Naiste jalgpall on muutumas aina populaarsemaks. Suvistel Euroopa meistrivõistlustel nägime, et Inglismaa suured staadionid olid välja müüdud. Inglismaa ja Saksamaa vahel toimunud finaalis oli ligikaudu 90 000 pealtvaatajat mahutav Wembley staadion pilgeni täis ning auhinnatseremoonial osales prints William isiklikult. Nüüd saab ühte tippjalgpalli naiskonda näha ka Eestis.
Reedel, 2. septembril kell 18 kohtub Eesti A. Le Coq Arenal MM-valikmängus hirmtugeva Prantsusmaa naiskonnaga, kes EM-il jõudis poolfinaal, aga finaaliuks jäi neile väga napilt suletuks. FIFA edetabelis hoiavad prantslased USA ja Rootsi järel kolmandat kohta. Esimest korda jõuab naiste valikkohtumine ka teleriekraanidele, kui otseülekannet saab vaadata ETV2 vahendusel.
Enne matši rääkisime naiste jalgpalli populaarsuse kasvust Eesti Jalgpalli Liidu peasekretäri ja UEFA naiste jalgpalli komitee juhi Anne Rei, Eesti koondise peatreeneri Anastassia Morkovkina ning naiskonna mängijate Lisette Tammiku ja Mari Liis Lillemäega.
EM Inglismaal purustas rekordeid
„Suvine naiste EM purustas kõik rekordid, ootused ja eelarvamused. See oli fantastiline turniir, mis tekitas tormi ookeanis ja mille järellainetus jõudis ühiskonnas kõikide tasanditeni. Suutsime õnnestumist ette näha, aga ei osanud arvata, et mõju on niivõrd võimas. Suure tulemuse taga on UEFA ja paljude alaliitude pikaaegne strateegiline otsus panustada naiste jalgpalli,” räägib Anne Rei.
Anastassia Morkovkina sõnul oodati tänavust turniiri väga, kuna 2021. aastal jäi see ära. „Viimase paari aasta keerulisus on meid õpetanud hindama, kui suur väärtus on kogeda emotsioone kohapeal staadionil. Oli mida oodata. Oodatav oli ka tasemetõus, mille tunnistajaks me kõik sel suvel olla saime,” ei varja endine edukas mängija ja praegune naiskonna peatreener oma vaimustust.
Populaarsus aina kasvab
Vanas Euroopas on naiste jalgpall juba sama populaarne kui meeste oma. Kolm aastat tagasi avalikustas UEFA väga ambitsioonika naiste jalgpalli arengukava. „Suurendati oluliselt nii rahastust kui tehnilist tuge, käivitati erinevaid võistluste arendamise projekte, kui otsiti jalgpalliturult naiste jalgpallile sponsoreid ja televäljundeid. Väga olulise tõuke andis tippklubide otsus kaasata oma struktuuri naiste jalgpalli sektsioon koos esindusnaiskonnaga. See muutus on märkimisväärselt suurendanud naiste võistkondade ligipääsu kvaliteetsetele treeningtingimustele ja meditsiinilise toele. Läbi selle on tõusnud mängu kvaliteet ja see omakorda on suurendanud pealtvaatajate huvi. Ka sel kevadel püstitati UEFA naiste meistrite liigas pealtvaatajate rekordeid, mis ületasid vastava klubi sama hooaja meeste esindusvõistkondade numbreid. Nii oli näiteks FC Barcelona ja Wolfsburg vahelises mängus Camp Nou staadionil 91 648 pealtvaatajat,” kirjeldab Anne Rei.
Naised ei kuku nii lihtsalt kui mehed
Viimase EM-i ajal võlus mind vaatepilt, mida meeste mängudes enam tihti ei kohta. Naised ei kuku, ei vaidle kohtunikuga ega viida aega. Finaalmängus Saksamaa ja kodus mängiva Inglismaa vahel oli lõpuminutitel natukene kummivenitamist, aga selle võib inglannadele andeks anda. Staadionitäis fänne Wembleyl ja miljonid teleekraanide ees ootasid võitu nagu sõõmu värsket õhku pärast meeste 2021. aasta ebaõnnestumist EM-i finaalis.
„Naistel on emalik instinkt, milleks on ellujäämine ja lastest hoolimine. Jalgpalliväljakul võrdub see püstijäämise ning võistkonna edu eest võitlemisega. Ka olukorras, kus on natuke valus. Teiseks toon esile sihikindluse. Kui naisterahval on soov midagi saavutada, siis iga hinna eest seda ka tehakse. Ei teeselda, et olla parim, vaid lihvitakse oma oskusi, et ületada takistused. Samas oskavad naised olla vajadusel ka kavalad,” ütleb Anastassia Morkovkina tabavalt.
