Eestimaa on küll väike, aga vaatamisväärset leidub siin äärmiselt palju. Kui sinagi tahad avastada uut, veeta mõnusa päeva looduses ning heas seltskonnas, siis liitu elamusretkedega. Aktiivne puhkus ja head mälestused on garanteeritud.
Elamusretkede korraldaja Piret Värnomasing kinnitab, et retkedele on oodatud kõik, kes tahavad looduses liikuda ning tutvuda kodumaa kaunite paikadega. Kohale tulla tasub nii neil, kes on elamusretkede toimumiskohtadega tuttavad kui ka neil, kes varem nendesse paikadesse sattunud ei ole. „Kui sa pole varem neis piirkondades käinud, siis nüüd on võimalus tulla koos meiega avastusretkele. Kui aga oled kohalik, siis tasuks ikkagi tulla uudistama, mis meile on sinu kodukandis silma jäänud või oskad ehk hoopis ise tuua retke käigus välja mõne põneva seiga, mis pole veel üldsusele teada,“ lausub Piret.
Selle aasta kolm viimast
Käesoleva aastanumbri sees toimub veel kolm elamusretke. 3. novembril seigeldakse Keila-Joal, 7. detsembril liigutakse Viitnal ja 28. detsembril minnakse jõulude eriretke raames avastama Narva-Jõesuud. Retkede pikkused jäävad vahemikku 8-20 km ning algusajad on igas paigas pisut erinevad. Tähelepanuväärne on see, et Keila-Joad minnakse avastama päris hilisel pimedal ajal.
„Novembrikuine elamusretk viib osalejad Keila-Joale, kus saame tutvuda Kalavalvurite abil lõheliste hingeeluga ning teha seda õhtupimeduses. Kui traditsiooniliselt liigume pimeduse varjus ka detsembri alguses, siis seekord teeme erandi ning uudistame Viitna ümbrust päevavalgel. Sealsed kaunid metsad ja järved on avastamist väärt ning loodame, et saame seda kõike nautida koos lumega. Viitnal lõpetame ka ametlikult hooaja ning jagame tublimatele autasusid, igaüks saab ka magusa ampsu,“ tutvustab Piret.
Kuigi ametlikult tõmmatakse Viitnal elamusretkede hooajale joon alla, ei ole see siiski veel kõik, sest detsembri lõpus on plaanis eriretk Narva-Jõesuus. „Peale suurt jõulumöllu on ju hea natuke puhata ning selleks ei ole midagi paremat kui minna kuurorti. Kes pole varem Narva-Jõesuu kanti sattunud, saab nüüd suveks juba parimad päevituskohad välja valida,“ muigab Piret. „Kas oled näinud Jõuluvana puhkamas? Kui ei, siis nüüd on see võimalus, sest kuuldavasti pidi ta just Narva-Jõesuus puhkama. Ehk on tal ka üllatusi varuks?“ küsib elamusretkede korraldaja kavalalt.
Mõnikord peab ka veidi pingutama
Katrin Palmiste on usin elamusretkedel osaleja ning plaanib minna igale retkele, mis sel aastal veel toimumas. „Tänavu olen koos abikaasaga käinud kolmel elamusretkel, neist kahel kevadel räätsadega ja ühel hiljuti Sämi sügiseses rabas. Kevadel ja suvel osalesime ka neljal elamusmaratonil,“ ütleb Katrin. Naine kinnitab, et teda toovad osalema emotsioonid, mida saab ilusast loodusest, liikumisrõõmust ja heast seltskonnast. „Retkedel on alati koos toredad ja lõbusad inimesed. Kui kipubki väsimus peale tulema, siis hea nali aitab alati. Muidugi annavad jõudu ka maitsvad suupisted puhkepausidel,“ lausub ta.
Katrini sõnul ei pea pelgama, et elamusretked on liialt väsitavad, samas on osaledes tagatud kerge füüsiline koormus. „Maastikul ja rabamätaste vahel liikumine ei ole sama, mis mööda teed. See teebki asja elamusipakkuvaks, et tuleb ette erinevaid takistusi, näiteks kraavid, mahalangenud puud, laukad jms. Mulle meeldib, et mõnikord peab ennast ka veidi ületama ja pingutama. See annab mõnusa rahulolutunde,“ räägib ta.
Katrini sõnul naudib ta looduses kõike. „Naudin looduse mitmekesisust, isegi erinev ilm võib olla nauditav – nii päike, vihm kui lumi. Retkedel käies õpid loodust tundma justkui head sõpra, kogedes selle erinevaid külgi. Meie neljal aastaajal muutuvad looduse värvid, hääled, lõhnad ning see annab üha uusi elamusi,“ toob Katrin välja. „Kindlasti soovitan osaleda neil, kes argipäeva rutus väsimust tunnevad, elamusretkel saate pea selgeks ja tuju heaks! Ja keha tänab teid pärast, et sai liikuda ja värsket õhku nautida,“ lisab ta.
Nauding rahust, vaikusest ja liikumisest
Veiko Orn on elamusretkedel käinud nende algusaastatest peale, olenevalt hooajast jõuab ta rajale 4-8 korral aastas. Tema sõnul saab alati toredaid emotsioone. „Esiteks on tore kohtuda tuttavate nägudega ning omavahel juttu puhuda. Teiseks on loomulikult hea see, et saab värskes õhus liikuda,“ sõnab mees.
Ta on nõus, et elamusretkede üks suur pluss ongi see, et on võimalus looduses aktiivselt aega veeta. „Mina naudin looduses olles rahu ja vaikust ning kui samal ajal saab väikese füüsilise koormuse, on see nagu kirss tordil,“ kinnitab Veiko kogemus. „Elamusretkedel on lahe see, et iga kord minnakse erinevasse Eestimaa paika ega käida mööda teed, vaid matk toimubki metsas, rabas või kuskil mujal, kust ei lähe sissetallatud rada,“ lisab ta.
Vaheldus igapäeva toimetustele
Melani Oidram on elamusretkedel osalenud koos pere ja sõpradega alates 2016. aastast, olles vahele jätnud vaid mõne. „Parimad emotsioonid oleme saanud loodusest. Tänu elamusretkedel käimisele oleme külastanud Eestis väga paljusid imelisi paiku, kuhu tavaliselt ise ei satuks,“ kiidab naine.
Ta meenutab, et kui kolm aastat tagasi elamusretkedel käimist alustas, siis oli retke läbimine suureks väljakutseks. „Tänaseks oleme koormusega harjunud ja retkel käimine on mõnus vaheldus igapäeva toimetustele. Meie jaoks ongi see aeg pere ja sõpradega olemiseks,“ lisab ta.
Melani sõnul alustab tema pere igat aastat eesmärgiga osaleda kõikidel elamusretkedel. „Tänavu on veel jäänud kolm retke, kuhu lähme suure ootusärevusega, kuna üks neist toimub meie oma kodukandis,“ avaldab naine ja kutsub kõiki huvilise retkelistega ühinema. Parim argument on tema sõnul see, et elamusretkedel osalemine võimaldab näha puutumata loodust, mida ise omal käel ei oskaks leida.
Infot elamusretkede kohta leiab siit.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Elamusretkede fotograafid / erakogu
Sportland Footballi töötajad muutsid hobi tööks