Sportland Kõrvemaa Neliküritus on suurepärane võimalus nautida Kõrvemaa imeilusat loodust ja võistlustel osaleda. Lisaks sportimisele on aga kogu melust võimalik osa saada vabatahtlikuna panustades. Mis vabatahtlikke igal aastal Kõrvemaale tagasi toob, räägime kolme pikaajalise abilisega.

Velli Rajangu: meil on üks tore kamp!
Velli Rajangu on erinevatel üritustel vabatahtlikuna panustanud juba aastaid. Tema lapsed mängisid kümme aastat jalgpalli ja turniiridel poiste mänge vaatamas käies hakkas ta ühel hetkel mõtlema, et miks niisama väljaku kõrval istuda, kui saaks ka aktiivselt abistades kaasa lüüa. Sealt see kõik alguse sai ning edasi tulid juba Tallinna Maraton, Sportland Kõrvemaa Neliküritus, Ööjooks, IRONMAN ja Eesti Jalgpalli Liit.

Igapäevaselt on Velli Saku Metalli Soome osakonna projektijuht. Ta laulab Leigarite laulurühmas, tegeleb rahvusliku käsitööga ja harrastab ujumist. Tänu viimasele on ta paar korda osalenud ka IRONMANIL, kus tiimi koosseisus just ujumisetappi läbis ning meenutab seda kui võrratut kogemust.
Kõrvemaale tõmbas aga Vellit soov saada linnast minema ja veeta rohkem aega looduses. „Esimene kord käisin neliküritusel abis 2019. aastal ja sealt alates olen osalenud peaaegu kõigil etappidel. Mäletan vaid ühte korda, kui pidin puuduma. Neid inimesi, keda Kõrvemaale kaasa olen kutsunud, on omajagu. Peamine põhjus, miks ma ka teistele seda kohta soovitan, ongi võimalus imelist loodust nautida. Kõrvemaale tulles kohtate ühte lahedat kampa, kellega on lausa lust koos tegutseda,” kinnitab ta.
Ürituste ajal on Velli abiks olnud seal, kus vaja – peaasi, et asjad tehtud saaks. Esimesena meenuvad talle registreerimislaud, piletimüük kassas, teenindus kohvikus, keskuse ehitamine ja finiš. Vabatahtlikutöö juures meeldib talle enim, et rahvas, kes kokku tuleb, teeb asju innuga ja üksteist abistades – torisemist ei kohta.

Velli meelest on kogu üleüldine õhustik positiivne ja inimesed tulevad sellistele üritustele ikka hea tujuga. „Naeratatakse, ergutatakse ja öeldakse häid sõnu. Kuna ma olen aastaid aktiivselt üritusi korraldanud, siis olen paljudele juba tuttav nägu – ikka teretatakse ja jäädakse juttu ajama, isegi kui me teineteist tegelikult ei tunne.“
Pille Juus: kohtumine Contraga ja meeldejääv luuletus
Pille Juus elab Tallinnas ja töötab liikumisõpetajana. Tema esimene vabatahtlikukogemus jääb aastasse 2000, mil ta aitas tollases kodulinnas korraldada Tartu Maratoni. „Vabatahtlik töö on andnud mulle palju uusi kogemusi, tuttavaid ja mälestusi. Mulle meeldib panustada oma abi ja nõuga toredate ja huvitavate spordisündmuste toimumisse ning innustada osalejaid,“ ütleb ta.
Pille on kaasa löönud IRONMAN Tallinna sündmustel, spordiselts Kalevi võistlustel, mitmete spordialaliitude korraldatud rahvusvahelistel võistlustel ning on juba teist hooaega abis laste liikumissarja Veskiloppet juures.

Sportland Kõrvemaa üritustel on ta panustanud väga erinevates rollides: komplekteerinud materjale, abistanud stardis, töötanud joogipunktides, finišis kiipe ära võtnud ja medaleid kaela pannud, lisaks saatnud välisriikide võistkondi ning abistanud VIP ruumis. Üks põnevamaid avastusi on tema jaoks olnud SCULT – eestlaste loodud platvorm, mis viib kokku spordisündmusi ja vabatahtlikke, treenereid ja spordihuvilisi.
Tänaseks on Pillel õnnestunud proovida ka vabatahtlike juhtimist, nende töö korraldamist ning murede ja rõõmude tagasisidestamist. Ta naudib oma tööd väga ning väärtustab enim just üritustelt saadavat emotsiooni.
„Vabatahtlikud on sinu kõrval ja sinuga ühel lainel ning üksteist mõistetakse poolelt sõnalt. Neil on tahe ja rõõm tegutseda ning see kõik paneb nii neid kui mind särama ja tehtust rõõmu tundma.“
Tänu vabatahtlikule tööle on Pille kohtunud põnevate tuntud inimestega nii Eestist kui välismaalt. „Mitmega neist suhtlen sotsiaalmeedias veel siiani. Olen avatud meele ja julge suhtlusviisiga ning vestluse arendamine mulle probleemiks pole. Näiteks Tartu Maratonil tuli maratonipassi templit saama Contra ja ma uurisin kohe, kas tal ka mõni luuletus keelel on. Tuligi ära ja see oli lahe!”
Meeldejääv oli ka ühe osaleja saadetud tänukiri pärast Sportland Kõrvemaa Rattamaratoni, kus Pillel õnnestus abiks olla rattakummi vahetamise organiseerimisega.
Ta lausub muiates, et aastate jooksul on tulnud ette igasuguseid inimesi ja kogemusi. „Kes kallistab, kes poriseb, kes kiidab ja tänab, kes ütleb mõne kurjema sõna. Varem võtsin seda paha sõna hinge, nüüd aga olen karastunud ja püüan mõista, millest selline käitumine.“

