Esimene samm suusamaratonini on lihtsam, kui paistab. Jõulud on möödas ja uue aasta eesmärgid terendavad silme ees. Miks mitte sõita just alanud 2026. aastal oma esimene Estoloppeti sarja kuuluv maraton? Boonusena saab ühe neist sõita koos Jan Uuspõlluga. Vestlesime Jani juhendaja, kogenud Lu.mi Spordiklubi suusatreener Ave Ojasooniga treeningutest, maratonidest ja alustamisest.
Ave on olnud suusatreener juba 17 aastat. Selle aja jooksul on nähtud nii mõndagi ja kogemustepagas on kahtlemata rikkalik. „See tundub endalegi veidi uskumatu. See, mis mind hoiab, on eelkõige inimesed – see tunne, et saad päriselt kellegi elu ja hoiakuid liikumise suhtes muuta. Iga treeningu või koolituse järel tekib tunne, et inimene läheb sinu teadmistega edasi ja hakkab seda nautima. See on väga lahe.“
Just algajate treenimine on see, mis Avele vaat et kõige enam meeldib. Tema sõnul on just see inimeste silmis helkiv sära pärast esimesi edusamme see, mis teda ikka ja jälle ala juures hoiab. „Nii äge on vaadata, kuidas inimestel endal tahe õppida järjest suuremaks läheb. Sageli on isegi nii, et kui oleme kliendiga n-ö tunnid täis teinud ja mina olen enesekindel, et ta nüüd võiks ise sõitma minna ega vaja mind enam nii palju, siis mul on ikkagi hästi palju selliseid endisi alustajaid, kes tahavad korra nädalas koos teha. Tahetakse lihvida oma tehnikat ja hoida distsipliini. Kui võrrelda alustajaid omamoodi „atleetidega“, siis edasijõudnud pusivad üldiselt ise. Võib-olla võtavad paar suusatundi näiteks paaristõuke lihvimiseks, aga suuremat tööd tehnika kallal teevad ikkagi alustajad – ja see on nii äge!“
Äge töö ja ägedad kliendid
Ave on treener, kellele meeldib oma töö. Vestluse jooksul mainib ta korduvalt, kui ägedad kliendid tal on. Kahtlemata tuleb teda uskuda, kui treenitavate nimekirjast leiab näiteks Annely Adermanni, Kaire Vilgatsi ja tänavu ka Jan Uuspõllu. Kuigi trennid kulgevad nalja ja hea tuju saatel, ei karda Ave treenitavatele ka raskeid ülesandeid anda. Nii mõnigi kord on isegi naljamehel endal naljatuju otsa saanud.
„Treeningute alguses sai selgeks, et viimased aastad ei ole Jan just liiga aktiivne olnud. Seega täpselt mulle meelepärane väljakutse – algaja maratonile! Ja mõnikord ongi nii, et nali jääb kaugele maha. See tund, kus meie kord nädalas kohtume, peabki olema ebamugav. Me teemegi seal neid asju, mida inimene üldiselt omaette ei viitsi teha. Näiteks oleme praegu Janiga töötanud kätetöö lihvimise kallal ja jooksemegi keppidega mäest üles korduvalt – ega siis kaobki naljatuju ära. Aga nagu ikka sellistel puhkudel, pärast trenni on hea olla ja oled ise ka enda üle uhke, et sellega hakkama said,“ kiidab Ave treenitavat.
Seda enam on märkimisväärne, et juba täna, vaid kolm nädalat pärast treeningute algust, on Ave piisavalt enesekindel, et kinnitada: „Ma olen juba täna kindel, et Jan saab maratonil ideaalselt hakkama!“
Veel pole hilja alustada
Treeneri sõnul ei ole ka praegu liiga hilja alustada, et end Estoloppetiks vormi ajada. Kuigi „vormi ajama“ ei olegi kõige õigem fraas.
„Suurem osa on siiski aastaringne liikumine ja aeroobne treening. Päris nii ma ei soovita, et inimene pole aastaid midagi teinud ja tahab kuu aja pärast täispikka maratoni sõita. Sellisel juhul on mõistlikum valida poolmaraton – sealt saab samuti väga hea kogemuse. Aga üldiselt on nii, et kui aeroobne baas on olemas ja suudad näiteks kiires tempos pikema distantsi jalutada, siis ei ole tegelikult probleem liigutused paika panna ja maratonile minna.“
Kas klassika- või vabastiil?
Kui rääkida sellest, kas alustada klassika- või vabatehnika maratoniga, tundub vabatehnika paljudele lihtsam. „Tegelikult on klassika kõndimisele lähedasem liigutus. Uisutehnika on algajale veidi ebaloomulik ja nõuab kindlasti harjumist. Ei ole nii, et kui varem üldse sõitnud pole, siis automaatselt on vabatehnika lihtsam.“
Klassika puhul on muidugi alati määrdeküsimus, möönab Ave. „Hästi paljud tahavadki praegu pigem vabatehnikat õppida, sest varustuse mõttes on see lihtsam. Sul ei ole vaja mõelda pidamismäärdele – võtad lihtsalt suusad ja lähed.“
Seega ei ole kogenud suusatreeneri hinnangul tegelikult suurt vahet, kas inimene teeb oma esimese maratoni vaba- või klassikatehnikas. Olulisem on, et valitakse jõukohane distants ja et varustus oleks vastav.
Olles ise mitmeid Estoloppeti maratone läbinud, teab Ave neist ka nii mõndagi rääkida.
„Mulle meeldis väga Neeruti maraton. Seal on absoluutselt kõike – mõnusat heinamaad, laugeid lõike ja mägesid. Puhas nauding! Alutaguse paistab samuti silma oma erilise rajaga. Tegelikult on nad kõik igaüks omamoodi erilised, aga kui peaksin soovitama, kus oma esimene maraton sõita, siis ütlen ikkagi Tartu. See emotsioon on nii lahe, kui tuhanded suusasõbrad ühe eesmärgi nimel pingutavad.“
Estoloppet 2026 maratonid
17. jaanuar: 40. Viru Maraton
31. jaanuar – 1. veebruar: 26. Neeruti Maraton
7.–8. veebruar: 48. Alutaguse Maraton
14.–15. veebruar: 52. Tartu Maraton
21. veebruar: 28. Tallinna Suusamaraton
7.–8. märts: 48. Haanja Maraton
Tekst: Greete Kempel-Tosi
Avafoto: Karli Saul
Spordinädala kokkuvõte: Spordiaasta Tähed 2025 galal kuulutati välja parimad sportlased ja treenerid