Maadlusel on olnud Eesti spordiajaloos tähtis roll. Meie mehi ja naisi on läbi aegade auhinnatud, alustades Kristjan Palusalust ja lõpetades Heiki Nabi ja Epp Mäega.
Seni on meie maadlejad pidanud tiitleid nõutama Eestist väljas. Sel aastal olukord muutub. Augustis toimuvad Tallinnas juunioride maailmameistrivõistlused maadluses. Tegemist on ajaloolise sündmusega, kuna viimati toimus sel alal suur tiitlivõistlus Eestis 1938. aastal ja siis oli tegemist Euroopa meistrivõistlusega. Kes on need noored, kes juba sel aastal koduses Eestis muu maailmaga rinda pistavad ja kuidas nad maadluseni jõudsid? Saame neist mõnega tuttavaks.
Karta pole midagi
Viktoria Vessole tuli maadlus peaaegu koju kätte. „Minu vennad tegelesid juba selle alaga, nii et ma läksin ühel päeval trenni proovima ja mulle hakkas see kohe meeldima,“ meenutab ta. Nüüdseks on neiust saanud mitmekordne Eesti meister ja kahekordne Põhjamaade meister. Ette on näidata ka 5. koht noorte olümpiamängudelt ja 2017. aasta EM-i hõbe- ja 2018. aasta EM-i pronksmedal.
Maadlus pole ilmselt ala, mille tüdrukud esimesena valiks, kuid Viktoria ütleb julgustuseks, et karta pole midagi. „Tuleb proovida, kõigile see ala ei pruugigi sobida. Sellepärast see nii eriline ongi,“ ütleb ta. „Paratamatult on see võitlusala, kus saab ennast tõestada ja näidata.“
Neiu lisab, et talle annab maadlus palju enesekindlust. „Ma saan maadlusmatil näidata oma iseloomu ja seda, kui hingestatud ma olen.See on väga mitmekülgne spordiala, mis arendab kõiki lihasgruppe, aga ka vastupidavust, kiirust ja tugevust,“ loetleb ta maadluse plusse.
Anda endast kõik
Oma suureks eeskujuks nimetab Viktoria olümpiavõitjat ja maailmameistrit Natalja Vorobjovat, kes tuli mitmekordseks maailmameistriks ka juunioride arvestuses. „Ta on Venemaa esimene olümpiavõitja naistemaadluses. Ma jälgin teda, kuna tal on hea tehnika ja ta maadleb väga hästi,“ põhjendab noor maadleja.
Selleks hooajaks on Viktorial kõrged sihid: võita medalid nii juunioride EM-ilt kui ka MM-ilt. Viimase kohta ütleb ta, et see ei ole kerge, kuna esimest aastat maadleb ta juunioride arvestuses ning üleminek kadettide vanuserühmast (kuni 17-aastased) järgmisesse võistlusklassi ei ole lihtne. Juba aastane vanusevahe võib tiitlivõistlustel olulist rolli mängida. „Võib-olla sellepärast, et vanematel on rohkem kogemust,“ arvab ta. „Sellest hoolimata on eesmärk maadelda kodusel MM-il hästi ja anda endast kõik. Maadlus on praegu suur osa minu elust, ma ei kujutaks oma elu ilma selleta ette.“
Pühendudes vabamaadlusele
Vabamaadleja Erik Reinboki lugu on veidi teistsugune. Teda tõi maadluse juurde vanaema. „Olin siis 7-aastane,“ meenutab noor maadleja. „Selles vanuses ei teadnud ma täpselt isegi, kus trennis käia tahaksin, ja nii ma just vabamaadlusega tegelema hakkasingi,“ selgitab Erik.
Tema treener Aleksei Hapov meenutab, et 1999. aastal Kohtla-Järvel sündinud noormehe lapsepõlv ei olnud kerge. „Ta kaotas väga varakult vanemad ning tema kasvatamine langes vanaema õlule,“ räägib treener. Alguses ei eristunud Erik oma eakaaslastest, tema tulemused olid treeneri sõnul küllaltki tagasihoidlikud ja ta püsis pigem teiste varjus. „15-aastaselt muutus tema suhtumine treeningutesse ja sporti üleüldiselt,“ jätkab Aleksei. „Ta hakkas sihikindlalt ja visalt maadlusmatil rügama, tema treeningud muutusid aina pikemaks ja spordisaalist kujunes tema teine kodu. Kui teised lahkusid peale trenni kärmelt saalist, siis tema tegi veel jõuharjutusi.Ta pühendas end täielikult spordile ja liikus sihikindlalt eesmärkide poole. Seda märkasid ka vanemad ja kogenumad sportlased, kes hakkasid teda enda sparringupartneriks valima. See aitas Eriku arengule veelgi kaasa.“
Korraliku tulemuse nimel
Ka noormees ise kinnitab, et maadlus on tema jaoks ainus spordiala. Erik võitis oma esimese Eesti meistritiitli U15-vanuseklassis. 17-aastaselt maadles ta juba täiskasvanute Eesti meistrivõistluste finaalis. Nüüdseks on 19-aastane noormees kahekordne Eesti meister täiskasvanute seas. Eelmisel aastal oli ta U20 EM-il kaheksas ja sama vanuserühma MM-il viies. Oma eeskujudena tõstab ta esile mitu olümpiavõitjat ja maailmameistrit. „Beloglazovi vennad, Saytiyev Buvaysar, Aniuar Geduev, Soslan Ramonov, Khetag Tsabolov,“ loetleb Erik, põhjendades, et neil on tähelepanuväärne tehniline vorm.
Juunioride MM-i eesmärkidest rääkides jääb sportlane tagasihoidlikuks, öeldes, et peamine on korralik tulemus. Selle saavutamiseks on tema sõnul vajalik hoida kinni treeningrežiimist ning korralikult toituda ja treenida. Treener lisab, et õpilase soov on olla MM-iks elu parimas sportlikus vormis, maadelda koha eest esimese kolme seas ning näidata korralikku maadlust.
Kuidas noortel kodusel MM-il läheb, saab näha Tallinnas Tondiraba jäähallis 12.–18. augustini.
Tekst: Kristjan Gold
Fotod: Maria Kilk
Viking Line Eesti Ööjooks 2019 – sel aastal võimsam kui varem