Aastaringselt surfamine on võimalik, ka Eestis. Suurimat põnevust ja väljakutset pakuvad siinmail küll sügistuuled ja -tormid, ent surfamine lumesajuski võib pakkuda meeletult ägedaid emotsioone! Vaja läheb ainult õiget varustust.
Nikolai Rodin avastas surfamise enda jaoks üle kümne aasta tagasi. Toona 25-aastane noormees vajas ellu muutusi ning alustas lumelauasõiduga. „See ala tundus mulle kõrvalt vaadates nii põnev. Tutvusin pooljuhuslikult ühe lumelauduriga, kellelt suure huviga informatsiooni pärisin. Üsna pea olime Kuutsemäel harjutamas ning päeva lõpuks oli mul käsi kinni seotud ja külg sinine,“ meenutab Nikolai, ja ta silmad säravad. „Aga järgmisel päeval läksin ma poodi ja ostsin endalegi lumelaua.“
Lume-, vee-, laine- ja tuulesõltuvus
Nikolai nimetab end pigem lauduriks, sest laudadega meeldib talle sõita nii lumel, lainel kui ka veel. Purjelauaga õppis noormees sõitma üksinda. YouTube’i videosid imiteerides kulus sõidu selgeks saamiseks kuid. Poolteist aastat hiljem tegi ta tutvust lohelauaga. Oma elukaaslase Mariannaga kohtusid nad tänu ühisele kirele – surfile. „Oleme fanaatikuist lume-, vee-, laine- ja tuulesõltlased, kellele surfamine on kujunenud elustiiliks ja usuks. Me oleme alati tahtnud surfata Eesti kliimas nii kaua ja palju kui võimalik. Alguses otsisime erinevaid võimalusi ja kohti igal vabal hetkel. Näiteks ärkasime kell 4 üles, sõitsime Pärnusse või praamiga Saaremaale tuult otsima, et vaid surfata saaks. Kui tuult ei olnud, proovisime leida alternatiive. Kogu meie elu käis tuuleprognoosi järgi,“ naerab Nikolai.
Soojad O’Neill kalipsod
Surfi nautimiseks on vaja head kalipsot, mis hoiaks sooja. „Mariannal hakkas tihti erinevate kalipsodega vee peal külm ning otsisime lahendust. Üks tuttav müüs Riias O’Neilli tooteid ja külastasime tema poodi. Ostetud kalipsot Eestis proovides olime kohe suures vaimustuses. O’Neilli kummi näol on tegemist liialdusteta maailma parima märja ülikonnaga,“ õhkab Nikolai. „Sellest hetkest tekkis küsimus, miks Eestis nendest toodetest midagi ei teata ja tuli mõte taoline pood siiagi rajada, et jagada kõikide Eesti surfarite ja veespordifännidega oma vaimustust. 2012. aasta sügisel linastunud film „Chasing Mavericks“ oli viimane tilk surfipoe avamisplaani karikasse.“ 2013. aastal avaski uksed pood Kalipso.ee.
„Ma lihtsalt tahtsin kauem surfata“ – Jack O’Neill
Sarnaselt Nikolaile oli ka Jack O’Neillil lõpmatu kirg surfata ning ta tahtis seda teha aastaringselt, eriti kui puhusid tugevad tuuled ja ookeanil olid suured lained. Seesama soov kannustaski teda leiutama varustust, millega saaks surfata ka külmal ajal, kui veetemperatuur on alla 10 kraadi. 1952. aastal tutvustas Jack O’Neill maailmale esimest neopreenist surfikostüümi ehk kalipsot ning mõne aja pärast avas ta juba esimese surfipoe Californias. See asus tema garaažis. Tänaseks on O’Neill juba üle 60 aasta üllatanud innovaatiliste lahendustega. Kalipso istub selga nagu valatult, kumm on elastne, mõnusalt soe, ei lase vett läbi, kuivab kiiresti ning on kerge. Veel tänapäevalgi jälgib O’Neilli bränd kõiki Jacki visioone tootearenduses ja toodete valmistamise osas.
Pojaga merel
Nikolai ja Marianna peres kasvab 3-aastane poeg, kes teeb juba esimesi samme surfimaailma avastamisel. „Esimesi laineid sai ta kogeda juba ema kõhus olles,“ pahvatab Nikolai rõõmsalt. „Praegu võtame poja alati kaasa, et temaga oma surfikirge jagada. Tundub, et talle meeldib. Tavaliselt lähevad nad emaga kahekesi SUP-i lauaga lainele ning seejärel aitab elukaaslane poja lauale püsti. Ja nii nad surfavadki!“
Lastegi kalipsod on kogumas populaarsust, sest milleks oodata kahenädalast sooja perioodi, mil minna merre ujuma, kui kalipsoga on võimalik seda teha lausa aastaringselt külmetamata.
Jäägitu surfiarmastus
Nikolai jääb hetkeks mõttesse ja tõdeb siis, et nende pere surfiarmastus on nii suur, et oma esimeses kodus elati mitmeid aastaid köögimööblita ning magati põrandal madratsi peal, sest nii jäi surfilaudade ostmiseks rohkem vahendeid. Tänagi leiab nende kodust vähemalt kolm lumelauda, kolm SUP-i lauda, kaks lainelauda, neli lohe lainelauda, kaks longboard’i, kaks lohelauda ja see nimekiri jätkub veelgi. Lemmikut lauaga sõitmise stiili Nikolail ei olegi, olulised on emotsioonid ja aastaringselt erinevaid laudu kasutades koguneb neid küll ja veel. „Külmades tingimustes on üliäge surfata ja Eestis on see täiesti võimalik,“ lisab Nikolai elavnedes. „Kõige eredamalt meenub mulle praegu kord, kui surfates paistis päike, sadas õrnalt lund ja eemal paistis vikerkaar.“
Tekst: Liisi Rist
Fotod: erakogu /Jaanus Ree
LOOKBOOK: Suve hetked