Esimesed kevadilmad lausa kutsuvad loodusesse liikuma ning miks mitte teha seda tavapärasest sportlikumalt. Uurisime viielt spordihingelt häid soovitusi, mida võiks õues teha ning millega peaks sealjuures kindlasti arvestama.
Jalgsimatk annab uut energiat
Elamusretkede matkajuht ja alpinist Kunnar Karu soovitab avastada kõike, mis voolab. „Suurvee ajal tasuks jalutada kaldapealsel, uudistada näiteks Jägala, Keila ja Valaste juga, mis väärivad kevadisel ajal kindlasti tähelepanu. Sealsed vaated on suvistega võrreldes kordi võimsamad,“ kinnitab Kunnar.
„Kevade teine pool on taimede tärkamise aeg ja siis võiks valida kohti pigem liikide mitmekesisust arvestades. Näiteks kuusemetsas ei toimu midagi ja ka rabamatk tasuks pigem edasi lükata,” soovitab ta.
Retke planeerimisel võivad olla abiks nii liikumist armastavad sõbrad kui ka RMK matkaradade kaart, kus on kirjas trasside pikkus ja nende läbimiseks kuluv umbmäärane aeg. „Kui seltsilisi napib, siis saab liituda ka Elamusretkede seltskonnaga, mille eestvedajad korraldavad igas kuus vähemalt ühe retke.“
Enne suure õhinaga pikale jalutuskäigule minemist võiks iseenda olukorda realistlikult hinnata ning arvestada sellega, et kui talv on möödunud pigem siseruumides, siis tasub esimene matk planeerida pigem lühem ja rahulikum. „Kogu retke jooksul hea enesetunde tagamiseks tuleks jalatsiteks valida matkasaapad, kui aga ees ootavad olud tõotavad vesised olla, siis võib ka kummikute peale mõelda. Samavõrra oluline on korralik jope, mis hoiab sooja ja kaitseb vajadusel vihma eest,“ teab Kunnar ja soovitab: „Paki moonakott, võta sõbrad ja pere kaasa ning suundu Eestimaad avastama! Kusjuures kevadel on ka juba armsaks saanud matkarajad hoopis teistsugused, seega tasub silmad lahti hoida.“
Veematk pakub elamusi uue nurga alt
Kanuu- või süstasõit annab võimaluse looduse tärkamist uudistada ka seal, kuhu niisama lihtsalt ei pääse. MTÜ Huviklubi Nelson vedaja Vahur Leemets ütleb, et kevadine suurvesi on tõeliseks maiuspalaks neile, kes armastavad kärestikke, ning vähemalt korra elus võiks iga eestlane kogeda Soomaa nii-öelda viiendat aastaaega, kus suurem osa maapinnast on üleujutatud „Saab sõita nii luhal kui metsas, kus muul ajal on kuivad olud. See on tõsiselt kihvt elamus!“ kinnitab Vahur veendunult.
Vee peal matkamine sobib absoluutselt kõikidele. „Meiega on liitunud igas vanuses ja treenituses inimesi, näiteks ka muidu ratastoolis liikujatele sobib süsta- või kanuusõit suurepäraselt.“
Jalgrattasõit annab mõnusa koormuse
Kes soovib lühema aja jooksul pikemaid distantse läbida, võib kevadet avastama suunduda hoopis rattal. Janelle Uibokandi sõnul ei pane suuremad entusiastid oma kaherattalist sõpra isegi talveks nurka. „Parim aeg sõiduriist uuesti töökorda saada ja esimesi tiire teha on aga kindlasti just siis, kui päike paitama hakkab ning teed on lume alt välja sulanud. Eesti ilmasid arvestades on aprill ratturite jaoks üsna sõbralik, külmakartlikumad inimesed saavad alustada mais,” arutleb rattur.
Riietuda soovitab Janelle kihiliselt ja pigem soojalt, ka võiksid riided olla erksavärvilised. „Kevadine tuul võib olla üsna jahe, liigseid kihte on aga alati võimalik vähemaks võtta. Hästi silma hakkavad värvid aitavad oluliselt kaasa sinu ohutusele,“ ütleb Janelle.
