Ujumise õpib suurem osa inimestest mingil hetkel ära, kuid paljud ei mõtle, et ujumine võib tähendada rohkemat kui ainult suvel vees suplemist. Kaks tippsportlast, Maria Romanjuk ning Cevin Anders Siim, jagavad oma mõtteid selle ala füüsilistest ja vaimsetest kasuteguritest.
Sport mängib nende kahe noore elus suurt rolli ning nende suurimaks kireks on saanud ujumine. Nii Maria kui Cevin Anders õpivad Tallinna Ülikoolis kehakultuuri ning töötavad tippspordi kõrvalt. „Kui trennide ja võistluste ajad on paika pandud, siis tulevad alles muud asjad, ujumine on prioriteet!“ ütlevad noored justkui ühest suust.
Samuti on nad ühel nõul selles, et sport ja liikumine üldiselt peaks mängima suurt rolli kõikide elus. Tuleb leida endale õige väljunud, millega tegeleda rõõmsa meelega ja mis motiveerib ennast pidevalt paremaks muutma. Nemad on leidnud selle ujumise näol ning arvavad, et ala võiks noorte seas veelgi populaarsem olla, kuna ujumine arendab nii vaimset kui füüsilist poolt.
„Usun, et ütlus: „Terves kehas, terve vaim“ peab paika. Kui enda füüsise eest ei hoolitse, siis kannatab ka vaimne pool,“ ütleb Maria. „Teadlased on tõestanud, et treeningu järgselt vallanduvad kehas õnnehormoonid, mis tekitavad rahulolu tunnet,“ lisab Cevin Anders.
Mõlemad noored on endale seadnud suure eesmärgi – nad tahavad minna olümpiamängudele oma riiki esindama. Olles ise selle alaga nii sügavalt seotud, oskavad nad muidugi ka rääkida, millised on ujumise peamised kasutegurid.
Terve keha treening
Ujumise suureks boonuseks on asjaolu, et see treenib kogu keha korraga. Erinevad lihasgrupid, käed, jalad, selg ja kõht – kõik saavad oma osa. „Tegemist on alaga, kus töötab kogu keha korraga. See on nagu autoga sõitma õppimine, kus pead tegema mitut liigutust samaaegselt,“ kirjeldab Cevin Anders. Sellega nõustub ka Maria. „Ujumine on hea spordiala, sest mitte ükski lihas ei jää koormusest ilma. Kogu keha saab tugevamaks,“ lausub ta.
Tänu sellele, et ujumine nõuab mitmete erinevate lihaste koostööd, arendab see suurel määral keha üldist koordinatsiooni tunnetust. „Läbi selle õpid oma keha paremini tundma,“ ütleb Cevin Anders. Samuti on vees liikumine kasulik lihastele ja liigestele, muuteks neid läbi treeningute tugevamaks ning elastsemaks. „Ujumisel on liigestele oluliselt väiksem koormus kui maismaal sportides,“ toob noormees välja. Lisaks arendab ujumine hingamise efektiivsust ja suurendab võhma.
Muudab vaimselt tugevamaks
Jooksmine, kõndimine või jalgrattasõit on paljude jaoks tavapärased viisid, kuidas ennast aktiivse ja sportlikuna hoida. Ujumine seevastu ei ole sugugi nii populaarne, kuna paljudel inimestel on kogenematus või isegi hirm vee ees. Minnakse küll suvel suplema, kuid ujumistreeningut peljatakse. Hea näide selle kohta on Maria, kes alguses ei tahtnud sugugi ujumas käia, sest kartis vett. Vanemate soovitusel jäi ta siiski selle ala juurde ning nüüd ei kujutaks ta oma elu muud moodi ette.
Maria arvates peaks eestlaste jaoks hea ujumisoskus eriti oluline olema, kuna meie maa on ümbritsetud merega ning meil leidub rohkelt siseveekogusid. „Eelkõige on ujumine strateegiline oskus, mis võib päästa isegi elu,“ arvab neiu. Seetõttu on tähtis vett mitte karta ning õppida sellega kohanema, olgu tegemist siis loodusliku veekogu või basseiniga.
Cevin Anders tunneb, et tema jaoks on ujumine eelkõige võimalus oma rutiinitaluvust ning sihikindlust tugevdada. Tihtipeale kogeme ka elu muudes aspektides olukorda, kus tunneme, et „täna ei ole minu päev“ või „ma ei saa sellega hakkama“, nii tunneb vahel ka tema ujumistrennis. „Mina võtan seda olukorda kui eneseületust, et kui ära teen, olen jälle natukene parem. Sellised hetked tuleb üle elada ja oma peas ümber mõtestada,“ arvab noormees ja nendib, et paljud võivad sellisel hetkel murduda. Tema jaoks annab ujumine võimaluse enda mugavustsoonist välja astuda.
Ujumisega võib alustada igal ajal
Kuigi nooremana on uusi oskusi kergem omandada, sest keha ja mõistus on alles arenguetapis, siis ujumisega võib alustada igas vanuses. Ometigi tasuks meeles pidada, et tegelikult ei mängi vanus mingit rolli. Kui saadame oma väikelapsed ujumistrenni, siis miks ei peaks me ise samuti talitama? „Kõige lihtsam on inimesel liituda mõne ujumise algkursuse grupiga või võtta eratunde,“ arvab Cevin Anders.
Selle ala õppimiseks ei ole kunagi liiga hilja, kuna ujumine on vajalik oskus läbi elu. Hakkama saavad need, kellel on asja vastu siiras huvi. „Kindlasti oleks õppimise faasis vaja treenerit, kes saab kohe varakult õpetada õige tehnikaga ujuma. Hiljem valesid liigutusi välja saada on palju vaevalisem,“ annab Maria nõu. „Tuleb olla kannatlik iseendaga ja keskenduda oma sooritusele. Ei tasu ennast teistega võrrelda!” soovitab Cevin Anders õpingute ajal eesmärgile keskenduda.
Ujumine on rahustav
Üks suurimaid boonuseid selle spordiala juures on pea olematud vigastused. Tegelikult on vesi keha jaoks teraapiline ning aitab ka vigastustest taastuda. Kui tehnika on selge, siis on tegemist vägagi rahustava alaga. „Ujumine annab erinevaid emotsioone. Vees võib lihtsalt lõõgastuda ja puhata, aga muidugi ka raskeid trenne teha ning tunda rõõmu arengust,“ sõnab Maria. „Ujumine annab sisemise rahulolutunde, et oled saanud oma kehale head teha,“ nõustub Cevin Anders.
Ujumine võib olla ka hea viis, kuidas saada eemale argipäeva ümbrusest. Cevin Andersile meeldib eelkõige, et tegemist on spordiga, mida saab teha individuaalselt, ilma otseselt teistega arvestamata. Noormees on proovinud ka jalgpalli ja judot, kuid need alad ei tundunud õiged. „Ujumistrennis saad tunda end vabana, mõelda oma mõtteid ega pea arvestama väga palju teistega. See annab võimaluse veeta aega iseendaga,“ arvab ta. Seetõttu võib see ala sobida eriti hästi neile, kes vajavad puhkust suhtlemisest ja tahavad leida aega mõtete korrastamiseks.
Tekst: Kaisa Kiriland
Rattahooaeg on lõppemas, suusahooaeg ukse ees – kuidas vastav spordivarustus heas korras hoida?