Ujumine on tänuväärne ala, mis sobib suurepäraselt tervisesportlastele, kuna aitab kaotada kaalu ja taastuda traumadest. Lähemalt räägib treener Martin Liivamägi.
„Ujumise võlu seisneb selles, et seda saavad harrastada kõik, kes ennast vees vähegi kindlalt tunnevad. Ujumiseks ei ole üldiselt vaja väga suurt jõudu või ebainimlikku vastupidavust. Ujuda saab soovidest ja tasemest olenevalt ja vanus ei ole kindlasti takistuseks,“ alustab Liivamägi. Tervisele on ujumine mitmeti kasulik, eriti aga just sellepärast, et see hoiab pulsi üleval, kuid võtab kehalt liigse raskuse. „Ujudes kasutab sportlane võrdselt kogu keha lihaseid ning seega on kõikide lihaste areng tagatud. Lisaks soodustab ujumine vereringet, vastupidavust ning lihaste üldist jõudu ja painduvust,“ toob ta välja ujumise plusse.
Ujumine sobib tõesti kõigile
Basseinis treenimine on kasulik ka neile, kes tegelevad muidu mõne teise spordialaga. „Ujumine on väga kasulik vastupidavuse arendamiseks ja lihaste ühtlase toonuse saavutamiseks, “ ütleb Liivamägi. Ta soovitab ujumist lisatrennina eelkõige teiste vastupidavusalade harrastajatele, näiteks kord nädala või kahe jooksul. „Ujumine on südameveresoonkonnale väga hea ja aitab kindlasti harrastajaid, kel sellega probleeme on. Paljude pallimänguharrastajate ja sõudjate trennikavas on ujumine sees ning otse loomulikult puutuvad ujumisega kokku kõikide spordialade esindajad, kel on tegemist veega: veepallurid, kujundujujad, vettehüppajad ja teised.“
Vees kaob kaal
Veesport sobib suurepäraselt ka inimestele, kel on probleeme ülekaaluga. „Ujumine on ülekaalulistele väga hea trenn, kuna vees on inimene mitu korda kergem kui maa peal ja tänu sellele on ennast lihtsam liigutada. Lisaks puudub vigastuste oht,“ selgitab Liivamägi. Ujumisega tegelemine vähendab keha rasvaprotsenti, kuid kaal langeb kokkuvõttes ikka siis, kui treening vees on järjepidev ja piisav ning enne ja peale treeningut ja treeningute vahel toitumine on korras.
Taastumiseks vette
Ujumine on tänuväärne liigutamisvõimalus ka nendele, kes on kimpus vigastusega või kel on tarvis traumast taastuda. „Ujumine sobib traumadest taastumiseks, kuna vees ei lange vigastatud kohale nii suur surve ja liigutusi on kergem kontrollida. Vigastusest taastumise kiirendamiseks aga tuleb lihaseid just liikumises hoida,“ lausub Liivamägi. Peale selle võib ujumist vaadelda kui aktiivset venitust ehk ennast vees liigutades on lihased vabad ja painduvad. „See tähendab, et enamiku lihas-, luu- ja isegi närvivigastustest taastumisel on ujumisest väga palju kasu. Lisaks aitab ujumine harrastajal end vigastusest taastumise ajal vormis hoida,“ lausub Liivamägi.
Tehnika on A ja O
Ujumisega ei ole kunagi hilja alustada. Päris algajal oleks kindlasti mõistlik pöörduda treeneri poole – algõppekursuseid on olemas täiskasvanutelegi. „Kui logistilistel või muudel põhjustel ei ole võimalik treenerit leida, on tihtipeale kasu mõnest tuttavast, kes on algõppe läbi teinud ja ujumisega hakkama saab,“ soovitab Liivamägi. „Alustada tuleks tehnika paika saamisest ja seejärel treeningmahtu kasvatada. Olenevalt treenitavast on võimalik rinnuli- ja vabaujumise tehnika omandada nädalatega, mõnikord isegi kiiremini. Liblikujumise selgeks saamine võtab kauem aega,“ toob Liivamägi välja ja rõhutab tehnika omandamise olulisust. „Õige tehnikaga ujumine aitab eelkõige vältida vigastusi, aga väga raske on tehnikat korrigeerida, kui see on juba valesti selgeks õpitud. Õige tehnikaga on samuti tunduvalt lihtsam vees edasi liikuda.“
Koormust tõsta sujuvalt
Kui on soov vormi parandamiseks regulaarselt ujumisega tegelema hakata, oleks tark konsulteerida enne treeneriga, kellel on ujuja tasemest teatud arusaam. „Kindlasti ei maksa alustada väga suurte koormuste ja mahukate treeningutega, vaid pigem sujuvalt taset tõsta,“ ütleb Liivamägi. „Treeningute pikkus oleneb tasemest ja eesmärgist, kuid üldiselt võiks treeninguid teha kaks-kolm korda nädalas ja 45–60 minutit korraga. Rutiini peletamiseks saab kasutada erinevaid vahendeid, sealhulgas ujumislesti, lauda ja käelabidad. Nende abil saab ujuja oma tehnikat korrigeerida ja nõrgemaid lihaseid järele aidata,“ soovitab ta.
Miks just ujumine?
See on kasulik üldisele tervisele, veresoonkonnale ja kõikidele lihastele.
Ujudes oled eemal kõigest muust, sealhulgas tööst ja elektroonikast, ning saad keskenduda ainult iseendale ja sportimisele.
Vesi rahustab ja tänu sellele suudad õhtul paremini uinuda.
Ujumisvarustus on suhteliselt odav ja igaüks saab selle alaga tegeleda.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Tootjad
Sneakerhead Mikko Veebeli muljetavaldav ketsikollektsioon