Eestis järjest rohkem pealtvaatajaid
Siinkirjutaja on suvel külastanud mitmeid liigamänge ning võib kinnitada, et staadionil igav ei hakka. „Igapäevaselt naiste jalgpallis tegutsedes saan öelda, et meil on häid näiteid tublidest tegijatest. Kui Eesti naiste liigamängudel toimuvad eriüritused ja festivalid, millega kaasneb tavapärasest suurem reklaam, kajastub see ka suuremas publikunumbris. See omakorda kasvatab teadlikkust ja uudishimu naiste jalgpalli vastu. Näeme vaeva, et muuta iseennast nähtavamaks, naiste jalgpalliga tegelevaid klubisid nähtavamaks ning laiemalt ka Eesti jalgpalli nähtavamaks rohkem pildile tuua,” kirjeldab Anastassia Morkovkina tööd, mida tehakse kaadri taga.
Koondislased Lisette Tammik ja Mari Liis Lillemäe peavad võtmeteguriteks teadlikkuse kasvu ja väikeste sammudega edasiliikumist. „Kui tõuseb teadlikkus naisjalgpallurite suhtes, siis on ka rohkem publikut staadionile oodata. Rääkides tulevastest generatsioonidest, siis Rimi jalgpallilaager tüdrukutele ja Playmakers projekt on kindlasti tänuväärt ettevõtmised tutvustamaks jalgpalli juba kõige pisematele. Loodame, et taolisi projekte tuleb tulevikus aina juurde. Staadionile tulemine pakub samuti emotsioone, mida ekraani tagant vaadates alati näha ei ole. Olenemata publiku arvust mängime alati suure pühendumusega. Veel toredam oleks muidugi mängida, kui selle emotsiooni saatjaks oleks suurem rahvahulk ja seeläbi võimsam atmosfäär,” usuvad nad.
Igal tüdrukul on võimalus jõuda koondisesse
Aga miks peaks üks tüdruk üldse jalgpalli mängima? „See mäng on lihtsalt nii kaasahaarav ja põnev. Naiste jalgpall on praegu maailmas kõige kiiremini kasvav spordiala ja on väga inspireeriv olla osa sellest teekonnast. Jalgpall arendab nii sotsiaalseid kui ka kehalisi oskusi. Järjepidevalt klubides kvaliteetselt treenides on igaühel võimalik kujundada arengutee absoluutsesse tippu ehk Eesti koondisesse ja miks mitte teenida ka profileping,“ ütleb Anne Rei. „Eestis tegleb naiste jalgpalliga juba 30 klubi ja praeguseks on teada ka uued lisanduvad klubid. Naiste jalgpallil hakkab kujunema arvestatav harrastajate ja jälgijate kogukond. Peame omaltpoolt tegema veel kõvasti tööd, et leida nii sponsoreid kui ka meediapartnereid, kes oleks valmis koos meiega järgmisi ambitsioonikaid samme astuma. Mida rohkem on harrastajaid, seda kvaliteetsemaks kujunevad ka tipus olevad naiskonnad,” lisab ta.
Anastassia Morkovkina on veendunud, et kõikidele lastele pakub jalgpallitreeningul osalemine rõõmu. „Jalgpall on intelligentne mäng ning rõhk on kahtlemata sõnal MÄNG. Jalgpallitreeningud on mitmekülgsed, kus iga laps ja ka täiskasvanu saab kogeda rõõmu ja enesearengut. Kahtlemata kasvatab see ka isiksust. Kusjuures treeningud on muutunud loominguliseks. Näiteks pallid on täpselt seda värvi, mis lapsi kõnetab ning treeningvarustus põnev ja mänguline. Usun, et absoluutselt igale lapsele meeldiks jalgpallitreeningutel osaleda, seal on sõbrad ning koos arengurõõmuga kaasneb mänguline võidutunne. Alles aastatega selgub, kas lastejalgpallist saab alguse elukutselise jalgpalluri teekond või andis treeningutel osalemine aluse olemaks hoolivam ja emptaatilisem inimene,” ütleb ta.
Lisette ja Mari Liis on veendunud, et jalgpall arendab mitmes mõttes. „Jalgpall õpetab tegelikult väga palju elulisi oskusi nagu koostöö, teineteisega arvestamine ja suhtlemine. See toob selgelt esile, mis tunne on õnnestuda või ebaõnnestuda ning kõiki selle vahepeale jäävaid võimsaid emotsioone. Lisaks on jalgpall toredaks viisiks ühendada tervislik eluviis ja sõpradega koos aja veetmine,“ on nad kindlad.
Tippjalgpall Eestis
Juba järgmisel aastal tuleb naiste tippjalgpall koju kätte, kui 2023. aasta mais toimub Eestis U-17 tüdrukute finaalturniir, kus kõigil on võimalik oma silmaga näha selle vanuse Euroopa absoluutset paremikku ning toetada tihedas konkurentsis Eesti koondist.
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Liisi Troska, Marten Must, Harold Cunningham (UEFA)
Sportland Kõrvemaa Metsajooks muutub järjest rohelisemaks