Tule osalema selle aasta vingeimale teatejooksule Tipust Topini!

Juba kolmandat aastat toimub Nike eestvedamisel Eestis unikaalne teatejooks Tipust Topini ehk munamäelt mereni, kus võistkonnad läbivad joostes 335 km.

See on ainulaadne jooks, mis algab Suure Munamäe tipust, kulgeb läbi Eestimaa kaunite paikade Rõuge, Elva, Jäneda, Kõrvemaa jm Piritale välja. Jooksul saavad osaleda kümneliikmelised võistkonnad, mille iga liige käib jooksurajal kolm korda. Ühe etapi pikkus jääb vahemikku 8-15 km ja üks jooksja läbib kokku 25-40 km. Kogu võistkond on pidevas liikumises, sest jooksjate võistkonnakaaslased sõidavad autoga järgmisesse punkti, kus toimuvad vahetused.

Start antakse 29. juuni hommikul ja finišisse jõutakse järgmise päeva õhtuks. Oluline on meeles pidada, et tegu ei ole võistlusega. Eesmärgiks on inspireerida inimesi liikuma ja külastada joostes Eesti kauneid paiku.

Eelmisel aastas osales Tipust Topini jooksul tõeline spordientusiast ja Nike Master Trainer Sandra Raju. Uurisime temalt, mis sellest eriliselt meelde jäi ning milliseid soovitusi on tal jagada nendele, kes sellel aastal osalema plaanivad tulla.

Sandra, millised on sinu eredaimad muljed Tipust Topini jooksust? 

See on sama, kui öelda vanematele, et nad valiksid milline on nende lemmik laps, sest neid hetki oli väga-väga palju. Arvan, et kõige rohkem on meelde jäänud puhkehetk tiimiga ERM’i ees, kus lihtsalt viskasime oma magamiskotid murule ja tegime seal kahetunnise uinaku.

Meenub ka mu viimase jooksu vahetus, mis algas kell 4 öösel kottpimedas ning sai lõpu umbes tund ja viisteist minutit hiljem kui juba oli valge. Päikesetõusu sisse pole ma kunagi varem jooksnud!

Kellega koos etappe läbisid? 

Alustasin Haanjast ja jooksin Sportlandi tiimis, mis koosnes väga erinevatest inimestest. See oli üliäge kogemus, sest ma justkui teadsin kõiki meie meeskonnaliikmeid, aga samas polnud ma nendega kunagi järjest nii pikka aega koos veetnud. See oli minu jaoks paari väga ägeda sügavama sõbrasuhte algus ja olen äärmiselt rõõmus, et nad mind oma tiimi võtsid. Meie partnertiimiks omakorda oli üks Läti punt ja oma jooksupartneriga suhtleme siiani. Sport tõesti ühendab!

Mis oli parim emotsioon, mille jooksult said?

See oli saavutuse tunne. Emotsioon, mis tekkis sellest, kui ma iseendale tõestasin, et saan hakkama iga asjaga, mille ma süstemaatiliselt ette võtan. Ma arvan, et see oli kõige megam! Kui alustad suure entusiasmiga ja mõistad poole peal, kui raske see on, aga teed asja lõpuks ära –  vot selle pärast tasub seda kõike teha.

Lisaks oli väga suur roll meeskonna toetusel. Me sõitsime alati umbes 2 km eespool ning kui jooksjad möödusid, siis elasime kaasa, lasime nende lemmikmuusikat jne.

Kui suureks füüsiliseks väljakutseks jooks oli? 

See oli päris korralik pingutus – ilma eelneva ettevalmistuseta ma poleks sellega niimoodi hakkama saanud. Kõige rohkem kurnas see, et ei saanud vahepeal korralikult magada ega end tubastes tingimustes välja puhata. Logistiliselt oli korraldajate poolt kõik kenasti lahendatud – ööbima saime minna Tamsalu spordihoonesse, aga kuna tiimid tulid sinna eri aegadel, siis edasi-tagasi sebimist oli palju. Soovitan osalejatel osta endale silmaklapid ja kõrvatropid. Mina kasutasin Bose mürasummutavad kõrvaklappe ja ütlen ausalt, et tänu nendele ma magada saingi.

Kas jäi aega nautida loodust ja suvist Eestimaad?

Ikka jäi aega ringi vaadata. Kuna mu jooksupartner oli Lätist, siis ma aeg-ajalt selgitasin talle, kus me nüüd oleme ja miks see koht on oluline jne. Olen õnnelik, et sattusin kohtadesse, kuhu ma mitte kunagi varem sattunud ei ole – see jooks on ka omamoodi „tunne oma kodumaad’“ reis.

Samas oli trassil perioode, kus loodust vaadata ei jõudnud, vaid me korda mööda motiveerisime teineteist, et on vaja lõpuni joosta ja alla anda ei tohi. Nendel hetkedel oli pilk suunatud kaugustesse ja kõrvale polnud aega vaadata.

Usun aga, et igal jooksjal on võimalik valida oma tempo ja eesmärk, mille nimel jooksma minnakse. See pole suurvõistlus miljonite peale ega Näljamängud – kogu kogemust peaks püüdma nautida nii palju kui võimalik.

Mida soovitaksid nendele, kes tänavu jooksul osalevad?

Soovitusi on päris keeruline anda, sest tegemist on kestvusalaga, kus jooksjad sõltuvad väga palju teistest tiimiliikmetest, ilmast, oma tujust jne.

Kaasa tasub haarata topelt riietus ja erinev riietus IGA jooksukorra jaoks. Pigem paki kaasa rohkem kui vähem.

Enda kogemusest soovitan tähelepanu pöörata söögikordadele. Meie käisime peale esimest etappi ja umbes 4 tundi enne oma teist etappi söömas ja ma võtsin suure portsu risotot. Mõtlesin, et tangin pisut, aga see oli suur viga. Mul on üsna aeglane seedimine ja see pani jooksurõõmule suure põntsu, et ma ei olnud ette valmistunud ega läbi mõelnud, kuidas keha sellisele tegevusele reageerib. Kui vähegi võimalik, tehke enda jaoks läbi miniversioon võistlusest – jooks hommikul, siis teine päeva teises pooles ja kolmas kas vara hommikul või hilja õhtul – kuidas iganes keha ja tervis lubavad. Võib teha üsna lühikesed jooksud, aga tunnetuse mõttes oleks oluline see läbi teha.

Miks soovitad Tipust Topini jooksul osaleda? 

Kas sa mäletad seda ühte korda oma elus, kus sa mõtlesid, et teeks selle X-asja ära, aga sa ei teinud ja hiljem kahetsesid? Just – see on seesama olukord!

Kui ka sinul tekkis vastupandamatu soov joosta kaunis suves läbi Eestimaa, siis pane tiim kokku ja tulge osalema. Unustamatud elamused on garanteeritud!

Jooksule saab registreeruda siin, aga enne tutvu kindlasti võistluse juhendiga.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Vytautas Dranginis / erakogu