Fookuses on laste vastupidavus | Sportland Magazine

Jaga „Fookuses on laste vastupidavus“

Fookuses on laste vastupidavus

Igasuguse spordi puhul on ĂŒks vĂ”tmesĂ”nadest vastupidavus, mida vĂ”iks arendama hakata juba noores eas. Uurisime spetsialistidelt, kuidas ja mis aladega vĂ”iksid lapsed vastupidavust treenida.

Vastab Spordimeditsiini SA spordiarst Krista LÀÀne

Miks on vastupidavus ja selle treenimine olulised?

Vastupidavust on oluline arendada lihaste verevarustuse ning sĂŒdame- ja lihastöö parandamiseks. Aga ka selleks, et tĂ”hustada hapniku transpordivĂ”imet ja energiatootmist, ning viia piimhapet paremini vereringest vĂ€lja.

Kuidas on laste vastupidavus aja jooksul muutunud?

LĂ€htudes noorsportlaste koormustestide tulemustest ja vĂ”rreldes meie asutuses aastate jooksul tehtud statistikat, jÀÀvad praeguste noorte tulemused varasematele sageli alla. Tervise Arengu Instituudi andmetel on laste ĂŒldine kehaline aktiivsus Eestis ja Euroopas olnud viimastel aastatel liiga vĂ€ike. Paljud lapsed ja noored osalevad kĂŒll treeningutel, kuid ĂŒlejÀÀnud aja end palju ei liiguta.

Foto: Alina Birjuk

Millisest vanusest alates vÔiks laste vastupidavust arendada?

Enne puberteeti ehk 9.–12. eluaastat on vastupidavuse treenimine piiratud, kuna lapse sĂŒdamelihas ei ole veel piisavalt arenenud. FĂŒĂŒsiline koormus ei tekita selles eas piisavalt valgusĂŒnteesi ega suurenda sĂŒdamelihast. Liiga intensiivsed treeningud lastele ei sobi, need koormavad arenevat nĂ€rvisĂŒsteemi – kujuneb ĂŒlevĂ€simus ja suureneb vigastuste oht. Oluline on treeningute vahel piisavalt puhata, et keha saaks taastuda ja uut energiat koguda. Treenitavust saab rohkem mĂ”jutama hakata puberteedieas.

Millise koormusega vÔiksid lapsed treenida?

Lapsed vĂ”iksid trenni teha 3–5 korda nĂ€dalas, korraga vĂ€hemalt 20–40 minutit.Tasub meeles pidada, et lapsed suudavad ĂŒhele tegevusele keskenduda ligikaudu 20 minutit. Kasutada vĂ”iks vĂ€ikese ja mÔÔduka intensiivsusega tegevusi vaheldumisi, ning kombineerida neid kiirust, koordinatsiooni, tasakaalu ja painduvust arendavate harjutustega. Baastreeningute kĂ€igus tuleb luua aeroobse töövĂ”ime alus, ja siis saab hakata keskenduma ĂŒhele vĂ”i teisele alale.

Foto: Sportland

Millised alad laste vastupidavuse arendamiseks sobivad?

Igale lapsele tuleb lÀheneda individuaalselt, kuna lapsed arenevad erineva kiirusega ja nende bioloogiline vanus ei pruugi vastata arvulisele vanusele.

Lastel ei ole anaeroobne glĂŒkolĂŒĂŒs tĂ€ielikult vĂ€lja kujunenud. Nende lihased toodavad suhteliselt vĂ€he piimhapet ja neil on vĂ”rreldes tĂ€iskasvanutega parem loomulik aeroobne vastupidavus. Selle edendamiseks sobivad mÔÔdukas tempos treeningud, nĂ€iteks sörkjooks, rattasĂ”it, rulluisutamine, suusatamine ja sportmĂ€ngud.

Kuidas laste jaoks vastupidavustreeninguid huvitavaks teha?

Treening peaks olema lÔbus ja emotsionaalselt vaheldusrikas. Suurendada vÔiks treeningute sagedust (mitte kestust), kaasata eri vahendeid ja tegevusi: mÀngud, jooksud, rattasÔit, rulluisutamine, teatevÔistlused, ringtreening. Samuti on heaks vahelduseks teine keskkond ja pinnas, nÀiteks kÔnd/jooks metsas, rannas.

