Noorte merelaager annab võimaluse proovida omal käel mitmesuguseid merespordialasid, nagu purjetamine, sõitmine kajaki ja purjelauaga ning lohesurf. Laager põikab rannikult ja saartelt vahelduseks Tartu Anne kanali äärde, et tutvustada veespordi võimalusi ka sisemaal elavatele noortele. Eesti Jahtklubide Liidu veetav projekt on kõigile huvilistele tasuta.
Meri kutsub
Merekultuuriaasta korraldajad pöördusid Eesti Jahtklubide Liidu poole sooviga saada ideid, mida põnevat temaatilise aasta raames ette võtta. “Meie arvates on merekultuuriaastast rohkem kasu, kui saaks huvilistele anda võimaluse minna veele,” räägib noorte merelaagri projektijuht ja Eesti Jahtklubide Liidu partnersuhete juht Indrek Ilves. “Tuleks anda emotsiooni ja süstida merepisikut.”
Seda püütaksegi teha paari nädala vältel, mis veedetakse suvel erinevates Eesti paikades. Kaasatud on oskajad instruktorid üle Eesti. Igas paigas rajatakse ka mobiilne merekool, kus on väike büroo, riiete vahetamise ja kuivatamise koht ning õppeklass. Peetakse veeohutusloenguid, õpetamisel käivad abiks kohalikud vabatahtlikud ja veepolitsei. Põhiinstruktoreid, kes terve suve kaasa teevad, on paar tükki, kuid kohalikud purjespordikoolid abistavad ka.
Meresõiduvahendeid võetakse kaasa piisavalt, et neid jaguks kõigile. Kui vaja, tuuakse lisa. Näiteks on kohal uued RS Quest klassi paadid. Sinna mahub korraga istuma neli inimest, kes saavad minna koos instruktoriga veele ilma igasuguste eelteadmisteta. Laagris on niisuguseid paate kaks, ent suure huvi korral saavad korraldajad neid sadamasse ritta seada isegi seitse. Ka surfilaudu võib suure huvi korral kuue asemel peaaegu kolm korda rohkem saada.
Mobiilne õppehoone
Samal ajal peetakse mobiilses õppehoones kursusi. Päevane kursus on gruppidele kaks tundi korraga ja viis korda järjest. Nende läbimise järel peaks juba oskama purjetada ja roolida ning õpitakse purjeka vettelaskmist ja väljavõtmist. Õhtuti ja nädalavahetustel on tunnine kursus ning esmaproov. Nende eesmärk on meresõidu vastu huvi tekitada.
Kogu projekti raames on kavas meelitada vähemalt 2000 last meresporti harrastama.
Indrek Ilvese sõnul ei tohiks projekt tänavuse aastaga lõppeda ning peaks jätkuma riigi 100. sünnipäeva egiidi all. “Eesti on ju mereriik ja meri võiks olla meie noortele ikka kõva tõmbenumber,” lisab ta. Kuid mitte ainult meri. Kui projekt peaks jätkuma, kavatsetakse Ilvese sõnul tutvustada võimalusi, mida pakuvad sisemaal asuvad järved.
[alert color=”violet”]
Merelaagri ajakava
1.–12. juuni, Narva
13.–26. juuni, Pärnu
4.–17. juuli, Tallinn
18.–31. juuli, Tartu, Anne kanal
1.–7. august, Haapsalu, Väike-Viigi
8.–21. august, Kuressaare
22.–28. august, Lohusalu
[/alert]
[alert color=”gray”]
Sisukas aasta
Merekultuuriaasta eesmärk on väärtustada Eesti mereajalugu ja osutada tähelepanu merega seotud traditsioonidele. Ühendades eri kultuurivaldkondi, koondab teema-aasta koik merekultuuri edasikandvad ettevotmised ja sündmused, mille seas on nii kontserte, konverentse, arutelusid, festivale, voistlusi kui ka opikodasid.
Merekultuuri rikkuse ja paljususe annavad edasi merekultuuriaasta neli temaatilist lainet. Jaanuaris ja veebruaris toodi esile pärandi- ja kultuuriteemad. Märtsis, aprillis ja mais on fookus mereohutusel ja -haridusel. Suvine laine juunis, juulis ja augustis kutsub koiki mere äärde ja mere peale aktiivselt puhkama ning vaba aega sisustama. Septembrist kuni novembrini on aeg tosisemateks aruteludeks Eesti kui mereriigi tuleviku üle.
[/alert]
Tekst: Tiit Efert, Fotod: Eesti Jahtklubide Liit
Disc golf – üha populaarsem ala