Bosch Eesti Maastikurattasari alustab 4. mail Viljandis oma järjekordset hooaega ning pakub midagi igale rattasõbrale. Lisaks traditsioonilistele distantsidele saab kaasa lüüa ka avatud raja sõidul, mis annab võimaluse proovida sarja suurepäraseid radasid ilma võistluspingeta.
Bosch maastikurattasari sai alguse 2015. aastal, kui Eesti kuus vanimat rattamaratoni otsustasid moodustada oma sarja ning töötada välja uue kontseptsiooni. Kõigepealt lühendati sõitude pikkusi, kuna elutempo on läinud järjest kiiremaks ning treeningud lühemaks. Samuti võeti prioriteediks, et rajad kulgeks eelkõige maastikul ja looduses. Lisaks seoti etapid Eesti Terviseradade võrgustikuga.
Selle aasta suurimaks uuenduseks on etappide arv – varasema seitsme etapi asemel toimub vaid kuus ning Kose etappi enam kavas ei ole. Hea uudis on see, et osalustasud ei tõuse ning kuna üks etapp on vähem, siis muutus ka kogu sari soodsamaks. Teiseks suuremaks muutuseks on see, et vastavalt sõitjate tagasisidele loobuti ülipikkadest XXL sõitudest.
Palju muutusi radadel ja uus võistlusklass
Peakorraldaja Enno Eilo sõnul on sel aastal radadel palju muudatusi oodata, kuna igal pool on tehtud palju metsatöid. Rakkes ja Viljandis on tulemas 25. juubelisõidu aasta ning osalejaid ootab sel puhul ees üllatus. Samuti on poolmaratonil juures uus vanuseklass, N55+, kuhu on tekkinud juba üsna palju sõitjaid. Eelmisel aastal tehti esimest korda ka noorte võistkondade arvestus, mis on ilusti käima läinud ning millega jätkatakse ka sel aastal – osaleda saab poolmaratoni sõitudel ning võistkonda võib kuuluda 3–6 liiget.
Avatud raja sõidud
Neile, kes tahaks proovida maastikumaratoni radasid, aga päriselt võistelda ei soovi, pakutakse avatud radade sõite, mis toimuvad tavaliselt nädal enne võistluspäeva. Samuti on see hea võimalus sportlastele, kes soovivad rajaga kas enne võistlusi tutvuda või neile, kellele ei sobi võistluste kuupäev. „Kõik sai alguse juba esimest Rakke maratoni korraldades, kus avatud rada tehti selleks, et korraldajad saaks võistluse läbi mängida. Hiljem hakkasid osalejad juba ise avatud rada nõudma ning seda tuli siis inimestele pakkuda,“ ütleb Enno ning lisab, et kuna rajad on igal aastal pidevas muutumises, siis annab avatud rada head eelinfot ka võistlejatele. Samuti abistab see korraldajaid, kes tänu osalejate tagasisidele saavad näiteks rajatähistust paremaks teha. Samuti on avatud rajale oodatud elektrirattad, mis võistluspäeval kahjuks osaleda ei saa.
Registreerunuid järjest rohkem
Enno ütleb, et sõitudele registreerimine on läbi aastate olnud pidevalt kerges kasvus ning eelmisel hooajal oli täiskasvanud osalejaid ühel etapil keskmiselt üle 600. „Kui esimesed kolm sõitu tõid kohale isegi oodatust rohkem osalejaid, siis kahjuks oli viimasel neljal etapil üsna kehv ilm ning sõitjaid veidi vähem. Eriti meeldejääv oli eelmise aasta Rakvere etapp, kus stardihetkel oli ilus päikseline ilm, kuid kuna ilmateade näitas, et tulemas on suur tuul, siis otsustasime reklaamlippe mitte välja panna. Selgus, et see on ainuõige otsus, kuna ilm keeras nii halvaks, et võistluskeskus oleks kokku lennanud.“
Enno lisab, et võistlusi korraldades tuleb ikka erinevaid ootamatusi ette, aga just see teebki tema jaoks sarja korraldamise põnevaks. „Eks ühest küljest paneb see ka pinget peale, aga teisest küljest on see tunne, kui lõpuks olukorra lahendatud saad, ikka väga emotsionaalne.“
Korraldaja tõdeb, et nende sarja kontseptsioon on läbi aastate kenasti töötanud ning eriti hästi oli seda näha koroona aegadel, kui teiste ürituste korraldajad kurtsid keeruliste aega üle. „Meie muutusi ei märganud ning saime kõik oma üritused ka siis ilma probleemideta korraldatud.“
Sportland on sarja toetanud algusest peale ning Enno ütleb, et nad on väga tänulikud just selle eest, et kui nad alles uut võistlussarja loomas olid ja Sportlandi jutule läksid, siis oli Sportland kohe hea meelega valmis õla alla panema.
Tähistatakse isegi sünnipäevi
Bosch Eesti Maastikurattasari pakub väga mitmekülgseid võimalusi erinevate huvidega spordisõpradele. Näiteks võtab sarjast osa päris palju töökollektiive, kes lasevad endale teha ühtse vormi ning esindavad oma tööandjat. Sõidetakse ühiselt võistlustele ning saadakse omavahel kokku ja suheldakse. Paljude firmade osakonnad on üle Eesti laiali ja nende jaoks ongi see ainus koht, kus nad füüsiliselt kokku saavad.
Enno meenutab, kuidas sõitudel on isegi sünnipäevi peetud – sünnipäevalaps on saanud kingituseks registreerimise üritusele ja siis minnakse kõik koos rattarajale. Joogipunktides tehakse ühised peatused, süüakse, juuakse ja muljetatakse.
