Daisy ja Doris Kudre: suusaorienteerumine on maailma lahedaim spordiala

Kes vähegi teab midagi suusaorienteerumisest, sellele on tuttavad nimed Daisy (26) ja Doris (22) Kudre. Õed, kes on võitnud sel alal medaleid ning soovivad auhinnakappi tublisti täiendada ka tulevikus.

Spordipisiku said tüdrukud oma vanematelt Ingrit Kalalt ja Raul Kudrelt, kes tegelesid erinevate orienteerumisaladega, korraldasid ise võistlusi ning olid õpetajad ja treenerid. Nende käe all Värskas orienteerumisklubis Peko alustasid orienteerumise ja suusatamisega üsna pisikestena ka Daisy ja Doris.

Mitmekülgne trenn, mille hulka kuulusid jooksmine, suusatamine, pallimängud ja jõuharjutused, on tüdrukute jaoks algusest peale huvitav olnud. „Näiteks kaardilugemise harjutamiseks lugesime soojendusjooksul ajalehest välja lõigatud anekdoote ja panime kokku puslesid, mis olid tehtud vanadest orienteerumiskaartidest. Kõik see käis tihti teatevõistlusena, seega treeningud olid väga emotsionaalsed ja pingelised ning alati ootasin järgmist korda põnevusega,“ meenutab Doris.

Kaardi ja suuskadega metsa

Jõudmine suusaorienteerumise juurde oli juba asjade loogiline käik. „Isa tegeles suusaorienteerumisega rahvusvahelisel tasemel ning ka ema osales aktiivselt võistlustel. Kuna suusaorienteerumine nõuab üsna head suuskade valitsemise ja kaardilugemise oskust, siis tihtipeale alustatakse sellega natuke hiljem kui orienteerumisjooksu või murdmaasuusatamisega. Mina käisin esimestel võistlustel umbes 10-11-aastaselt ja hakkas kohe meeldima. Kui olin 16-17-aastane, siis otsustasin keskenduda täielikult suusaorienteerumisele, sest see ala andis mulle kõige rohkem positiivseid emotsioone ning motivatsiooni sporti teha,“ räägib Daisy.

Dorise „karjäär“ suusaorienteerujana algas aga tema sõnul eriti dramaatiliselt, kui ta 8-aastaselt esimesel võistlusel isegi esimest kontrollpunkti üles ei leidnud ning pärast viit minutit rajal nutuga tagasi võistluskeskusesse läks. „Järgmised paar aastat vaikselt harjutasin ning sain lõpuks aru, kuidas suusaorienteerumine käib. Kolm aastat hiljem olin sel alal juba kuni 14-aastaste seas kahekordne Eesti meister. Sealt enam tagasiteed ei olnud,“ tõdeb neiu.

Eesmärgiks medalid ja tiitlid

Häid saavutusi on õdedel juba ette näidata ka rahvusvahelisel tasemel, aga eesmärgid on seatud veel kõrgemale.

Daisy parimaks on 5. koht MM-i sprindis möödunud talvel. „Mu auhinnakapis on ka MM-i pronks teatesõidus, aga kuna see tuli pärast võitjavõistkonna positiivset dopinguproovi, ei ole mul sellega tugevat emotsionaalset sidet. Kui medali ühel hetkel vahetus konkurentsis välja võitleme, siis oleks see kindlasti üks karjääri tipphetk”, avaldab Daisy, lisades, et suurimaks eesmärgiks on maailmameistrivõistluste kuldmedal – kas individuaalselt või teatevõistkonnaga.

Dorisel on auhinnariiulil noorteklassis võidetud kaks Euroopa meistritiitlit ja juunioride MM-i kaks 6. kohta. Täiskasvanute seas on parimateks maailmakarika etapi 12. koht ja EM-i 16. koht, mille ta sooviks üle sõita hiljemalt järgmisel talvel. „2021. aastal toimub suusaorienteerumise MM Eestis, Käärikul. Kuna kodumaastiku eelis on suur, siis on see kindlasti heaks võimaluseks teha head sõidud ja parandada seniseid parimaid tulemusi,“ usub ta.

Kiirust lisavad Madshusi suusad

Ükskõik, millise alaga tipptasemel tegelemine nõuab täieliku pühendumise kõrval ka väga head varustust. Igal tähtsamal võistlusel tuleb anda endast parim ning tulemus ei tohiks jääda varustuse või kehvasti libisevate suuskade taha.

