Eesti korvpallikoondis poolel teel MM-ile | Sportland Magazine

Jaga „Eesti korvpallikoondis poolel teel MM-ile“

Eesti korvpallikoondis poolel teel MM-ile

Eesti korvpallikoondis on sel hooajal uue sĂŒsteemi jĂ€rgi mĂ€ngitavas 2019. aasta MM-i valikturniiril seni toetajate ootusi tĂ€itnud, kui neljast kohtumisest on mĂ”lemad koduvĂ€ljakul peetud mĂ€ngud vĂ”idetud. Alagrupist edasipÀÀsu otsustavad matĆĄid peetakse suvel.

Üle pika aja viis Rahvusvaheline Korvpalliliit FIBA taas sisse sĂŒsteemi, kus valikmĂ€nge peetakse sarnaselt nĂ€iteks jalgpallile klubihooaja sees, mitte kahe hooaja vahel suvisel perioodil, mil mĂ€ngijad tegelikult puhkama peaksid.

Oluline vĂ”it Iisraeli ĂŒle

MM-valiksarja esimesed mÀngud peeti novembri lÔpus, kui Eesti meeskond alustas vÔÔrsil Iisraeli vastu 68:88 kaotusega. Vastase vÀljakul visketabavusega hÀdas olnud eestlased ei saanud pikalt pÔdeda, sest juba kolm pÀeva hiljem vÔÔrustati Kalevi spordihallis Suurbritanniat, keda raskes mÀngus 73:70 ka vÔideti. JÀrgmised koondisemÀngud peeti veebruari lÔpus ning taaskord alustati kahemÀngulist seeriat vÔÔrsil, kui Kreeta saarel kohtuti Kreekaga. Eestlastele sai saatuslikuks kolmas veerandaeg ning kuigi viimasel veerandil suudeti numbreid veidi kaunimaks mÀngida, siis 75:87 kaotus oli tÔsiasi.


Iisraeli meeskonnast oli meil nĂŒĂŒd aga pilt ees ning vÔÔrsil saadud 20-punktiline kaotus suudeti hingestatud mĂ€ngu ja edukate taktikaliste valikutega keerata kolm kuud hiljem 16-punktiliseks vĂ”iduks – 78:62.

KodumĂ€ngus Iisraeli vastu kerkis meeskonna resultatiivsemaks mĂ€ngijaks koondise uus nĂ€gu, TTÜ KK 23-aastane tagamĂ€ngija Sten Olmre. Tema nelja mĂ€ngu keskmised nĂ€itajad olid: 15,5 minutit, 6,8 punkti ja kaks lauapalli. KĂŒsisime Stenilt, kuidas ta koondises kohanenud on ja milliseks vĂ€ljavaateid hindab.

Kas meestekoondise tegemised on sellised nagu varem eeldasid vĂ”i on midagi ka ĂŒllatusena tulnud?
Mingit ĂŒllatust ei ole olnud. Korvpall on korvpall ja lĂ”puks taandub kĂ”ik sisse viskamisse ja kaitses rabelemisele. MĂ”ningad uued asjad ikka on, sest treenerid on erinevad ja nĂ”udmised erinevad, kuid tuleb kiirelt kohaneda ning endast parim anda.

Mida koondisemÀngud sulle isiklikult on andnud ja millised on seni saadud Ôppetunnid?
Isiklikus plaanis see ĂŒmberorganiseerumine ning kohanemine ongi ĂŒks parimaid kogemusi, mida koondisest saab. Lisaks muidugi ka mĂ€ngupraktika tugevate Euroopa koondiste vastu. Just viimasest koondiseaknast vĂ”tan kaasa selle, et kui ĂŒhel pĂ€eval ei Ă”nnestu, siis jĂ€rgmisel pĂ€eval tuleb uuesti proovida ning kĂŒll Ă”nnestub. See on hea Ă”ppetund.

Olid kaasatud mÔlemas senises mÀngudeaknas, kas Ôhkkond nendel perioodidel oli kuidagi erinev?
Otseselt erinev ei olnud, kuigi ĂŒksikud mĂ€ngijad olid teised ja olukorrad veidi teistsugused. Üldjoontes on korvpall ikka korvpall ja treenerid nĂ”uavad enam-vĂ€hem samu asju. Trenne on sel ajal vĂ€he ning uued asjad tuleb kiiresti omandada ja olukorraga kohaneda.

Neljast mÀngust kaks vÔitu, kas koondislasena see seis rahuldab sind?
PÀris lÔpuni ei saa kunagi rahul olla, kuid usun, et seis on pigem positiivne. Kreekat ja Iisraeli vÔÔrsil vÔita oli kindlasti vÀga raske, selles suhtes kripeldama ei jÀÀ. MÔlemad mÀngud kodus vÔitsime, mis on vÀga hea.

Mis on sinu hinnangul olnud Eesti koondise tugevused, tÀnu millele kaks koduvÔitu teeniti?
MĂ”lemad vĂ”idud tulid eelkĂ”ige suure tahte tulemusel. Palju vĂ”itlust ja vĂ”itluslikkust ning tugev agressiivne kaitse. Ilmselt me ei suuda kedagi ĂŒle visata, seega, ilma tahtmiseta on vĂ€ga keeruline. Muidugi ka tugev meeskondlik mĂ€ng ja kokkuhoidev punt, individualistidena oleks meil samuti ÀÀretult raske.

Ees ootavad Suurbritannia vÔÔrsil ja Kreeka kodus. VÔit brittide vastu kindlustaks grupist edasipÀÀsu, kas usud, et koondis keskendub kogu tÀiega sellele mÀngule? 
Ma ei arva, et koondis ainult sellele keskendub, sest kodus Kreeka vastu ei taha samuti kaotada. MÔlemad on tÀhtsad mÀngud. Suurbritannia mÀng on muidugi oluline ja tuleb valmis olla, et see vÔit neilt Àra vÔtta. Samal ajal ei saa Tallinnas jalga sirgu lasta. Kodus on vaja alati hÀsti mÀngida ja oma fÀnnidele parim elamus pakkuda.

KokkuvÔtteks

Selleks, et jÀtkata jÀrgmises ringis vÔitlust MM-piletite nimel, peab tulema neljases alagrupis kolme parema hulka. Hetkel on Kreeka tÀisedu (nelja vÔiduga) H-alagruppi juhtimas, Iisrael ja Eesti on vÔrdselt kahe vÔidu ja kahe kaotusega jÀrgmised ning Suurbritannial on vÔiduarve avamata.
JÀrgmine koondiseaken avaneb suvel, kui 29. juunil mÀngib Eesti vÀga olulise kohtumise vÔÔrsil Suurbritanniaga. Kui see mÀng vÔidetakse, siis on pinged maas ja edasipÀÀs kindel. Kui britid suudavad aga Eestit ning 2. juulil kodus ka Iisraeli vÔita, Eesti kaotab viimases kohtumises ka Kreekale, siis on kÔik vÔimalused lahtised ja lÀheb punktide lugemiseks.

Tekst: Siim Semiskar
Pildid: Siim Semiskar

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

JĂ€rgmine postitus:

Kuidas Sportlandis naistepÀeva tÀhistatakse?

Edasi skrollides kuvatakse jÀrgmine postitus