Kahel viimasel aastal on Uku Suviste vĂ”itnud Eesti Laulu, tulnud teiseks 2019. aastal, korra varem diskvalifitseeritud. LĂ”puks saab ta vĂ”imaluse astuda ĂŒles suurel Eurovisiooni laval. Kuidas on sujunud ettevalmistus ning mil moel laulja end heas vormis hoiab, sellest rÀÀkisime enne Rotterdamis toimuvat poolfinaali.
Kuidas on sujunud ettevalmistus Eurovisiooniks?
Valmistumine algas tegelikult juba samal Ôhtul, kui lÔppes Eesti Laulu finaal. Kohe tuli kiiresti esimesed tegevused paika panna. JÀrk-jÀrgult on lavamanagerid Austriast ja Inglismaalt töötanud show elementide kallal. Kuni ÀrasÔiduni tegin proove, sÀttisin liikumisi, hoidsin end vormis.
Kuidas kohapeal Rotterdamis asi vÀlja nÀeb?
Mul endal puudub igasugune vĂ”rdlusmoment, sest ma pole Eurovisioonil kunagi osalenud. Rotterdamis viibin samuti esmakordselt. Teisel pĂ€eval pĂ€rast saabumist toimus juba esimene lavaproov. Iga delegatsioon on omas mullis, teistest isoleerituna. RÔÔmustan selle ĂŒle, et meil on lubatud hommikul joosta ja pĂ€eval trenni teha. Minu jaoks on jĂ€rjepidev treenimine oluline, see hoiab fĂŒĂŒsise ja vaimu heas distsipliinis ja meelestatuses. Alguses oli hirm, et vĂ€ljas ei lubata ĂŒldse liikuda. Kaks nĂ€dalat ei tahaks kĂŒll toas kinni istuda. Toitlustus toimub ettetellimisel tubades, sellist mĂ”nusat restoranis istumist kahjuks ei ole. Lisaks lubatud hommikujooksule on programmis siiski ekskursioonid, loomulikult lavaproovid kuni vĂ”istluseni vĂ€lja.
Kas publikut mingil mÀÀral saali lastakse?
Minule teadaolevalt lubatakse finaali jÀlgima 3500 inimest. Vastasel juhul oleks see nagu saatesalvestus. Eks ta muidugi on seda ka, aga kasvÔi osaliselt rahvaga tÀidetud saal annab esinejatele hoopis teistsuguse energia.
Millised emotsioonid Sul ĂŒldse Eurovisiooniga seostuvad? Kas Sa nĂ€iteks âorkestriaegaâ mĂ€letad?
Esimesed Eurovisiooni vaatamised jĂ€id 90ndate keskpaika. Orkestriga esitusi ma eriti ei mĂ€leta. Ma kĂŒll pooldaksin sellist ĂŒritust kus oleks live instrumendid ja iga esineja esitab oma noodid. Selle miinus on aga see, et kĂ”ik esitused kĂ”laksid liiga sarnaselt ning tĂ€napĂ€evase popmuusika soundâid jÀÀksid paljuski kuulmata. Eks see tĂ€nane formaat – vokaalid otse, muusika fonolt, on kĂ”ige lihtsam ka korraldajatele. Lava on tĂ€napĂ€eval nii hĂ€sti tĂ€idetud igasuguse tulevĂ€rgi ja muude efektidega.
Kui raske oli Sul endal sel aastal jÀlle uus vÔidulaul luua?
Eks on harjutud neid laule viimasel ajal ikka looma. Ăldkoha mĂ”ttes oli verstapost juba maas. Kui aus olla, siis ma ei mĂ”elnudki eriti koha peale. Samuti ei vaaginud, kes on mu konkurendid, mitmendaks tulen. Liigne tĂ€helepanu pööramine sellistele kĂŒsimustele vĂ”ib hakata enda mĂ”tteid ja keskendumist segama.
Kui suure tiimiga Rotterdamis olete?
