Viimsi JK kogukonna juht Erle Meresmaa: unistused kasvavad ajas

Kõrvuti korvpalluritega, sammuvad Viimsi jalgpallurid järjest ülespoole. Mulluse Esiliiga B võitmise järel, mängitakse tänavu juba Esiliigas. Meeskond koosneb valdavalt vaid oma kasvandikest. Viimsi JK kogukonna juht Erle Meresmaa räägib klubi ajaloost ja tänastest tegemistest.

Erle sõnul teevadki meeskonna eriliseks just omad kasvandikud ning seda joont kavatsetakse hoida nii kaua kui võimalik. 2024. aastal peaks Viimsisse kerkima esimene jakgpalli sisehall, mis muudab treeningud oluliselt professionaalsemaks ja kättesaadavamaks. Treenerite head tööd iseloomustab tõik, et klubist sirgunud Robin Kane käis eelmisel aastal testimisel Rooma Lazios ning jäigi sinna. Leping sõlmiti selle aasta alguses.

Poisid korjati Viimsi pealt kokku

„Viimsi Jalgpalliklubi sündis 15 aastat tagasi Ivo Lehtmetsa ning Martin ja Olev Reimi koostööna. Esimene suurem eesmärk oli kogu Viimsi pealt korjata kokku jalgpallihuvilised noored, kes mängisid erinevates Tallinna ja Harjumaa klubides. Klubi plaanis pärast poiste 16-aastaseks saamist saata nad edasi juba teistesse klubidesse, kuid aja jooksul eesmärgid muutusid ja tahtmine kasvas ning poisid jäid Viimsisse,“ ütleb Erle. Mängudega meeste IV liigas alustati 2012. aastal, klubi eest pallisid toona ka Martin Reim, Martin Kaalma ja Ivo Lehtmets,”  läheb kogukonna juht ajas tagasi.

Tol ajal polnud Viimsis mitte ühtegi organiseeritud jalgpalliklubi. Lisaks Martinile ja Ivole viis treeninguid läbi ka Martini isa Olev Reim, kes lahkus meie hulgast eelmisel suvel, kuid kelle käe all jõudsid treenida sajad Eesti jalgpallipoisid erinevates klubides. Praeguse A-koondise ründajate paar Henri Anier ja Rauno Sappinen, FCI Levadia kapten Brent Lepistu ja naiste A-koondise jalgpallur Kethy Õunpuu alustasid enda jalgpallurikarjääri just Olev Reimi treeningutel.  Olev Reim oli ka legendaarse jalgpalliklubi Lõvid manedžer, tänu kellele jõuti 80. aastate lõpus mängima nii Helsingi kui Stockholmi noorteturniiridele, mis olid toonastele jalgpallipoistele suureks stiimuliks.

Terve kogukonna klubi

„Kuna Viimsis ühtegi teist jalgpalliklubi polnud, siis uusi liikmeid lisandus kiiresti. Enam-vähem kõik poisid tahavad mingil eluperioodil jalgpallitrennis käia. Unistused kasvasid koos poiste arenguga. Kogukonna klubi oleme tahtnud olla algusest peale, et oleks koht, kus olla ja kuhu tulla,“ kirjeldab Erle.

Sportlik areng on samuti olnud järjepidev. Kui esimene lend jõudis 2019. aastal teise liigasse, siis sealt alates hakati ka suuremalt unistama. Eelmisel aastal võideti selle satsiga juba Esiliiga B ning käesoleval aastal pallitakse Esiliigas. „Muidugi unistame nüüd Premium liigast, aga see oleks juba suurem samm ülespoole ja võtab kindlasti rohkem aega,“ ütleb Erle.

Viimsis saab jalgpalli mängida kahel staadionil

Klubi asutamise algusest alates on trenni tehtud Eesti Sõjamuuseumi lähedal Mõisapargi staadionil. Seal treenivad lapsed, kelle sünniaasta 2012 või hiljem. Vanemad lapsed ning esindusmeeskond, aga ka naiskond treenivad ja mängivad Karulaugu Spordikeskuse staadionil.
Jalgpallitreeningud toimuvad ka Viimsi lasteaedades.

Koos esindusmeeskonnaga treenib klubis hetkel umbes 430 jalgpallurit. Lisaks Viimsi lastele käiakse trennis ka Piritalt ning mujalt lähiümbrusest. „Meie soov on, et esindusmeeskond, aga ka naiskond oleks piisavalt tugev, et trennitulevatel lastel oleks kuhu kasvada ja kellelt eeskuju võtta,” räägib kogukonna juht.

