Kui Roland Lessing oli 23-aastane ja võistles oma esimesel olümpial Salt Lake City’is (2002) oli Rene Zahkna 7-aastane. Täna kuuluvad mõlemad mehed Eesti laskesuusatamise koondisesse.
Rolandi ja Rene vanusevahe on 16 aastat. Rene isa ja aastaid Eesti koondise treenerina tegutsenud Hillar Zahkna sõnul ei ole see midagi erilist, et ühe koondise eest sõidavad mehed, kellest üks käis veel lasteaias kui teine juba spordiradadel mehetegusid tegi. Sarnaseid näited võib leida teistestki koondistest.
Esimene vs. viies
Kuna peres oli üks laskesuusataja juba ees, ei ole muidugi ime, et ka Rene sama ala valis. Hillar ütleb, et tema poega selleks ei sundinud, spordipisik oli noorema Zahkna veres juba sünnist saati. Rene proovis judot, võrkpalli, jalgpalli ja murdmaasuusatamist jne. “Temal ei olnud vahet, peaasi et sport oli. Mina teda laskesuusatajaks ei sundinud, panin püssi nurka – võtab või ei võta. Võttis,” meenutab Hillar poja jõudmist laskesuusatamise juurde.
Esimesed laskmised tegi Rene 11-12 aastaselt ning esimesed võistlused laskesuusatamises 13-14 aastaselt. Noorteklass oli Rene jaoks edukas – noorte taliolümpiamängudelt, noorte ja juunioride Euroopa- ja maailmameistrivõistlustelt on noormehel ette näidata mitu medalit.
Olümpiamängudel ei ole Rene varem võistelnud, seevastu Rolandi jaoks on PyeongChangi mängud juba järjekorras viiendad. Peale Sotšit pidas Roland ka lõpetamise plaane, kuid on täna rahul, et siiski jätkas. Ta on isegi öelnud, et vahepealsed neli aastat ongi võib-olla kõige rohkem emotsioone pakkunud, sest koondises on uued noored tegijad, kellega koos on huvitav.
Vanem vs. noorem
Kui võrrelda meie koondise noorimat ja vanimat, siis leiab nii erinevusi kui sarnasusi. “Rene on olnud stabiilsem laskja, Roland on tugevam suusataja, aga ka Roland on sellel aastal läinud kiiremaks ja paremaks laskjaks. Ta on hästi analüüsiv ja oma võimalusi kalkuleeriv, sellest lähtuvalt on ta väga palju ise teinud, et ta oleks sellel tasemel, kuhu ta on jõudnud. Ta on heas mõttes individuaalne tegija.
Rene on rohkem meeskonnamängija,” iseloomustab Hillar Zahkna ja lisab, et Renele sobib paremini mees-mehe vastu võitlus. Meeste konkurentsis ei ole ta aga palju ühisstarti saanud, sest selleks, et individuaalselt ühisstardiga sõitu pääseda tuleb tasemel olla ka teistel distantsidel – rajale mahub ju siis ainult 30 parimat. Mees-mehe vastu võistelda saab aga õnneks ka teatesõidus ja just teatesõit on Renele senini kõige paremini sobinud. Esimese vahetuse sõitjana on ta suutnud Eestit mitmel korral avavahetuses hästi pildil hoida.
Ootamatult olümpiale
Hillar Zahkna ise on sportlasena osalenud kahtedel ja treenerina kolmedel mängudel. Ta tõdeb, et kõige eredamad muljed on ikkagi esimestest – Albertville’i mängudest (1992). “Albertville’ist on siiani muljetavaldavad mälestused. Juba avamine oli tehtud eht prantslaslikult ning nende traditsioone arvestades,” meenutab ta ja lisab, et tegelikult tuli võimalus olümpiale pääseda koondise jaoks tookord suhteliselt ootamatult. Nõukogude Liit oli lagunenud ja Eesti polnud veel oma võistkonnaga olümpial käinud. Zahkna sõnul olid mitmed mehed laskesuusatajana oma karjääri juba peaaegu lõpetamas ning suvel tööle läinud, kui sügisel tuli teade, et Eesti saab osaleda olümpial ning tuleb suusad uuesti alla panna ja relv kätte võtta.
Teatesõit on veel ees
Võrreldes selle ajaga, kui Hillar laskesuusatamise karussellil tiirles on ala üsna palju muutnud. Juurde on tulnud mitmeid uusi distantse ning ära on kadunud meeskonnavõistlus. Uuendused on muutnud laskesuusatamise kordades vaatemängulisemaks ja publikuhuvi selle põneva ala vastu aina kasvab. “Väga palju on muutunud, laskmise poole pealt on kiirused hoopis teised ja ka suusad on läinud kiiremaks. Kõik on kiirem. Meie ajal oli võib-olla üks sportlane, kes lasi 25 sekundiga või alla selle, täna lasevad pea kõik paremad 20 sekundi ringis,” tõdeb Hillar Zahkna, kes oma parima olümpiasõidu tegi just Albertville’i avadistantsil, kui lõpetas sprindidistantsi 27. kohaga.
Seda kohta ei ole suutnud Eesti mehed tänavu PyeongChangis üle sõita. Parimaks on seni Kalev Ermitsa tulemused – 20 km distantsil 32., 10 km sprindis 36. ja 12,5 km jälitussõidus 41. koht. Rene lõpetas sprindidistantsi 75. ja tavadistantsi 65. kohaga. Roland Lessingu kohad olid vastavalt 41. ja 70.
Meestel on veel võimalus ennast tõestada homses teatesõidus, kus ka Eesti koondis rajale läheb. Hoiame pöialt!
Pildid: Karl Altraja
Milleks mulle eraldi treeningjalats?