Mullu, 24. mail jõudis Kunnar Karu seitsmenda eestlasena 8848 meetri kõrgusele Mount Everesti tippu. Aasta teises pooles vallutas ta mäetippe üle maailma. Aga Karu talvitub ju ikka Eestis ning sügisel sai temast rahvasuusatajate seas ülipopulaarse Estoloppeti sarja juht.
Estoloppeti suusasarja kuulub kuus maratoni, mis sõidetakse alates jaanuari lõpust viiel järjestikusel nädalavahetusel, siis on pea kahenädalane paus, et panna sarjale punkt märtsi teisel nädalavahetusel Haanjas. See ei ole suur üllatus, et just Kunnar Karu Estoloppetit vedama sattus, sest suusatamisega on ta sina peal juba lapsest saati ning ka korraldamise kogemust on üksjagu.
„Väikese poisina käisin talviti kaasa elamas tuhandetele Tartu Maratonil suusatajatele, kes meie raja ääres paiknevast suvilast möödusid. Sellest ajast nakatusin murdmaasuusapisikuga. Muidugi ei kujutanud ma tollal ette, et hakkan kunagi ise maratoni või lausa maratone korraldama, aga suusatamine meeldis mulle kohe ning sõitsin aktiivselt Otepää-Kääriku metsades ringi,“ räägib ta.
Rikkalik kogemustepagas
2003. aastal, küllaltki noore mehena, alustas Karu projektijuhina Klubis Tartu Maraton ja tegi seda tööd kaua – 12 aastat. „See oli päris pikk aeg. Olin ihu ja hingega ametis, õppisin suusatamist rohkem tundma ja looduses toimuvaid rahvaspordiüritusi armastama. Pärast kohalikus sarjas kaasalöömist hakkasin korraldama Ski Classics Euroopa suusamaratone. Seda tegin kokku kuus aastat. Natukene olen seega näinud, kuidas meil ja mujal suusavõistlusi läbi viiakse.“
Ettepanek Estoloppeti juhiks asuda tekitas mehes tunde, et see on koht, kuhu ta suudaks panustada, kus temast oleks kasu ja kuhu ta saab ka sõpru sõitma kutsuda. „Estoloppeti võistlused pole küll Vasaloppeti mõõtu, aga iga etapi korraldajad, ja ka suusasõbrad, on hingega asja kallal. Tartu Maratonilt mul osaleja kogemus puudub, aga mõnel teisel sarja etapil olen sõitnud ning emotsioon on kirjeldamatu. Korraldusliku poole pealt ootavad mind ees suured väljakutsed, aga selle korvab kasvõi iga Tartu Maratoni lõpetaja nägu finišis. Sport on emotsioon,“ usub Karu.
Üks kõigi, kõik ühe eest!
18 aastat suusamaratonide läbiviimist on korralik kapital. „Estoloppeti sarjas on minu peamiseks eesmärgiks kasutada kogu eelnevat kogemust ja aidata maratone rohkem ühtsena tegutsema. Sari on üks, aga igat etappi korraldavad erinevad inimesed. Samas oleks teatud detaile ühtlustades ka suusatajatel kergem uuesti osalema tulla, kui on teada, mis ees ootab,” selgitab Karu.
Kõikidel suusasõpradel on kindlasti omad kodurajad või suusajälg, kus iseseisvalt harjutatakse ning kus eri päevadel võivad olla isesugused tingimused. Võistlusrajad peaksid aga alati olema parimas korras. „Pidupäeval ehk võistluspäeval peavad kõikide etappide rajad olema ideaalsed, et osalejad saaksid koos teiste suusatajatega nautida üheskoos sõitmise kogemust. Tipptasemel rada peaks kõiki motiveerima, et ka õhtuti pärast tööd kodurajal suusad alla panna. See on üks minu eesmärkidest,” ütleb sarja peakorraldaja.
Spordipäev kogu perele
Estoloppeti korraldajad ootavad sõitma igal tasemel ja igas vanuses suusasõpru. „Estoloppet ei tohiks olla selline suusavõistlus, kus pereisa hiilib hommikul viiest kodunt välja, perekond jääb teda ootama ning isa saabub hilisõhtul surmväsinuna. Ürituse mõte on kohale tulla koos perega ja sündmust nautida,“ kinnitab Karu. „Mõnel maratonil võib muidugi tulemuse peale sõita, aga teisel jällegi võib suusatada poolmaratoni koos naise või lastega ning võibolla järgmisel korral soovivad teised pereliikmed ise juba väga starti tulla. Päeva lõpuks võiks varustus terveks jääda ning jõudu võiks jaguda ka koduste toimetuste peale. Iga Estoloppeti sarja võistlus võiks olla mõistlik spordipäev, mitte liigne iseenese piitsutamine.“
Peakorraldaja soov on süstida ka lastele ja noortele suusapisikut. „Lisaks maratonide lastesõitudel osalemisele võiksid võiksid emad-isad ka kodu ümber harjutades lapsed ikka kaasa võtta. Lapsed võivad sõita mõne ringi vähem, aga oluline on õpetada neid looduses liikuma,“ räägib ta. „Samuti soovitan teha igast Estoloppeti etapist sündmuse ning tulla päev varem kohale, nautida pere või sõprade seltskonda, süüa koos õhtust ning minna hommikul koos starti.“
Puudumiseks pole ühtki põhjust
Kui jooksuvõistlustel osaleb juba naisi meestega võrdselt ning mõnel pool on õrnema soo esindajad isegi kerges ülekaalus, siis suusaradadel sõidab rohkem mehi. „Usun, et need naised, kes suusatavad, meelitavad ka sõbrannasid rajale ja juba käesoleval hooajal võime rohkem naisi stardis näha. Tartu maratonil on nende osakaal päris suur,” ütleb Karu.