Ereda päikesega võitlemiseks soovitab ta soetada silmasõbralikud ja kvaliteetsed prillid ning loomulikult tuleb hoolitseda selle eest, et kiiver pähe saaks. „Kui ratas on tehniliselt korras, tuled ja hekurid olemas, siis tasub võtta siht metsaradade suunas. Linnud ja loomad ei ole üldjuhul vaikselt kahel rattal liikuvast inimesest häiritud ning nii võid hea õnne korral näha väga mitmeid karvaseid ja sulelisi kaunitare. Viimaste rõkkav laul on kevadel kohe eriti tore.“
Trajektoori koostades tasub alustuseks valida veidi liivasema põhjaga rajad. „Minu lemmikud on Vooremäe ja Kõrvemaa metsarajad. Terviseradade võrgustik üle Eesti on väga hea, kuid vältida tuleks madalamaid alasid ning suusaradu, sest seal püsib lumi pikemalt ja rattaga sõitmine ei pruugi seal just kõige edukamalt kulgeda. Maanteedel liiklejatel soovitan treeningradu valides mugavust ja ohutust silmas pidades maksimaalselt ära kasutada kergliiklusteid!“ lausub Janelle .
Jooksutrenniga alusta rahulikult
Lühema aja jooksul suurema trennikoormuse saamiseks tasub kaaluda jooksutrenni. Triatleet ja Enerviti sporditoitude spetsialist Toomas Ellmann soovitab alustada rahulikult jooks-kõnd meetodit kasutades. „Optimaalne suhe oleks esialgu viis minutit jooksmist ja sama palju kõndi. Valitud tempo peaks võimaldama sõbraga vabalt juttu ajada. Päris algaja esimene trenn võiks olla kuni mõnikümmend minutit, mitte rohkem,“ ütleb Toomas.
Enesetunde ja vormi paranedes saab jooksmisele üle minna juba kogu trenni ulatuses. Kevadel on kõige mõnusamad paigad sportimiseks terviserajad ja metsateed. Puhas õhk, ilus loodus ja pehme tasapind on märksõnad, miks metsateid võrreldes asfaldiga kaetud tänavatele jooksmiseks eelistada tasub.
Discgolf toob sõbrad kokku
Mõnusa alternatiivina võib looduses liikuda ka mööda discgolfiradu. Esiteks annab see hea koormuse ning teiseks lisab päeva veidi seikluslikkust. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse juhataja Marilin Pehka kinnitusel on discgolf kõigile jõukohane. „Eriti vahva on seda mängida koos perega või suurema seltskonnaga. Paljud käivad ka üksinda, kuid nemad võtavad seda juba spordi mõistes paar grammi tõsisemalt,“ ütleb Marilin, kes alustas discgolfi mängimisega aastal 2012.
„Discgolf muudab elusid,“ kinnitab ta ja täpsustab: „Tean inimesi, kes ei olnud enne selle ala avastamist spordiga väga suured sõbrad, kuid nüüd ei tunne neid enam äragi. Põnevus ja hasart on pannud nad aktiivselt liigutama ning mängu suhtutakse täie tõsidusega. Lisakilode ja pahede kadumine on selle juures ainult puhas boonus.“
Kevadel rajale minnes tuleb arvestada vesiste oludega. „Riietuda tasub kihiliselt ning kindlasti tuleb kaasa võtta õhukesed kindad. Jalatsid olgu pigem veekindlad, mugavad ning korraliku tallamustriga,“ soovitab Marilin. „Kui lähed rajale esimest korda, siis uuri instruktorilt täpsemaid juhiseid nii mängureeglite, ketaste eripära kui visketehnika kohta. Suvehooajal on Kõrvemaal olemas juhendaja, kellelt nõu küsida. Vajadusel saab tellida ka discgolfi personaaltreeninguid või siis mänguõpet kogu perele,“ kinnitab ta.
Seltskonnaga täisrajale minnes tuleb aega arvestada kaks kuni kolm tundi. „Mängu jooksul läbitakse tihtipeale viis kuni kuus kilomeetrit, kuid kuna tempo on suhteliselt aeglane, siis möödub see üsna märkamatult. Võistlejate distants tuleb mängu peale kümme kuni kolmteist kilomeetrit, nemad mängivad tavaliselt 2×18 korviga rada.”
Ega siis muud, kui vali sobiv ala ja marsruut välja ning mine välja kevadet otsima!
Tekst: Marta Vasarik
Suur galerii: Nike Training Day powered by MyFitness