Võimalus valmistuda välisvõistlusteks
Tõsisematele rattaspordihuvilistele on Boschi sõidud suurepäraseks stardiplatvormiks, et valmistuda tehnilisteks välisvõistlusteks. „Meie radade kogemuse baasil saab kindlasti hästi hakkama ka välisvõistlustel ning meie sarjast on päris mitmed sõitjad edukalt ka välismaratonidel esinenud,“ ütleb Enno. Ta käib ka ise vähemalt korra aastas mõnel välisvõistlusel, et vaadata, kuidas mujal sündmust korraldatakse ning koguda ideid, et mida võiks ka Eestis üle võtta.
Viimati käis ta vaatamas Itaalia Val di Sole MK etappi, kus kõige suurema üllatuse valmistas itaallaste temperament ja see, kui elav oli publik – rahvas läks täitsa pöördesse. Samuti käis Enno taaskord vaatamas ühte maailma raskeimaks peetud HERO Südtirol Dolomites rattamaratoni ning sai sealt muuhulgas hea idee lastesõitudeks, mida plaanib juba sel suvel Rakke lastesõidul kasutada. Seda, mis täpselt plaanis on, Enno ei avalda, kuna tahab tekitada üllatusmomenti, kellel huvi, saab oma silmaga vaatama minna.
Lätlased eelistavad Eesti sõite
Enno ütleb, et kuigi Lätis on kaks maastikurattasarja, siis mõned Läti sõitjad eelistavad just Boschi sõite. „Meil on tekkinud sellised fännid, kes tulevad Eestisse sõitma isegi siis, kui samal päeval on Lätis maraton.“
Sarja korraldaja käib ka ise tihti Lätis, et naabritelt õppida ning lisab, et suhtlus lõunanaabritega on pidev ja lätlastega on ka koostööd tehtud – näiteks paaril aastal said tervel Boschi sarjal osalejad tasuta pääsme Läti viimasele etapile. Eesti ja Läti sõite võrreldes ütleb Enno, et eestlased on täpsemad nii stardikorralduses ja reeglite järgimises. Lätis on suhtumine vabam.
Väga pikk kogemus
Ennol on äärmiselt pikk kogemus rattavõistluste korraldamises – ta on tegutsenud juba 28 hooaega. Kõik algas väiksemate rattakrossidega ning sealt see asi tasapisi arenes. „Tol ajal hakkasid Eestisse jõudma esimesed maastikurattad ning osalesin harrastaja tasemel. Võistlusi palju polnud ning kui midagi toimus, proovisin ikka rajal olla. Tõuke ise korraldama hakata sain sellest, et märkasin mitmeid korralduslikke vajakajäämisi ning uskusin, et on võimalik paremini teha. 1999. aastal lõime Rakkes ka spordiklubi, kus tegelesime jooksu ja rattasõiduga ning lõpuks läksimegi rattasõidu peale üle.“
Trenni ei pea palju tegema
Neile, kes esimest korda sarjaga liituvad, soovitab Enno vaadata poolmaratoni suunas, kuna need on lihtsamad ja annavad aimu, mis üldse toimub. „Poolmaratoni läbimiseks ei pea ka palju treenima ning võistlustel võib käia lihtsalt seltskonna ja melu pärast. Samas on sarjas ka veidi tehnilisemaid poolmaratoni radasid, kuid siis saab raskematel kohtadel lihtsalt ratta seljast maha tulla.“
Kõige tehnilisemaks sõiduks peab Enno Rakveret, samuti on keeruline Rõuge, kus on Eesti kohta harjumatult palju tõusumeetreid. Kõige lihtsam rada on Tallinna rattamaratonil Kõrvemaal, mis asub Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse ümbruses ning mida ta soovitab just esimeseks sõiduks. Samuti on lihtsamapoolne Alutaguse poolmaraton, kuid põhisõit on seal üsna tehniline, kuna sees on vanad karjääriosad, mis on Eestis üsna eriline maastik. Lisaks saab Alutaguse maratonil sõita lõikudel, kuhu tavaolukorras ei pääsegi, kuid rattamaratoniks on need avatud.
Maastikusõit pakub emotsioone!
Enno soovitab kõigil maastikurattasõitu proovida, kuna looduses rattaga liikumine on hoopis teine elamus kui maanteel või ringidel. Sõidud on vaheldusrikkad ning maastik ja ilm loovad alati uue olukorra – igav juba ei hakka. Samuti rõhutab ta, et ei tasu arvata, et võistlustel osalemiseks peab olema udupeen maastikuratas ja kallis varustus. Ei pea! Osaletakse ka kõige tavalisemate maastikuratastega ning kõik saavad hakkama ja on rahul. Tasub proovida, kuna kogemus näitab, et maastikurattasõit on kergesti nakkav hobi.
Bosch Eesti Maastikurattasarja kalender
04.05 – REAALPROJEKT 25. Mulgi Rattamaraton
18.05 – 27. Rõuge Rattamaraton
07.06 – 11. Alutaguse rattamaraton
13.07 – 23. Rakvere Rattamaraton
03.08 – SKO MOTORSI 25. Rakke Rattamaraton
30.08 – 28. Tallinna Rattamaraton
Osalema võib tulla nii kogu sarjale registreerimisega kuni 23. aprillini kui ka üksikutele etappidele registreerimisega terve hooaja jooksul. Registreerimine rattamaratonide veebilehel.
Tekst: Janika Tamm
Fotod: Bosch Eesti Maastikurattasari
Eesti suurima Sportlandi juhataja Kertu Jõgi: Olen sportlandi fänn!