Ta kinnitab ka, et pole põhjust tulemata jätta, kui ise suuskade hooldamisest väga palju ei tea. „Varem oli tõesti nii, et kui ei osanud suuski määrida, siis jäigi sõitmata või võistlusele minemata. Täna saab lasta suusad ära määrida spetsialistidel, kes lõpuks toovad need ka Estoloppeti iga etapi starti kohale. Võimalus on ka kohapealt hooldatud ja määritud suuski rentida.
Skin-suusad, mille all on karvane nahariba, on lahendanud klassikalise suusatehnika probleemid ehk nende suuskade alla tuleb vaid libisemismääret lisada. Ei ole mitte ühtegi tõsist põhjust, miks keegi ei saaks täna suusatada, kui metsa all on lumi.“
Igaüks leiab oma
„Igasugune mõttelaad suusatamise vallas on muutunud. Suusavõistlus ei tähenda enam ainult pikka maratonidistantsi ja see pole vaid võidu peale uhamine. Suusatatakse, et olla terve ning nautida talve ja liikumist. Koos sõpradega lühematel distantsidel osaledes ei ole rõõm kindlasti väiksem,“ usub Karu.
Ta rõhutab, et sobivaid distantse leidub Estoloppetil igal tasemel suusasõpradele. Distantsid jäävad 42-44 km piiresse ning poolmaratonid 21-23 km vahele. Erand on Tartu Maraton, kus saab osaleda 63 või 31 km distantsil. Sarja jooksul saab sõita nii klassikalises- kui ka uisustiilis. Tartu, Alutaguse ja Haanja maratoni põhidistantsid sõidetakse jätkuvalt klassikalises stiilis ning Viru, Tamsalu-Neeruti ja Tallinna Suusamaraton vabastiilis.
Korraldajad mõtlevad aga järjest välja huvitavaid võimalusi, et osalejatele veelgi rohkem vaheldust pakkuda. Näiteks Alutagusel toimub vabastiilis 31 km pikkune ÖÖmaraton, mis annab päevase sõiduga võrreldes hoopis teistsuguseid elamusi ning tänavuse Tartu Maratoni programmis on esmakordselt ka 31 km vabatehnika sõit. „Mõned ei oskagi klassikalises stiilis suusatada ja väga paljud sõidavadki ainult uisku. Nüüd on lõpuks Tartu Maratonil kohal ehk ka need, kes pole varem rajale tulnud. Pingutus ei pea samuti inimvõimete piiri kompama, ei pea n-ö punases sõitma. Ja see ongi äge. Tänu sellele võidame kindlasti rohkem naiste ja noorte südameid,” usub Karu.
Põnevad tegevused lastele
Kõikide etappide peale kokku oodatakse suusasõitu nautima ka ligi 2000 last. „Tartu Maratoni raames korraldatavad võistlused on näidanud, kui väga lapsed tegelikult liikuda tahavad. Tänavu tehakse erinevatel etappidel poistele-tüdrukutele nii võistlusi kui ka osavusmänge suuskadel. Emadel-isadel tuleb lapsed lihtsalt kaasa võtta,“ julgustab Karu.
Väiksed suusatajad saavad etappidel valida kahe distantsi vahel, lühem on umbes 500 m pikkune, pikem 1-1,5 km. Võitjaid seal pole, kõigil rinnas on number 1 ning tasuks rõõm liikumisest. Lapsed saavad samuti Eesti Suusaliidule kuuluvast bussist suuski rentida. Nii osalemine kui ka suuskade laenutamine on lastele tasuta.
Võimalus meistriks saada
Suusatajaid, kes võtavad ühel aastal igast Estoloppeti sarja etapist osa on umbes sadakond. Karu soovitaks muidugi rohkematel kõik maratonid kaasa teha, sest see annab võimaluse tutvuda erinevate radadega üle Eesti ning põhjuse talvistel nädalavahetustel kodunt välja tulla. „Samas, kui ühel hooajal igale etapile ei jõua, siis võib võtta eesmärgiks läbida kõik Estoloppeti etapid kahe aastaga.“
Sarnaselt rahvusvahelise sarjaga Worldloppet on ka Estoloppetil oma pass, kuhu saab koguda templeid läbitud maratonide kohta. Must pass on läbitud maratoni distantside kohta ja helesinine pass on poolmaratonide kohta.
Kõik, kes on läbinud 12 korda Estoloppeti sarja maratonid (kas siis ainult maratoni või ainult poolmaratoni distantsid), kusjuures iga sarja kuuluvat maratoni kaks korda, saavad Estoloppeti Meistri nimetuse ning sellega kaasneva nimelise medali ja tunnistuse. „See motiveerib ka rohkem harjutama. Muidugi võib selle tiitli kahe aastaga välja teenida, aga pole ka hullu kui see juhtub pikema perioodi vältel,“ arvab Karu.
Esimene Estoloppeti maraton sõidetakse juba jaanuari lõpus ning viimane märtsi alguses. Ilusat suusahooaega kõigile!
ESTOLPPET rahvasuusatajate sari
L 27.01 – 38. Viru Maraton
L 03.02 – 25. Tamsalu-Neeruti Maraton
L 09.02-10.02 – 46. Alutaguse Maraton
P 17.02-18.02 – 50. Tartu Maraton
P 25.02 – 26. Tallinna Suusamaraton
L 09.03 – 47. Haanja Maraton
Lisainfo ja registreerimine Estoloppeti veebilehel
Tekst: Kärt Radik
Avafoto: Kiur Kaasik
Kahevõistluse maailmakarika etapp Otepääl – tõeline talispordipidu talvepealinnas