Tiim on kĂŒllaltki vĂ€ike. Koosneb inimestest, kes selle loo mĂ”ttes on stardist finiĆĄini kaasas olnud nii videos kui Eesti Laulul. Vahepealsetes protsessides on tiim muidugi suurem olnud, aga Rotterdami sĂ”itsime lavatiimiga, kus on kokku kuus inimest. Nende hulgas mina ja taustalaulja Kaarel OrumĂ€gi. Eurovisioonil ootasid meid juba lavamanagerid Marvin ja Dan, kes koordineerivad kogu kohapealset tegevust. Lisaks minu tiimile on kohal Eesti Laulu delegatsioon, kelle koosseis on ka tavapĂ€rasest vĂ€iksem.
Kes teeb Eurovisioonil valiku Sinu lavariietuse osas?
Â
Sel korral teen koostööd andeka stilisti Jörgen Terepsoniga, lÀhtudes sellest, et ennekÔike pean ise selles riietuses end hÀsti tundma.
Kuidas Sa end vormis hoiad?
Viimase kĂŒmne aasta jooksul on sportlikusse poolde mahtunud palju aeroobset treeningut. Jooksmas kĂ€in elukoha lĂ€hedal MerivĂ€ljal, jĂ”usaalis MyFitness klubis. Talviti tegelen lumelauasĂ”iduga. Lisaks meeldivad mulle kĂ”ik reketimĂ€ngud â tennis, sulgpall, squash. Need hoiavad heas liikumises. Jooksmine on vahest selline kĂ”ige kiirem treeningvorm, piisab igapĂ€evasest poolest tunnist, et kĂ”ik lihasgrupid saaksid oma koormuse kĂ€tte. Jooksmised on minu jaoks nagu rĂ€nnakud, nende ajal kuulan palju muusikat, vahel ka podcastâe. Ootan neid.
Kas Sul on ka toitumise osas omad rutiinid?
On ikka. Viimased kuud olen toitumisskaalal kuskil veganluse ja taimetoitluse vahepeal, mida on nÔudnud elukorraldus. Selles ei ole midagi taotluslikku ega radikaalset, olen seda lihtsalt proovinud. Raske on ka head tagasisidet vÀlja tuua, kuna olukord on hetkel nagu on, ma ei ole teinud ka nii raskeid treeninguid nagu varem. Toitumisele hakkasin rÔhku panema mÔned aastad tagasi, kui tegin endale vÀga pÔhjalikult selgeks, mis midagi muudab, mis tulemust annab. Sealtkaudu kujunesid vÀlja mingid mustrid, mis on harjumuseks saanud ja hÀsti toimunud.
Kas une osas on Sul kindlad reeglid?
Olen hiline magamamineja. Seitse tundi on juba hĂ€sti, kaheksa tundi oleks veel parem. Minu unevajadus sĂ”ltub toitumisest. Raskete jĂ”utreeningute ajal nĂ”uab keha rohkem toitu ja siis on ka uni parem. Aeroobsete trennide ajal on uni millegipĂ€rast lĂŒhem.
Hea treeningu aluseks on ka kvaliteetne varustus, millist brÀndi eelistad?
Mulle on juba ammu meeldinud Nike, pea 30 aastat. Meil olid pÔhikoolis klassivendadega Nike tossud, mis oli tollal kÔva teema, vanemad kuskilt vÀlismaalt tÔid. Lemmikuks on nad jÀÀnud siiani. Praegu kannan Nike ketse igasuguse vabaajariietuse juures. MÔned nende vabaajakomplektid aastast 2010 on samuti senini lemmikud ja vahel kannan neid ka praegu.
Kindlasti jooksed ka Nike tossuga?
Minu jooksuotsad on tavaliselt 6-10 km pikkused ning asfaldil kasutan Nike Zoomi, mille uus mudel on erakordselt pehme ja vetruv.
Kellele Sa Eesti sportlastest kaasa elad?
Kindlasti elan alati kaasa Anett Kontaveitile. Meie perekond on tennisega seotud ja kunagi kÀisin ise ka mitu aastat trennis. Minu vÀike Ôde, kes enam polegi nii vÀike, Ôpib ja treenib Hispaanias, Nadali Akadeemias. Seega tennist jÀlgin pidevalt.
Tekst: KĂ€rt Radik
Fotod: erakogu