegu helesinise jooksujakiga just seetõttu, et paremini nähtav olla.
Eelistan ka talvel tavapäraseid jooksujalatseid, sest spetsiaalsed talvemudelid on minu jaoks liiga jäigad ning pikematel jooksudel väsitavad jalga rohkem.
Aga kui mõelda talvistele väljaskäimistele ja igapäevasele riietusele, siis millise brändi tooteid eelistad?
Mulle on juba pikemat aega olnud sümpaatne The North Face. Eriti on silma jäänud talvejoped – nende iseloomulik puffy lõige ja värvitoonid lihtsalt kõnetavad. Mulle meeldib, et nende riided näevad head välja, aga on samal ajal ka väga praktilised. Brändil on palju tooteid, mis on mõeldud külmade ja karmimate olude jaoks, näiteks mägedes liikumiseks, mistõttu on need tavaliselt hästi soojad ja vastupidavad. Olen juba mitu talve The North Face’i jopesid kasutanud. Talvel rattaga sõites või joostes panen tihti kätte ka nende mäekindad. Seni pole külm hakanud, mis ongi põhjus, miks ma nende varustust usaldan ja miks see bränd mulle sobib.
Millist nõu annaksid noorsportlastele, kes alles otsivad oma kohta spordis ja püüavad sobivat treeningrütmi ja motivatsiooni leida?
Kõigepealt tuleks leida oma spordiala juures see, mis päriselt rõõmu pakub. Olgu selleks trennis sõpradega nalja tegemine, enda piiride proovilepanek või lihtsalt isiklik areng. Oluline on, et mingi osa protsessist paneb sind päriselt trenni ootama. Kui see sisemine motivatsioon on olemas ja ala tekitab hea tunde, siis jaksad ka järjepidev olla. Ja lõpuks tulevad ka tulemused. Sport peaks eelkõige pakkuma emotsiooni, mis paneb sind uuesti ja uuesti proovima.
Millega meeldib sulle spordi kõrvalt tegeleda?
Väga palju vaba aega ei jää, sest teen erialast tööd keskkonnainseneerias. Vabad hetked veedan enamasti sõpradega. Vaatame koos filme, käime väljas või veedame muud moodi koos aega.
Tekst: Rasmus Piirsalu
Fotod: Iti-Pätrik Järve
Spordinädala kokkuvõte: talisportlased ja triatleedid rahvusvahelises võistlustules