Hiljuti tekkis Pillel Sportland Kõrvemaa Nelikürituste korraldamises mõne aastane paus ja seetõttu on tal nüüd eriti hea meel tagasi olla. „Eriliselt mõnus on, kui näed noori vabatahtlikeks tulemas – lootus jääb, et nad jätkavad ja kutsuvad ka teisi kaasa. Olen saanud kampa oma noorima tütre Reti, kes rõõmuga on abiliseks Kõrvemaal ja kaasa toonud ka oma sõbrad ja klassikaaslased. Praegu on liikumisõpetuse ainekavas ka üks väike osa vabatahtlikuks olemisel ja loodan väga, et õpetajad suunavad õpilasi erinevatele sündmustele appi minema.“
Õhates lisab Pille, et Kõrvemaa on oma looduse ja maastiku poolest ikka üks ulmeline paik. Ja inimesed on ka seal lahedad! Tänu vabatahtlikutööle on ta saanud juurde julgust ja kogemusi suhtlemises, korraldustöös ja juhtimises. Neliküritus toob tema ellu palju rõõmu ning on aidanud kaasa ka oma tegevuste planeerimisoskusele, kohuse- ja vastutustundele. „On ikka hea ja mõnus, kui näed sündmuse algust ja lõpptulemust ning saad tehtust rahulolu tunda. Kutsun üles kõiki osa saama vabatahtlikuks olemisest. Tulge ja olge meiega, eriti Kõrvemaal.”
Reimo Pallaste: vahel kannan kana või jänese kostüümi, nalja peab saama!
Reimo Pallaste ütleb, et aktivist on ta olnud pikalt ning korraldas asju juba põhikoolist peale. Ülikooli minnes see kõik aina süvenes. Spordivabatahtlik on ta olnud Stamina ja Peetri jooksudel ning Aerobike sarjas. Igapäevaselt töötab Reimo automaatika projekteerijana Tallinna piirkonna alajaamades. Vabal ajal laulab kammerkooris Avis Animi ning käib kas jooksmas või looduses jalutamas.

Sportland Kõrvemaa Nelikürituse vabatahtlikuna hakkas Reimo panustama alates 2020. aastast ning siiani on teda asja juures hoidnud just korraldusmeeskonna inimesed. „Kuigi aastatega on palju muutunud, siis inimeste hoolivus on jäänud. Meil on ettevalmistuse meeskondadega välja kasvanud ka oma sõpruskonnad ning see on tore võimalus jälle sõpru näha. Samuti on tore looduses aega veeta,“ räägib ta.
Kõrvemaa üritustel vastutab Reimo rajavalve ja joogipunktide logistika ning kohapealse ettevalmistuse eest. „Ma koostan vabatahtlikele rajavalve kaardi koos rajameistri infoga. Viin ja toon vabatahtlikke rajale. Kui rajal midagi juhtub, siis lendan kohale ja lahendan probleeme. Vajadusel toon võistleja metsast ära kasvõi koos rattaga. Võistluseelsel päeval aitan ka keskust üles sättida.“
Lisaks on Reimo võtnud endale ühe põneva lisaülesande – nimelt täidab ta naljaülema kohustusi. „Kui endal lõbus on, siis on ka kõigil teistel lõbusam. Olen viimastel aasatel hakanud üha naljakamaid kostüüme kandma, näiteks kana ja jänes. Minu unistuseks on panna kõik Sportland Kõrvemaa Metsajooksu vabatahtlikud loomakostüümidesse, et metsas jooksjad kohtaksid ikka loomi ka.“
Reimo tõdeb, et kui metsas kostüümiga olla, siis näeb palju naerunägusid, eriti noortel. Samuti on naljakad uute osalejate kommentaarid teemal, et kust need mäed siia Kõrvemaale küll sattusid. Vahel pole aga huumori saamiseks vaja kostüümi selga pannagi. Näiteks unustas Reimo ükskord vajaliku haamri kaasa pakkida ning vabatahtlikud pidid olema leidlikud ja rakendama kivitehnikat. On juhtunud ka seda, et alt on vedanud vajalikud masinad. „Meenub, kuidas läksime päev varem Venemäe teeninduspunkti üles panema ning tagasi tulles suri mootorsaan ära. Seega sai viimased 5 km kõnnitud. See oli naljakas, aga samas tüüpiline olukord, kus asjad kiiresti muutuvad. Eelmise aasta suurlolluseks oli metsajooksu jooksmine kana kostüümis. See oli lõbus, aga liiga palav.“

Reimo ütleb, et Kõrvemaa on eriline koht ning Sportland Kõrvemaa Neliküritustel on vabatahtlikuna võimalik väga palju eri ülesandeid proovida. „Kui oled introvert või naudid loodust, siis saad metsas 3–4 tundi üksinda rajavalves olla. Kui soovid suhelda, siis seda saab teha sekretariaadis. Lisaks veel toitlustus, finiš, joogipunktid. Samuti on meil toredad vabatahtlikud ja juhid. Saab pulli ning tore päev looduses on heaks vahelduseks linnakärale. Vabatahtlik ei pea mitte millegi pärast muretsema – toitlustus, majutus ja transport on organiseeritud.“
Kel tekkis huvi vabatahtlike ridadega liituda, saab seda teha Facebooki grupis KÕRVEMAA VABATAHTLIKUD. Järgmine võimalus Kõrvemaal vabatahtlikku tööd teha on juba 27. aprillil Sportland Kõrvemaa Kevadjooksul.
Tekst: Janika Tamm
Avafoto: Reiko Kolatsk