Esindusmeeskond

Nagu eelpool mainitud, mängib esindusmeeskond tänavu esmakordselt Esiliigas. Võistkonna peatreenerile Ivo Lehtmetsale on abiks kunagine koondise väravavaht Martin Kaalma ja paberimajandust hoiab korras Alar Kaljuvere.

Lisaks esindusmeeskonnale, on sellest aastast alates avatud ka spetsiaalne väravavahtide grupp, mida Kaalma treenib ja millega saavad ühineda poisid alates sünniaastast 2012.

Esindusnaiskond

„Meie tüdrukud on niipalju juba suureks saanud ja arenenud, et nemad alustavad tänavu Naiste Esiliigast. Abiks on neile meie Rahvaliiga naised, kes tegutsenud juba 4-5 aastat. Rahvaliiga võistkond sai alguse klubi kasvandike emadest ja nüüd on nad valmis vajadusel Esiliiga tiimile tuge pakkuma,” on Erle naiste üle uhke.

Esindusnaiskonna treeneriks on klubijuht  Martin Reim. „Martin on küll klubi juht, aga ta ei ole kunagi kuskil eemal või kõrgemal seisev. Ta on kõigi jaoks lihtsalt Martin ja vajadusel alati olemas,” kirjeldab ta.

Konkurents on tervitatav

KK Viimsi/Sportland teeb oma debüüthooajal Eesti-Läti liigas suuri tegusid ning kogukonnajuhi sõnul on konkurents spordialade vahel olulisemalt tihedam kui varem. „Alguses tulid lapsed ise trenni, kuna polnud palju valida ning lapsevanemad ikka soovivad, et tehtaks sporti. Nüüd, kus Viimsi on palju kasvanud, on ka spordialade valik laiem. Peame vaeva nägema, aga igal aastal lisandub siiski 40-50 last,” annab Erle hetkeolukorrast pildi.

Pealtvaatajate seisukohas on viimsikatel nüüd kogu aeg, keda toetada. Korvpallihooaeg kestab valdavalt sügisest kevadeni, jalgpalli mängitakse kevadest sügiseni.

Kogukonna juht on mängude süda

Jalgpallis on kogukonna juhid saanud järjest olulisemaks ning klubid on mõistnud nende vajalikku rolli. „Minu ülesanne on organiseerida esindusmeeskonna mängupäevadel kõik oluline. Et mängijatel oleks hea ja väärikas kodumeeskonna tunne, lisaks püüan mängudele anda lisaväärtust. Publiku püüdmisel ei lähtu me ainult jalgpallist, vaid soovime rahvale pakkuda teistsugust elamust ja väljundit. Korraldame heategevuslikke mänge, kus saab osta toetajapileteid. Oleme korjanud raha ühele ratastoolisportlasele, pärast Ukraina sõja puhkemist tegime kohe mängul korjanduse Ukraina heaks. Ehk oluline on nii mäng ise, aga ka meelelahutus,” sõnab Erle.

Pealtvaatajate arv on tõusteel

Viimsi JK keskmine pealtvaatajate arv Esiliiga B mängudel oli 168, mis oli ka liiga suurim. Mõnel mängul on olnud ka üle 400 pealtvaataja. „Meie mängudele jõuavad klubi kasvandike lapsevanemad, sõbrad ning tuttavad, aga mitte ainult. Tuleb ka inimesi Viimsi vahelt uudistama, et mis siin staadionil siis ikkagi toimub. Palju on neid, kes käivad kõikidel mängudel,” ütleb Erle uhkusega.

Mängule pääseb piletita, kuid kõik saavad osta 4-eurose toetajapileti, millega saavad osaleda erinevatel heategevuslikel loosidel, mille on välja pannud sponsorid ja toetajad.

Peasponsori koht on vaba

Eestis ei suple ükski spordiklubi ülemäärases külluses. „Eks me otsime ka pidevalt toetajaid juurde, kellele pakume lisandväärtust. Oleme avatud erinevatele koostöödele. Loomulikult saame pearaha ja klubis on liikmemaks, kuid oleme kõikidele sponsoritele tänulikud iga panuse eest. Näiteks Sportland annab erinevaid loosiauhindu ja nendel on alati hea minek. Ka kohalikud Viimsi ettevõtted ja asutused jagavad ahvatlevaid auhindu. Siiski, peasponsori koht on vaba,” annab ta vihje.

Tekst: Kärt Radik