Joogatreeneri ja praktiseerija Gina Bergmanni jaoks on jooga palju enamat kui lihtsalt füüsiline trenn – see on tasakaalu ja kohalolu praktika. Gina räägib, kuidas jooga aitab hoida tervena nii keha kui ka meelt, miks järjepidevus on suurim väljakutse ning kuidas õiged harjumused ja distsipliin toetavad teekonda parema enesetunde ja elukvaliteedi poole.
Sa oled joogaga tegelenud nüüd juba viisteist aastat. Kas ja kuidas on sinu joogapraktika ja arusaam joogast viimastel aastatel muutunud?
Viimaste aastate jooksul olen tegelenud rohkem vaimse tervisega, mis on jooga üks oluline osa. Kui tegeleme ainult füüsiliste asenditega, siis on tegemist võimlemise, mitte joogaga.
Olen õppinud võtma rohkem aega ja ruumi enda jaoks. Hoolitsenud enda vajaduste eest, sest töö inimestega nõuab pikemat taastumist. Kui on endaga hea, kui on aega lähedaste ja hobide jaoks, siis on ka treeningutes, mida jagada.
Viimase kolme aasta jooksul olen õppinud, et sa ei saa oma keha arendada ja parandada, kui ei tegele vaimse tervisega. Olen aru saanud, et kuidas sa midagi teed, nii teed sa kõike. See, kas näeme elu külluses või puuduses on valik, mille saame ise teha. Olen saanud kinnitust, et oleme palju võimekamad, kui arvame. Olen õppinud, et julgus olla haavatav ja küsida abi ei ole nõrkus, vaid tugevus.
Enesearmastus on igapäevane praktika ja investeering iseendasse.
Kas ka sinu joogaharjumused on kuidagi muutunud?
Keerulised füüsilised asendid on jäänud järjest rohkem tahaplaanile. Nii nagu joogamatil, märkan ka elus endas, et ei ole oluline, kas seisan pea peal, vaid kui sügavalt enda ja ümbritseva eluga ühenduse loon. Vähem võrdlemist, kiirustamist, rohkem ausust ja kohalolu. Järjepidevus praktikas on see, mis on jäänud ja aidanud muutusi kogeda ja mõtestada.
Ükskõik, mis meeleolus olen, astun ikkagi matile ja teen kasvõi kümme minutit praktikat. Jooga ei ole selleks, et parandada, sest jooga ei alga kunagi eeldusega, et oleme katki. Jooga ei halvusta ärevust, paindumatuid puusi ega rahutut meelt. Jooga peegeldab seda, kui tagasisidet iseendast, mitte kui ebaõnnestumist. Jooga ei püüa muuta inimest kellekski teiseks, vaid aitab saada paremaks versiooniks iseendast.
Milliseid tunde sel sügisel juhendad?
Juhendan Vinyasa jooga tunde. See on dünaamiline ja voolav joogastiil, mis keskendub hingamisele ja keha liikumise sünkroniseerimisele. Eluenergia voolab alati, aga tegemiste vahele vajame ka pause. Viieteist aasta jooksul olen kujundanud omanäolise tunni ülesehituse, kus ei puudu ka rahulikumad ehk yin joogale omased pikemad poosides püsimised. Tunnid pakuvad võimalust arendada jõudu, painduvust, paindlikkust enda ootuste suhtes, tasakaalu, tõstavad energiataset ja toetavad vaimset heaolu.
Kellele sinu tunnid sobivad?
Tunnid on sobilikud kõigile. Leian alati personaalse viisi toetamaks igaühe arengut vastavalt kogemusele, vigastustele ja tervislikule seisundile. Soovitan kasutada personaalset joogatundi, kui oled alles jooga teekonna alguses. Sellisel juhul saame selgeks teha põhitõed asendites ja hingamises, et vältida vigastusi.
Miks proovida joogat, kui pole seda veel teinud?
Mina ei ole kohanud ühtegi teist harjutuste süsteemi, mis toetaks nii füüsilist kui vaimset tervist nii tasakaalustatult. Kui ma vajan lihaspingutust, sügavat lõdvestust, venitust, toetust ärevusele või hoopis energia tõstmist, siis kõike seda pakub mulle jooga. Kui tunnen end ummikus või motivatsioonikriisis, on see alati märk joogamatt lahti rullida. Miski ei anna mulle parema vaimset selgust, et tunda end paremini.
Millist nõu annaksid inimesele, kes tahab joogaga algust teha?
Kui ei tea, kuidas alustada, siis astu julgelt mõnest joogastuudio uksest sisse. Me kõik oleme olnud kunagi seda esimest sammu tegemas. Ei pea painduma, et alustada, see on joogas tulem, mitte eeldus. Ei pea kartma teiste hinnanguid, sest joogas on kõik iseendaga nii ühenduses või monkey meelega tegevuses, et pole aega naaberjoogamatil praktiseerijat analüüsida. Jooga ei küsi kunagi, kas sa oled piisav. Jooga annab sulle teadmise, et oled piisav.
