Kui märtsis toimunud sisemaailmameistrivõistlustel püstitas Karl Erik Nazarov eeljooksus Eesti rekordi 60m distantsil ja lõpetas finaalis kõrgel neljandal kohal, siis suvine hooaeg kulges natuke üle kivide ja kändude. Soovitud 100m Eesti rekordit noormees enda nimele ei saanud. 2023. aasta suvel ootab taas ees MM ning Karl Erik treenib isukalt uute eesmärkide nimel.
Kuidas ja kellega sa praegu treenid?
Praegu treenin Tallinnas. Minu eelmine treener Taanis lõpetas treenerikarjääri ning suundus tööle hoopis sealsesse kergejõustikuliitu. Seega olengi treeneri otsingutel, vaatan ringi nii Eestis kui ka piiri taga. Kõige tähtsam kriteerium on, et võimaliku tulevase treeneriga meie omavaheline keemia klapiks.
Praegu treenin Audentese hallis omapäi, vahel on seltsiks mõned sõbrad, kes tahavad vormi saada. Praegused treeningud on pikad, palju jooksmist ja füüsilise põhja ladumist.
Mida sa möödunud suvest uude hooaega kaasa võtad?
Kindlasti seda, et võistlusi tuleb paremini planeerida. Võistlesin kevadel liiga palju ja sellevõrra oli ka rohkem lendamist ja reisimist ning keha ei pidanud hooaja lõpuni vastu. Tuleviku tarbeks sain läbipõlemise vältimiseks väärt õppetunnid. Mentaalselt oli kõik enamvähem hästi, aga just füüsiliselt põlesin veidi läbi.
Mis pakkus viimasel suvel kõige rohkem rõõmu ja mis sind õnnelikuks tegi?
Tegin just seda, millest olen lapsena unistanud. Sain Euroopas ringi reisida ning võistelda kõige kõrgemas võimalikus konkurentsis. Oleksin olnud veelgi õnnelikum, kui oleksin kiiremini jooksnud. Lõppeva hooaja kõige ägedama elamuse sain Stockholmist, kus käisime 4x100m teatemeeskonnaga. Kihvt oli vaadata, kuidas staarid kogunevad, ennast ette valmistavad. Olin ka väga rõõmus, kui võitsin Eesti meistrivõistlustel nii 100m kui 200m meetri jooksu. Selle üle tasub ka ikkagi rõõmustada.
Mäletan, et sulle meeldib grillida. Kas tihe võistlusgraafik lubas natukene suvel ka lihaga „patustada“?
Jah, mul õnnestus nautida ka grillimist. Pärast sisemaailmameistrivõistlusi sain endale tänuväärse sponsori Saaremaa Lihatööstuse näol ning võistluspauside ajal õnnestus ka head liha maitsta.
Millised paigad sulle sihtkoha mõttes meelde jäid, kuhu läheksid turistina tagasi?
Euroopa meistrivõistluste raames jäin Münchenisse natuke pikemaks ajaks. Võin julgelt öelda, et München oli selle suve parim n-ö võistlusjärgne turistikogemus. Vägeva ajalooga linn, mille ümber kõrguvad võimsad mäed. Oli võimalus külastada ka unikaalset BMW automuuseumi.
Ka võistluste ajal oli staadionil väga soe õhkkond ja vastuvõtt. Lisaks kohalikele oli pealtvaatajate hulgas palju Eesti fänne. See oli väga tore ja emotsionaalne.
Mida üleüldiselt lõppenud suve maailma kergejõustikuareenidelt meenutad?
Põhiliselt jälgin ikka sprintereid ja tõkkesprintereid. Aga meelde jäi see, et USA kuulus tõkkesprinter Devon Allen, üritab samaaegselt kergejõustikuga pääseda ka NFL (National Football League ehk Ameerika jalgpall) liigasse. Mulle meeldivad sellised karakterid. Kahjuks ta diskvalifitseeriti maailmameistrivõistlustel väidetava valelähte tõttu, aga selliseid asju juhtub sprindis päris tihti.
Tuleme tagasi uue hooaja juurde. Kas musta töö tegemine ja põhja ladumine võib ka rõõmu pakkuda?
Praegusel perioodil teengi ma suuresti tööd uue hooaja nimel, et kõik õnnestuks. Mitte ühtegi trenni ei saa poole jõuga teha, sest see annab kevadel kohe tunda. Mind motiveerib mõte piiride nihutamisest ja rügan rõõmuga.
Pariisi olümpiamängud on samuti ukse ees. Lindlasti valmistud juba ka nendeks.
Pariis pole tõesti enam kaugel ning selle jaoks tuleb veel kõvasti vaeva näha. Pean õppima sajast meetrist jagu saama. Pean püsima terve ning alustama võistlushooaega hiljem. Pärast igat võistlust paremini puhkama ja taastuma, et olla järgmiseks rohkem valmis. Sellel hooajal sattusid kahjuks ka mõned päris halvad jooksud sisse.
Milles näed hetkel kõige rohkem arenguruumi ja kui suur osakaal on näiteks rangel toitumisel?
Söömine on oluline, aga mingid rutiinid on aegade jooksul paika loksunud. Hetkel peaksin olema oma parimas kaalus. Ma ei näljuta ennast. Pigem on arenguruumi treeningprotsessi paremas läbimõtlemises ja planeerimises. Pärast õnnestunud, aga ka ebaõnnestunud jooksu, luban endale ühe hea käsitööburgeri. See aitab rõõmu tunda, aga ka masendusest üle saada.
Kas Nike naelikud on sinu jaoks jätkuvalt maailma parimad?
Nike padjaga naelikud on raudselt turu kõige paremad. Pikematel treeningutel kasutan samuti nende Pegasuse erinevate mudelite tosse. Ja mis siin salata, kõik Nike riided on päriselt väga ilusad nii värvide kui ka tegumoe osas.
Tean, et jälgid ka palju muud sporti. Mis hetkel fookuses on?
Korvpalli EM oli väga põnev. Elasin loomulikult eestlastele kaasa, aga ka leedukatele. Samuti jälgisin suure huviga võistkondi, mis oli mehitatud NBA staaridega, sest selle liiga mängud on alati mulle huvi pakkunud. Jalgpalli maailmameistrivõistlusi hakkasin süvenenult vaatama alates 2010. aasta Lõuna-Aafrikas toimunud turniirist. Kohe algaval MM-il hoian pöialt Argentiinale.
Kuidas tavalisi inimesi jooksma või üldse kodunt välja sportima meelitada?
Kui ma lähen trenni ja olen trennis, siis sellel ajal ma ei lase end häirida mitte millestki muust. Mõtlen vaid trennile. Kui sa keskendud tegevusele ehk treeningule, siis sa tunned end vabana. Keha lihtsalt liigub ja sa pingutad konkreetse tegevuse nimel. Oled sa tipp või harrastaja, keha vajab füüsilist pingutust ning füüsiline pingutus aitab ka vaimsetele tegevustele kaasa.
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Liina Notta / Marko Mumm / Kristi Sits / EKJL
Regina Ermits: õnn peitub väga väikestes asjades