A. Le Coq Arenal avati 9. oktoobril jalgpallimuuseum, mis viib külastajad Eesti jalgpalliajaloo radadele. Muuseum koondab haruldasi esemeid, põnevaid lugusid ja interaktiivseid elamusi. Muuseumist räägib lähemalt Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi juhatuse liige Siim Randoja.
Eesti Jalgpallimuuseum Tallinnas on osa Tartus asuvast Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumist. Kuidas sündis mõte avada jalgpallimuuseum just pealinnas?
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on viimastel aastatel Tartus palju arenenud ja leidnud suure populaarsuse, kuid soovime oma tegevust laiendada üle Eesti. Oleme juba avanud väljapanekuid ka väljaspool Tartut – näiteks Tallinna lennujaama olümpiavärava (täna asub seal paralümpiavärav) ja Kääriku spordikeskuse olümpiahotelli. Järgmine samm oli sisuline esindus Tallinnas. On suur rõõm teha seda Eesti jalgpalli südames – A. Le Coq Arenal.
Kes olid muuseumi loomise peamised algatajad ja koostööpartnerid?
Algatus sündis Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi initsiatiivil ja Muinsuskaitseameti „Muuseumide kiirendi“ rahastusprogrammi toel, ent tegime seda tihedas suhtluses Eesti Jalgpalli Liidu ja Sportlandiga, kes panustavad aktiivselt A. le Coq Arena ja jalgpallikultuuri arengusse ning on mõlemad jalgpallimuuseumi peale ka varem mõelnud.
Kui kaua on ettevalmistused kestnud?
Ettevalmistused kulgesid kiiresti ja muuseum valmis põhiliselt viimase poole aasta jooksul. Suurim väljakutse oli ruumide piiratus, kuid lõime paindliku lahenduse, et palju põnevat ära mahutada. Lisaks harivale ja elamuslikule muuseumikülastusele on võimalik tulevikus tegevusi laiendada ka staadionialale – näiteks pakkuda haridusprogramme või staadionituure.
Mida külastajad muuseumis näha saavad?
Muuseum jutustab Eesti jalgpallist läbi haruldaste esemete, statistika ja lugude – nii sõnas, pildis kui helis. Lisaks saab osaleda mitmetes interaktiivsetes tegevustes.
Eraldi tasub esile tõsta legendaarset meistrikarikat – Saarepera karikat, 1920. aastate jalgpallivarustust ning kohtunike esemeid eri ajastutest tänapäevani välja. Need annavad värvika pildi mängu ja jalgpallikultuuri arengust.
Oluline osa esemeid on muuseumi kogudest, kuid neid on annetanud ja hoiule andnud nii jalgpalli liit, erakogujad kui ka Soome spordimuuseum TAHTO.
Milliseid interaktiivseid elemente või tegevusi külastajatele pakutakse?
Interaktiivsus on sarnaselt elamusliku Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumiga Tartus jalgpallimuuseumi üks olulisi tugevusi. Külastajad saavad näiteks koos Tarmo Tiisleriga kommenteerida legende, testida reaktsioonikiirust Karl Jakob Heina vastu, kogeda jalgpallilugu eriefektidega kinoruumis, pildistada end Jalka ajakirja kaanele ja palju muud.
Kas ekspositsioon keskendub pigem Eesti jalgpalliloole või on seal ka rahvusvahelisi teemasid?
Põhifookuses on Eesti jalgpall, ent selle kaudu on tunnetatav ka rahvusvaheline mõõde – meie koondise vastased, välisklubides mänginud eestlased ja seosed maailmajalgpalliga.
Kuidas on muuseum seotud Sportlandiga?
See on ainulaadne koostööprojekt, kus haarav muuseumikeskkond ja Sportlandi jalgpallipood ja teeninduskvaliteet täiendavad teineteist. Muuseumisse pääseb läbi Sportland Football kaupluse ning samast saab osta ka pileteid. Selline partnerlus on uudne nii Eestis kui rahvusvahelisel muuseumimaastikul ning loob tugeva sünergia.
Kas plaanis on vahetuvad näitused ja üritused?
Jah, väiksemas mahus toome siia eriväljapanekuid, sh rahvusvahelisi. Suuremaid ajutisi näitusi piiratud ruum ei luba, kuid kindlasti jõuab siia palju põnevat.
Keda jalgpallimuuseumisse ootate?
Muuseum on kõigile – mitte ainult fännidele. Siit leiavad midagi pered, noored ja vanemad huvilised. On nii ajalugu ja nostalgiat kui ka põnevaid käed-külge tegevusi kõige väiksematele.
Muuseum teeb jalgpalli loo nähtavaks ja kogetavaks. See tugevdab kogukonnatunnet, seob põlvkondi ja hoiab elus nii suuri saavutusi kui ka väiksemaid lugusid. Jalgpallikultuur kasvab, kui inimesed tunnevad, et see on osa nende enda loost.
Milline on teie enda lemmikdetail või hetk kogu muuseumi loomisprotsessist?
Suurim rõõm on olnud näha, kuidas teostuspartnerid, koostööpartnerid ja kogukond on kaasa tulnud. Iga eksponaat ja idee on kellegi mälestus või unistus – kokku on see kõik üks elav spordilugu, mida igaüks saab väljapanekut külastades taaskogeda.
Tekst: Rasmus Piirsalu
Fotod: Liisi Troska/jalgpall.ee
Sprinter Henri Sai: tean, et edu tuleb läbi järjepideva töö