Alates 2018. aastast on Team Kudre käed löönud Sportlandiga, kes nende suusapargi ja suusasaabaste eest hoolitseb. „Sportland toetab meid Madshusi suusavarustusega. Koostöö on ääretult oluline, sest varustustel on suusaorienteerumises väga suur roll. Praegu saame võistlema minna palju enesekindlamalt, teades, et meil on erinevateks ilmastikutingimusteks tippklassi Madshusi suusad, millega konkurentidele alla ei jää,“ ütleb Daisy

„Võistleme uisusuuskadega ja võistlustel alati tippvarustusega. Kuna võrreldes murdmaasuusatamisega ei sõltu suusaorienteerumises tulemus ainult füüsilisest vormist, vaid ka radade valikute tegemisest ja nende hästi ellu viimisest, siis selle võrra on väiksem mõju tulemusele ka suuskade libisemisel. Siiski on tõsiasi, et kehva suusaga võistlusi ei võida. Meie koondise määrdemeeskond on tasemel, enamasti oleme stardis teistega võrdselt või isegi paremini libisevate suuskadega,“ kiidab Doris.

Sõbrad ja konkurendid

Kuigi võib arvata, et sama alaga tegeledes veedavad õed aega pidevalt ninapidi koos, siis nii see ei ole. Nad on küll väga lähedased, aga trenni teevad ühiselt vaid talviti laagrites ja siis, kui kodus Värskas viibivad. Igatahes on nad koos rohkem võistlustel kui trennis, olles rajal nii konkurendid kui tiimikaaslased. „Kui individuaalselt oleme konkurendid, siis koos saame võistelda Eesti meistrivõistlustel paarissprinditeates ja tiitlivõistlustel tavateates, mis on päris lahe,“ selgitab Doris.

Konkurentsi peavad mõlemad üldjuhul edasiviivaks ja motiveerivaks, kuid noorema õe sõnul on sel ka väike miinus. „Daisyga samas klassis võistlema hakates oli ja on mul alati sisimas väike unistus talle ära teha. Ta on viimaste aastate jooksul mul mitu võistlust „ära rikkunud“ sellega, et jõuab järele ja minu närv ei pea vastu. Teiste konkurentidega juhtub seda harva,“ tunnistab Doris.

Maailma lahedaim spordiala

Õed usuvad, et on leidnud enda jaoks täpselt õige ala. „Suusaorienteerumises on iga võistlus suur väljakutse, kus tuleb teha väga palju kiireid otsuseid, olla äärmiselt keskendunud ning endasse uskuda, sest alles finišis saab teada, millised olid kõige kiiremad teevalikud ja kes raja kõige kiiremini läbis. See on kombinatsioon füüsilisest, orienteerumistehnilisest ja vaimsest pingutusest ning selleks, et saavutada hea tulemus, on vaja, et kõik need aspektid toimiksid,“ selgitab Daisy.

Dorist köidab aga ala põnevus, uudsus, raja ja võistluskäigu mitte etteaimatavus. „Kõige nauditavamad hetked on tihedas radade võrgus sujuva ja pideva kaardilugemisega radade ristide „parem-vasak-vasak-parem“ ette lugemine ja lõpuks täpselt õigesse kohta (punkti) jõudmine,“ lausub ta.

Motivatsiooni ei ole kummalgi neiul vaja kaugelt otsida. „Suusaorienteerumine kõige ägedam ala üldse. Mida kiiremaks ja osavamaks saan, seda ägedamaks ja väljakutsuvamaks suusaorienteerumine muutub, nii et ühelt poolt motiveerib mind see, et võistlustele mõeldes läheb silm särama. Teiselt poolt see, et ma pole veel enda eesmärke täitnud,“ lausub Daisy.

Doris ammutab kõige rohkem motivatsiooni sellest, et perekond, lähedased ja toetajad usuvad temasse. „Tõemeeli usuvad, et mul on potentsiaali olla maailma tipus. Häid tulemusi motiveerib saavutama ka see, et maailma kõige lahedam spordiala – suusaorienteerumine, saaks Eestis tuntumaks ja inimesed saaks alast rohkem teada ning julgeks seda proovida,“ toob neiu välja. „Suusaorienteerumisest saadavat elamust ei saa võrrelda kunstlumerajal kilomeetriste ringide sõitmisega ega ka teleka vaatamisega. Usun, et ka minul võistlejana on vastutus suusaorienteerumist populariseerida. Teen seda suurima rõõmuga,“ kinnitab ta.

Sportlaste tegemistest saad lähemalt lugeda ka nende blogist.

Tekst: Merilin Piirsalu