Mis on sinu jaoks jooga suurim kasulikkus?
Enamik treeninguid ja elu ise on eesmärgile pühendunud. Meie elus võiks olla midagi, mis aitaks olla hetkes. Jooga ei ole eesmärgile orienteeritud. Asi ei ole täiusliku keha kujundamises, vaid täielikus aktsepteerimises. Meis kõigis on sisemine kriitik, kes loetleb meie ebaõnnestumisi ja noomib täiuslikkuse puudumise pärast. Läbi praktika õpime vaigistama seda sisemist kriitikut ilma ettekujutuseta, et suudame selle lõpuni vaigistada. Õpime leppima, et oleme need, kes oleme ja et meie keha on meie keha. Kumbki ei ole täiuslik, aga mõlemad on armastust väärt, täpselt sellisena nagu nad on. See on samm ausama ja empaatilisema enesesuhte suunas. Mis on omakorda empaatilisema maailma alus.
Mis pakub jooga puhul kõige rohkem väljakutseid?
Järjepidevuse hoidmine. Ikka ja jälle valida tulla matile ka siis, kui üldse ei viitsi või ei taha. Jooga võib olla väga rutiinne ja meie argipäevas, kui dopamiin on järgmise sõrmevajutuse kaugusel, üsnagi igav. Nii nagu me sportlike tulemuste saavutamiseks vajame süsteemsust ja distsipliini ning ei saa iga päeva alustada värskete saiakestega, ei saa joogas oodata, et iga joogapraktika on meie lemmik või et lahkume joogatunnist alati kergust täis tundega. Järjepidevus kujundab eluviisi ja see on tee parema elu poole.
Kas teed lisaks joogale veel mõnda trenni?
Lihastreening on minu treeningkavas sama kaua, kui treeneritööd olen teinud. Olles vanuses 40+ ja naine, on lihastreening ülimalt oluline vananemise pidurdamise protsessis, aidates säilitada lihasmassi, luutihedust, hoida hormonaalset tasakaalu ja aju tervist. Lisaks jooksen, mängin padelit ja matkan. Kuna minu poeg mängib korvpalli, siis tuleb nii mõnigi kord korvpalliplatsil kolmeseid üritada.
Mida meeldib sulle vabal ajal lisaks spordile ja liikumisele teha?
Kõige õnnelikum olen, kui see vaba aeg on koos lähedastega. Vabal ajal olen oma koduses heaolu oaasis. Minu sotsiaalse suhtluse skaala saab väheneda ja närvisüsteem taastuda. Loen raamatut, istun saunas, kuulan mõnd erialast podcast´i või planeerin järgmist reisi. Reisimine on meie pere armastuse keel.
Millist rolli mängib joogas varustus ning mis on selle juures kõige olulisem?
Lapsepõlves suvel maal olles, kui virisesime pesemistingimuste puudumise pärast, ütles vanaema alati: „Tingimused ei pese, vesi peseb.“ Samamoodi on ka joogas. Olen oma joogapraktikat teinud käterätikul imetillukses hotellitoas, lennujaamas ootesaalis, mitte meeldivalt lõhnavatel joogamattidel joogastuudiotes. Ma valin alati jooga, ka siis kui puuduvad vahendid, aga loomulikult elab minus väike esteet, kes hindab kvaliteetseid treeningvahendeid ja nahasõbralikke materjale.
Sa oled pikalt kasutanud Casalli tooteid. Miks seda brändi hindad ning millised on sinu praegused lemmikud nende valikust?
Casall on minu pikaaegne armastus, kuna brändi taga on heaolu toetavad väärtused ja tervislik elustiil, mis kattub minu eluviisiga. Liigne värvikirevus ja infomüra on minu jaoks väsitav. Casall ühendab Skandinaavia minimalismi ja funktsionaalsuse. Nahasõbralikud ja hingavad materjalid lubavad mul joogas mugavalt liikuda. Logo on diskreetselt peidetud, et tootedisain saaks esile tulla. Riided on geniaalselt mitmekülgsed. Olen avastanud, et kannan neid ka väljaspool trenne. Viimasel teatrikülastusel sain sõbrannadelt komplimente Casalli Open Mesh pluusile, aga Casalli riideid on väga mõnusad kanda ka reisides. Samuti on reisile hea kaasa võtta käepärase treeningvahendina treeningkumme.
Erilised lemmikud on aga Casalli joogamatid, mis pakuvad suurepärast haarduvust, polsterdust ja disaini. Minu auto pakiruumi avades leiab sealt kõik värvid ja disainid. Tunnistan, et joogamatid on minu nõrkus. Olen Casalli joogamattide kollektsionäär. Üks viimase aja lemmik on 5 mm paksune Grip&Cushion matt.
Tekst: Rasmus Piirsalu
Fotod: Taaniel Malleus
Hydro Flask nüüd Sportlandis – leia oma uus lemmikjoogipudel!