Janno JĂŒrgenson
Tartu Ujumisklubi ujuminstreener ja fĂŒsioterapeut

Ujumistreeningud vastupidavuse arendamiseks on kasulikud igas vanuses lastele. Kaks-kolm trenni nĂ€dalas hoiavad organismi fĂŒsioloogilise talitluse heas korras ja vee keskkond valmistab lastele suurt rÔÔmu. Ala on vaheldusrikas ja selles on peale vastupidavuse palju komponente keha mitmekĂŒlgseks arendamiseks: jĂ”utreening, koordinatsioon, liikuvus ja painduvus. Ujumistreeningud on tavaliselt ohutud ja turvalised ning traumasid on vĂ€he. Ujumistreeningu nĂ€itel alustatakse 5-6-aastaselt kahe treeningkorraga nĂ€dalas, edasi kasvatatakse koormust vastavalt lapse individuaalsele vĂ”imekusele ja treeneri soovitustele.

Foto: Tarmo Haud

Riho RoosipÔld
CFC Suusakooli treener

VÔtame trennidesse lapsi 7. eluaastast, kuid spetsiifiline vastupidavustreening algab pigem 14. eluaastast, kui keha on valmis sellega kohanema. Enne treenitakse vastupidavust kÀsikÀes teiste kehaliste vÔimetega. Alguses kÀivad lapsed trennis kolm korda nÀdalas ja edasi suurendatakse koormust jÀrk-jÀrgult.

Trennid toimuvad vĂ€rskes Ă”hus ja need on vĂ€ga mitmekĂŒlgsed, eriti siis, kui lund pole. Suusatamine on liigesesĂ”bralik ja vĂ€ikese vigastusohuga ala. See on harrastus, mis Ă”pitakse kogu eluks. Treeningutel kasutatakse peale erialaste vahendite teisigi vĂ”imalusi – jooks, matk, pallimĂ€ngud, rattasĂ”it, jĂ”u arendamine – ning seega annab see eeldused ka teiste aladega tegelemiseks. Vastupidavusaladest on suusatreening ĂŒks nĂ”udlikumaid just koordinatsiooni ja osavuse arendamise poolest.

Mallor TĂŒrna
Kalevi Jalgrattakooli treener

Lapsed peaksid treeningutega alustama samal ajal kui kooliteed, ent mĂ€nguliselt. Millal ja kuidas koormust lisada, otsustab treener. Tunniajane trenn kahel korral nĂ€dalas sobib alustuseks igati hĂ€sti. Vastupidavustreening on tĂ”hus töövĂ”ime, tervise ja psĂŒĂŒhika tugevdaja. Kalevi Jalgrattakooli treeningplaan nĂ€eb ette vastupidavust, osavust ja meeskonnatunnet arendavate spordialadega tegelemist: ujumine, jalgpall, uisutamine, suusatamine, matkamine ja rattasĂ”it. Treeningutel pakume lastele harjutuste ja olude vaheldust, sest tĂ€napĂ€evane laps on uudishimulik ja ootab aina midagi uut. Olulised on ka trennikaaslased ja hea Ă”hkkond. Lapse sportlikud harjumused saavad alguse kodust, seega on lapsevanemad esmased spordi juurde suunajad. Sport on raske harrastus, aga treeneri tarmukus teeb selle kergemaks.

Foto: Kristin Arniste

Ain-Alar Juhanson
Triatloniklubi Trismile treener

Vastupidavusest ja liikumisharrastustest rÀÀkides on kurb, et tavapĂ€rast liikumist on nii vĂ€heks jÀÀnud ning seetĂ”ttu on laste tervis ja ĂŒlekaalulisus saanud probleemiks. Esimesena vĂ”iks vanemad Ă”petada lapse liikuma kas ĂŒhistranspordiga vĂ”i jalgsi, sest igapĂ€evane liikumine on kĂ”ige alus. TĂ€nu sellele arenevad lapse liigesed, lihased ja kĂ”ik muu.

Triatloni maagiline pool on selle vaheldusrikkus. IRONMAN-i brĂ€ndi all korraldatakse populaarseid IRONKIDS-i vĂ”istlusi ja laste triatlonidel on 300–500 osalejat sĂŒndmuse kohta. Triatloniga alustavad 6–7-aastased lapsed, kes on ujumistrennis kĂ€inud. Laste triatlon on kiire, neil tuleb toimetada ka vahetusalas ning see on pĂ”nev. Motiveerima peab lapsi sellegipoolest, aga nende eesmĂ€rk vĂ”iks olla eelkĂ”ige iseennast ĂŒletada. Treeningud on just nii pĂ”nevad kui Ă€gedaks treener need teeb. Triatlonis peame oluliseks pĂ”himĂ”tet, et noori ei tohiks liigse suhkruga premeerida, hea emotsioon vĂ”iks tulla kuskilt mujalt.

Tekst: Kadri KĂŒtt

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

JĂ€rgmine postitus:

Liisi ja Maria vĂ€rviline sĂŒgis

Edasi skrollides kuvatakse jÀrgmine postitus