Tulge curling’ut mängima!

Eestis on loodud curling’u jaoks ideaaltingimused ning see mäng tuleks vähemalt korra elus igaühel ära proovida.

“Curling on äge mäng ja sobib kõigile,” kiidab Eesti Curlingu Liidu president Fred Randver, kes oli enne esmakokkupuudet selle ala suhtes üsna skeptiliselt meelestatud. “Kuigi tipptasemel olemine eeldab head füüsilist vormi, võivad ala harrastada kõik teismelistest pensionärideni.”

Üha populaarsem spordiala

Spordialana on curling Eestis selgelt tõusuteel. Kuigi aktiivseid harrastajaid on praegu 50–100, kogub curling ettevõtete seas üha populaarsust. Mullu toimus uue Tondiraba jäähalli kolmel rajal ja Jeti jäähalli kahel rajal kokku 270 firmaüritust, detsembris oli parematel päevadel koguni kaks üritust. Seltskondi oli suuri ja pisemaid ning rahule jäid kõik.

“Keskmine üritus näeb välja selline, et tellitakse kaks rada ja ühel rajal mängib 14 inimest, kuid mängima võib tulla ka 6 või 60 inimest. Viimasel juhul oleneb kõik sellest, kuidas päev planeeritakse. Tondirabas on ka korralikud seminariruumid ja catering, see tähendab, et kasuliku saab ühendada meeldivaga. Osa mängib, osa on sel ajal näiteks kohvikus, kust avaneb suurepärane vaade ka curling’u-radadele,” toob Randver näite.

Just Tondiraba jäähalli kolm uut rada on lisapõhjus, miks peaks curling’uga tutvust tegema. Eestis saab mängida täpselt samades tingimustes nagu ala tippriikides Kanadas, Rootsis või mujal. Uue hoone mikrokliima hoiab täpselt õiget temperatuuri (stabiilselt +7 C°) ning raja hooldamiseks on soetatud spetsiaalne curling’u jäämasin. Lisaks on palgatud areenimeister, kes käib radasid hooldamas isegi siis, kui pole trennipäevi.

Tipptasemel tingimused

“Meil võib mängida igaüks täpselt samades tingimustes nagu olümpiamängudel osalejad,” märgib Randver. “Paljud riigid on meie peale isegi kadedad. Kui Soome alaliidu president tuli mullu märtsis siia juunioride MM-ile, oli tal pisar silmas – Soomes mängitakse 1960. aastatest ja seal on 700 harrastajat, kuid meie saime oma spetsiaalse curling’u-halli varem valmis.”

Juunioride MM, kus Eesti koondislasi riietas Sportland, oli tegelikult ka teistpidi märgilise tähendusega. Eestile anti esimest korda tugev tiitlivõistlus. Arvestades, et ala vaadatavus on eriti Aasia riikides meeletu – näiteks Jaapani-Hiina olümpiamängude kvalifikatsioonimatši jälgis kaks aastat tagasi 93 miljonit silmapaari –, oli see suur vastutus, millega Eesti sai hõlpsasti hakkama.

Sportliku taseme mõttes on eestlased samuti tõusuteel. Mullu novembris oli Agrupi Euroopa meistrivõistlustel osalev naiskond lähedal MM-ile jõudmisele, kuid otsustavates kvalifikatsioonimängudes kaotati 1 : 2 napilt Norrale. Randver ei imestaks, kui selle aasta novembris Taanis toimuval EM-il esineksid naised vähemalt sama edukalt ning teeniksid MM-i pääsme.

Stabiilsus on kõige tähtsam

“Loomulikult ei saa me konkureerida suurte curling’u-maadega, aga EM-il saadud võit 2013. aasta maailmameistri Šotimaa üle näitas, et ühel heal päeval on kõik võimalik. Kõige tähtsam on aga stabiilsus, mis on suurte curling’u-riikide tunnus. Ütleme nii, et ma ei imestaks, kui me pääseme MM-ile, aga poleks ka liiga üllatunud, kui me langeksime B-divisjoni,” hindab Randver.

“B-grupis mängivate meestega ongi tegelikult sarnane seis – nad võivad asjade kokkulangemisel Agruppi pääseda küll.” Tulevikus näib põnev väljakutse olevat ka olümpiakavasse lisatav segapaarivõistlus (üks mees ja üks naine), mille MM-il said Malle Mölder ja Erkki Lill 5. koha. Suurim mure on maailmatasemel treeneri puudumine, kuid et raha taotletakse projektipõhiselt ning olümpiakomitee püsiv toetus praegu puudub, pole juhendaja jaoks raha võtta.

“Loodame väga, et kunagi saab ala perspektiivikus kõigile selgeks – naiste maailmameistrivõistlusi vaatas uuringute järgi 308 miljonit inimest, see on väga suur arv. Lisaks kasvab harrastajate arv igal pool maailmas. Veel 2002. aastal oli USA-s vähem kui 10 000 mängijat, nüüd on 25 000,” märgib Randver. “Aga ka meie oleme positiivsed. Eelmisel aastal käis mängimas 3500 inimest, nii et huvilisi, kes alast aru saavad, tuleb järjest juurde. See ei jää märkamata.”

[alert color=”violet” icon=””]Miks mängida curling´ut?

• Emotsionaalne ja äge mäng.
• Sobib kõigile teismelistest pensionärideni.
• Ala harrastamiseks Eestis on tipptasemel tingimused.[/alert]

Tekst Oliver Lomp, fotod Meeli Küttim