Albert Tamme (21) discgolfi teekond sai alguse viis aastat tagasi. Esmalt oli tegemist vaid hobiga, kuid õige pea sai mängust tõsisem harrastus ning tänaseks on noormees tõusnud Eestis mängijareitingu tabelis 1. kohale.
Alberti elu on suuresti seotud spordiga. Lisaks sellele, et ta tegeleb väga sihikindlalt discgolfiga, õpib ta Tartu Tervisehoiu Kõrgkoolis füsioteraapia eriala 3. kursusel. Koolis omandatud teadmistest on noormees kasu saanud ka enda jaoks – ta oskab tänu nendele sportides paremini tunnetada oma keha ning ennetada vigastusi.
Kui algselt proovis Albert discgolfi rohkem oma lõbuks koos sõpradega, siis nüüd on ta võtnud eesmärgiks vallutada sellel alal maailmatipp ning teha oma nimi tuntuks. Elva lähedalt pärit noormehel on vedanud, et tema kodukandis on palju discgolfi radu, mis annavad hea võimaluse pidevaks treenimiseks.
Kuidas jõudsid discgolfi mängimise juurde?
Discgolfi avastasin 2014. aasta sügisel, kui otsustasime sõpradega seda Tartu Tähtvere puhkeparki proovima minna. Mõeldud tehtud ning siin me oleme! Tõsisemalt hakkasin alaga tegelema 2015. aasta kevadel.
Miks sulle discgolf meeldib?
See annab võimaluse väga palju aega veeta värskes õhus, tihtipeale käime mängimas koos sõpradega, kuid mõnikord on mõnus ka üksi. Eriti meeldib mulle discgolfi juures see, et raja läbimiseks on väga erinevaid lahendusi, kuid kuna iga inimene näeb rada erinevalt, siis tuleb just enda jaoks õige variant leida.
Kui tihti käid discgolfi harjutamas? On sul mingi kindel kava, mida järgid?
Hooaja välisel perioodil treenin kaks korda nädalas siserajal ning ühe või kaks korda väljas. Mida lähemale hooajale, seda tihedamalt kavandan discgolfi treeningplaani, aga alati katsun nädalasse ikka ühe puhkepäeva jätta.
Millal sai sellest rohkem kui hobi?
Peale esimest hooaega. Mu suhtumine on lihtsalt selline, et kui juba teha, siis täiega.
Millised on sinu parimad saavutused discgolfis?
Hetkel loen enda parimateks saavutusteks Eesti meistritiitleid 2018. ja 2019. aastal. Tänavusel hooajal lisandus European Open 2019 3. koht ning USA lahtistel meistrivõistlustel 10. koht. Viimaste näol on tegemist ühtede prestiižikaimate võistlustega discgolfi maastikul, kuhu on kogunenud maailma tipud.
Millised on sinu uued sportlikud sihid?
Tuleval aastal on toimumas Euroopa meistrivõistlused Tšehhis, kus loodan näidata head esitust ning kindlasti tahan kaitsta oma Eesti meistritiitlit. Plaanin osaleda rohkem USA turneel ning seal mandril kanda kinnitada.
Miks soovitaksid discgolfi nendele, kes seda varem mänginud pole ning milliseid nippe algajatele jagaksid?
Discgolfi näol on tegemist väga hea ajaviitega värskes õhus. Lisaks saab seda mängida koos sõpradega, mis annab võimaluse elada kaasa üksteise õnnestumistele ja läbikukkumistele.
Kõige parem soovitus alustajale: have fun! Pole vahet, et ketas ei lennanud sinna, kuhu sihtisid või otsustas lihtsalt vastu puud põrutada. Kui annad endale piisavalt aega harjutada, siis hakkab ketas ka õigesse kohta lendama.
Millised oskusi discgolf arendab?
Kõige rohkem õpetab discgolf seda, kuidas panna üla- ja alakeha ühes taktis liikuma ehk üldisemalt ajastust ning täpsust. Pikkade visete saladus peitub üla- ja alakeha koostöös. Lisaks peetakse paljud mängud ära just kahe kõrva vahel, seega kindlasti õpib ka oma emotsioone kontrollima.
Kui oluline on tippsportlase jaoks õige varustus? Mille järgi sina enda oma valid?
Minu jaoks on oluline ketaste stabiilsus. Kui kaotan oma kotist ketta ära, siis pean kindel olema, et uut asemele võttes lendab see samamoodi nagu eelmine. Olen leidnud hea klapi Latitude 64 ketastega.
Mis võimalused on sinu kodukohas discgolfi mängimiseks?
Elvas on kaks discgolfi parki, esimene asub Tartumaa Tervisespordikeskuses, kus on kokku 9 korvi ning mis on oma olemuselt alustajasõbralikum. Teine asub Mahlamäel Peedul ning on mõeldud rohkem edasijõudnud mängijale, kuid kindlasti saavad seal hakkama ka algajad, kellel vähegi tahtmist jagub.
Mis tagab sellel alal edu?
Nagu igal alal on ka siin edu valem: tee tööd ja näe vaeva.
Õpid füsioteraapiat, kust selline mõte tuli? Oled sa juba jõudnud enda oskusi proovile panna?
Mõte edasi õppima minna tuli üsna varakult, juba põhikooli lõpuklassides. Tegelesin tookord aktiivselt sulgpalliga ning paratamatult leidsin end ka füsioterapeudi juurest. Seal käies hakkasin mõtlema, et see eriala võiks ka mulle sobida ning tekkis mõte füsioteraapiat õppima minna. Peale keskkooli polnud mu mõtted muutunud ning enda rõõmuks avastasin ennast Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpilaste nimekirjast.
Olen neli kuud viibinud haigla keskkonnas praktikal, seda nii Tallinna, Tartu kui Pärnu tervishoiuasutustes. Tänavu ootab ees kuni pool aastat praktikat, mis annab samuti palju reaalseid kogemusi. Tänu õpingutele ja praktikale olen saanud vajalikke teadmisi, mida ka enda jaoks kasutada. Tean erinevaid võtteid taastumiseks ning oskan ennetada vigastusohtlikke olukordi. Eriti palju kasu on olnud inimese anatoomia õpingutest, sest mitmeid harjutusi läbi viies oskan tunnetada, kas õige lihas töötab või mitte.
Tekst: Kaisa Kiriland