„Wakeboarding ehk veelauasõit sai alguse sellest, et alguses sõideti mootorpaadi taga suuskadega ja hiljem veelauaga,” räägib Rahinge Wakepargi sõitja ja koordinaator Stina Mitt.
„Kui aga kütuse hind tõusis, läks mootorpaadi taga sõitmine väga kulukaks ning seetõttu hakati rohkem ehitama kaablisüsteeme ja vedama inimesi trossi ja elektrimootori abil. Eestis on mitu väikest kahe mastiga kaablit, kuid mujal maailmas on väga populaarsed ringsüsteemil töötavad kaablid. Viimase eelis on see, et korraga saab sõita üle kümne inimese, kahe mastiga kaablil aga üks inimene korraga. Peale selle on vette pandud hüppeid, torusid ja muid lisasid, mis teevad veelauaga sõitmise seda põnevamaks, mida paremaks oskused lähevad. Arenguvõimalusi on lõpmatuseni,” räägib Stina.
Mida meeles pidada?
Stina sõnul sobib wakekõigile, kes ei karda vett. „Kui nad juhendaja nõuandeid kuulavad, hakkavad inimesed tavaliselt sõitma juba kümneminutilise sessiooni jooksul,” sõnab ta. Rahinge Wakepargis on kõige noorem sõitja olnud kolmeaastane.
Veelauaga sõitmine annab palju võimalusi arendada end nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Edu saavutamiseks tuleb aga keskenduda oma sooritusele või mõelda trikid enne peas läbi. „Aga samuti saab lasta loovusel lennata ja teha trikke-manöövreid nii vee peal kui ka takistustel ehk obstaaklitel,” ütleb Stina. „Lühikese aja jooksul saab tehtud kogu keha hõlmav treening nii suurtele lihasgruppidele kui ka süvalihastele. Pärast esimesi veelauasõite avastavad inimesed tihti, et neil on lihased, mida nad seni tundnudki polnud,” muigab ta.
Väike adrenaliinisüst
„Kui tekib soov alaga tõsisemalt tegelema hakata, jääb paraku Eesti hooaeg liiga lühikeseks. Siis peaks kindlasti veetma talved mõnes soojemas paigas – et tutvuda eri parkidega, koguda suures veelauamaailmas tutvusi ja oma hea sõiduoskusega silma paista,” julgustab Stina. „Veelaud on aga kindlasti selline ala, mida suve jooksul mõne korra harrastada, et saada adrenaliinisüst. See ei nõua mitte mingisugust kogemust näiteks lumelaua, suuskade või rulaga.”
Mine proovima!
Esimest korda wake’i proovides soovitab Stina ettevõtmist mitte liiga pikalt edasi lükata. „Seda seepärast, et suved on meil Eestis lühikesed ja sõltuvus sõidust on kerge tekkima! Lisaks on esimesel korral suureks abiks, kui kuulad juhendaja õpetussõnu ja tegutsed nende järgi,” annab ta nõu.
Kodumaal saab veelauasõitu harrastada Tallinnas, Tartus ja Otepääl. „Lubatakse, et järgmise aasta suveks avatakse suur ringkaabel Põltsamaal,” teab Stina. „Tartu lähedal asuva Rahinge Wakepargi teeb aga eriliseks just see, et pargi on ehitanud sõitjad sõitjatele. Tegemist ei ole äriühinguga, vaid asjaarmastajate ja entusiastide ettevõtmisega, mis on mõjutanud suurel määral kogu Eesti veelauasõidu arengut. Pargis on iga päev kohal juhendajad ja treenerid, kellel on wake’iga pikaajalised kogemused. Professionaalsus on seega tagatud. Rõhku oleme pannud ka sellele, et edasijõudnutel oleks pargis alati huvitav, et sõit oleks mitmekülgne ja pakuks närvikõdi.”
Jäta meelde!
„Peamised ohutusnõuded on kanda kiivrit ja spetsiaalset vesti ning kasutada hästi toimivat ja korralikku sõiduvarustust,” jagab Stina soovitusi. „Kindlasti ei tasu esialgu oma võimeid üle hinnata. Võta alati kuulda juhendaja või treeneri nõuandeid ja soovitusi.”
Alustades ei ole varustust vajagi, wake-pargis on kõik olemas. Sõitmiseks sobivad tavalised ujumisriided ja soovi korral võib nende peale panna lühikesed püksid. Külmemate ilmadega saab rentida kalipso; sellega on soe ja mõnus sõita.
13-aastane veelaudur Rikojan Tugedam
„Mu vend Tair-Gardo läks mitu aastat tagasi Rahingele wake’i-trenni. Kuna talle seal nii väga meeldis, innustas see ka mind proovima. Esimest korda läksingi veelauaga tutvust tegema kümneaastaselt.
Mulle meeldib wakeväga, kuna iga trennipäev on lõbus ja omamoodi. Lisaks olen saanud palju uusi tuttavaid ja see on hea viis sõpradega aktiivselt aega veeta. Mulle meeldib seegi, et õpin iga korraga tegema järjest keerulisemaid trikke. Saan kogu aeg rohkem julgust juurde, et ennast proovile panna. Rahinge Wakepargis on ägedad obstaaklid ja sõidurajad.
Mida nooremalt wake’iga tegelema hakata, seda parem, sest siis õpid juba varakult oma käsi, jalgu, kogu keha ja vastupidavust treenima.
Teistega koos võisteldes õpid võitma ja kaotama. Minu arvates on see hea suvine tegevus, mida teha toas istumise ja arvutis passimise asemel. Kõige põnevam ja lõbusam on veelauaga sõitmise juures see, kui õpin selgeks mõne uue triki ja lõpuks see tulebki välja.
Soovin wake’i sõites palju edasi areneda ja võistlustel edukas olla. Unistan professionaaliks saamisest ning välismaal sõitmas ja võistlemas käimisest.”
Tekst: Kairit Kütt
Fotod: Jan Henrik Pärnik / Robert Sasorin
Lennukate ideedega fotograaf Jaanus Ree