Heleza: laulmine ja esinemine on mu suurim kirg

Eesti Laul lennutab igal aastal laiema publiku ette uusi särvaid tähti. Sel aastal tõusis sealt muusikataevasse lauljatar Heleza.

„Hakkasin laulma enne, kui rääkima, kuigi lapsena ma otseselt laulmisele ei keskendunud. Kooli ajal käisin kooris, laulsin kodus ja mängisin kitarri. Muusikat hakkasin tegema 16-17-aastaselt, aga tol ajal keskendusin räpile. Nüüd leidsin enda päris hääle ja olen hakanud käima ka laulutundides. Laulmine ja esinemine on mu suurim kirg,“ räägib Heleza.

Tänavusel Eesti Laulul jõudis ta poolfinaali oma loodud eesti ja prantsuse keeles kõlava lauluga „6“ ning peab osalemist heaks õppetunniks. „See muutis kindlasti mu elu. Tänu sellele võistlusele kuulsid paljud inimesed esmakordselt minu muusikat, samuti sain ülemaailmselt suuremat kajastust. Väga paljud kirjutasid mulle äärmiselt isiklikke lugusid sellest, kuidas minu laul on muutnud nende elu. See inspireeris mind muusikat edasi tegema ja olema endale truu,“ lausub laulja.

Muusikasse valatud mõtted ja tunded

Heleza sõnul on muusika tegemine mingil moel nagu päeviku pidamine. „Olen pidanud päevikut 16 aastat ning muusika loomine on sellega täiesti samal tasemel. Saan enda emotsioonid, mõtted ja tunded kõik sinna sisse valada ja asjadega edasi liikuda,“ selgitab ta.

Kõik oma laulude sõnad kirjutab lauljatar ise ning muusika sünnib koostöös produtsentidega. Kevadel ilmus tema esimene minialbum „6“, mis valmis suures osas koostöös multitalent Karl Killinguga, kuid ühe loo autor ja produtsent on ka Andrei Zevakin.

„Mu muusika on eneseotsing, mis lõppes, kui plaadi avaldasin. Kõige suurem õppetund minialbumi tegemisest oli muutuse aktsepteerimine ja sellega kaasneva ärevuse seljatamine. Loodan, et kuulaja leiab lauludest enda jaoks midagi, mis paneb teda kergendusest ohkama, sest teab, et pole oma murega üksi. Tahaks loota, et minu muusika resoneerub kellegi hingega nii sügavalt, nagu minul mõne artistiga. Iga kuulamisega mõistad kõike tükike rohkem,“ avaldab Heleza.

Muusikuna tahab ta end edasi arendada ja paremini laulma õppida. „Korralikult, tehniliselt, puhtalt. See on hetkel minu suurim eesmärk,“ kinnitab ta. „Teine eesmärk on teha album, aga sellega läheb kindlasti veel pikalt aega.“

Kes teeb, see jõuab

Muusika ja laulmise kõrval jõuab Heleza tegeleda piltlikult öeldes veel tuhande asjaga. „Lõpetan ülikooli ja töötan kahel kohal – õpetan inglise keeles eesti keelt ja töötan sotsiaalmeedia klienditoena Wise’is,“ lausub ta „Kui ma veel tööl ei käinud, oli muusika osas nii lihtne – iga päev sai mussi teha. Nüüd on pool päeva tööga hõivatud, seega loomingule jääb vähem aega. Aga proovin leida hetki, et kirja panna erinevaid mõtteid, ideid ja sõnu uute laulude jaoks,“ sõnab ta.

Heleza muusikamaitse on mitmekesine ja tema klappides-kõlarites kõlab väga erinevaid stiile ja esitajaid. „Kuulan hästi palju prantsuse ja hispaania keelset muusikat. Samuti house’i, räppi, indie-pop’i – minu Spotify on suhteliselt hektiline, sest mu playlist’idest leiab igasugust muusikat.“

Ka lemmiklood vahetuvad aja jooksul, aga hetkel on TOP järgmine: „villemdrillemi ja boipepperoni – “sinuta”. See laul paneb mind igatsema pidusid. Masego, Don Toliver – “Mystery Lady” kummitab mind ööd ja päevad. Rusowsky – kõik laulud. Tema muss on vibe, mega hea vibe,“ õhkab ta.

Süda kuulub ka joogale

Kuigi töö, kool ja muusika tegemine võtavad suure tüki Heleza ajast, jääb nende kõrvalt aega ka trennile. „Proovin käia trennis vähemalt kaks korda nädalas. Kui trennisaalid olid kinni, käisin jalutamas. Kui saalid on avatud, siis käin jõusaalis ja rühmatrennides. Rühmatrennid on peamiselt joogatunnid, sest jooga on mu absoluutne lemmik. See aitab kogu hulluse kõrvalt ennast maandada. Tunnen end pärast trenni nii hästi,“ kinnitab laulja. „Armusin joogasse Prantsusmaal elades. Seal toimusid mul kolm korda nädalas tasuta trennid. Tundsin, kuidas trenn muutis ka minu ellusuhtumist,“ lisab ta.
 
Ketsid sobivad kõigega

Kuna Heleza päevad on täis erinevaid tegemisi ja ühelt asjalt teisele lülitumist, hindab ta kõrgelt mugavaid riideid ja jalatseid. „Minu stiil on peamiselt „teksa, topp ja ketsid“. Kõige mõnusam riideese on ilma lukuta pusa. Näiteks Championi pusad on legendaarsed, ka nende dressid on mulle alati väga meeldinud. Neid leidub nii paljudes värvides, ei igaüks leiab midagi.
Kuigi ma ise proovin alati rohkem värve garderoobi tuua, siis mu suurimad lemmikud on ikka alati musta värvi,“ kirjeldab Heleza oma riidekapi sisu.

Naine proovib võimalikult palju riideid saada taaskasutusest. „Erinevad kaltsukad ja taaskasutuskeskused on täis vahvaid riideid super hea hinnaga. Eriti meeldivad pehmed fliisid, isegi südasuvel võin neid kanda.“

Heleza tunnistab, et väike nõrkus on tal tossude ja ketside vastu, sest jalatsikapi uksed ei taha enam hästi kinni minna. „Ketse valin stiili ja mugavuse järgi- kõige enam meeldivad mustad ketsid. Kannan neid kõigega, isegi Eesti Laulul kalli Liina Steini kleidi alla ostsin endale ketsid – pole outfit’i, mille juurde ketse sobitada ei saaks,“ usub ta.

Tekst: Merilin Piirsalu