Hendrik Themas: heas vormis inimene on õnnelikum ja võimekam

Kikkpoksija Hendrik Themas on professionaalne sportlane, kes on suutnud suurepäraselt ühendada nii pere, töö kui ka spordi.

Esimese trenni läks Hendrik lasteaiaealisena ja selleks oli tennis. „See oli väga lahe. Mu lemmikosa oli see, kui sai treeneriga rahvastepalli stiilis mängu mängida – tema viskas tugevalt palli ja oli vaja kiireid liigutusi teha, et mitte pihta saada,“ meenutab Hendrik.

Trenni suunasid poissi vanemad ja tal on selle üle väga hea meel. „Jäin spordi juurde pidama ning enam ei kujuta elu selleta ettegi,“ tõdeb ta.

Nädalasse mahub mitmeid trenne

Nädalas koguneb Hendrikul tavaliselt kaheksa trennikorda, mis kõik on 45-90 minutilised intensiivsed treeningud. „Kikkpoksi trenne on nädalas 4-5, neist saab tehnikat, tunnetust, aeroobset ja muudki. Jõusaalis käin 2-3 korda nädalas ning jõu ja vastupidavuse saan sealt. Teen rebimist, rinnalevõttu, rinnalt surumist ja kükke ning seon need pliomeetriliste harjutustega. Korra nädalas on kavas ka ringtreening, selline CrossFiti sarnane, vahel jooksen ka staadionil lõike. Puhkepäeval teen taastumise kiirendamiseks madala intensiivsusega jalutuse, jooksu või pallimängu,“ kirjeldab sportlane oma treeningkava.

Ta tõdeb, et on kippunud vahel ka trenniga üle pingutama. „Veel aasta tagasi tuli isegi 12-15 trenni nädalas, aga ületreenitus pole üldse tore. Ostsin Sportlandist pulsivöö ja jälgin hoolega koormust. Hommikul esimese asjana mõõdan pulssi ja kui see tavapärasest erineb, siis tean, et tuleb pisut tagasi tõmmata,“ räägib sportlane.

Sport on lõbus

Hendrik naudib oma treeninguid ning midagi rasket ta nende juures ei leia. „Mulle meeldivad rasked trennid, tugevad löögid, meeldib pingutada. Lemmiktreening on see, kui saab sparrida. Kui laduda kangile palju kettaid, siis kang on raskeim. Muu pole raske, sport on lõbus,“ on ta veendunud.

Samamoodi nagu trenne, naudib sportlane ka võistlemist. „Võistlen tihti, 7-8 korda aastas, mis on võitlusspordi juures suur arv. Mulle meeldib saavutustunne pärast edukat fight’i. Kui võistlus on paigas, siis on siht silme ees. Treenid nädalaid ja kuid, pingutad endast viimase välja, elad ka mingil määral vaimse pinge all, siis lähed poksiringi ja võidad vastast, võidad ennast. See tunne on kirjeldamatu,“ ütleb kikkpoksija.

Rajal hoiab sihikindlus

Selleks, et oma alal paremaks saada on alati hea mõte eeskuju võtta oma ala tippudelt, seda teeb ka Hendrik. „Tippudelt on palju õppida. Kindlasti leiab nende tegemistest midagi, mis ka endale sobib ja toimib ning selle asemel, et hakata jalgratast leiutama, kuula või loe, kuidas keegi on seda juba teinud. Eeskujud ongi minu jaoks pigem õppematerjal kui motivatsioon. Ja neid nimesid on palju, igaühelt saab parima omaks võtta. Mu meeskond, mu treenerid -Kevin Renno ja Ahti Pikkur, aitavad mul ka paremaks saada,“ räägib ta.

Motivatsiooni leidmisega tal üldiselt probleeme ei ole, kuid ka temal tuleb ette päevi, mil ei taha trenni minna. „Motivatsioon tuleb ja läheb. Inimene käib näiteks kinos, vaatab mõnda ägedat filmi ja mott on laes, paari päeva möödudes on see kadunud. Mis mind rajal hoiab, on sihikindlus, eesmärk. Ma olen sportlane. Kui mõjuvat põhjust pole, siis ma lähen ja teen trenni ära. 100% on pärast trenni hea enesetunne,“ teab sportlane.

Keha vajab liikumist

Aeg, mis kulub treeninguteks ei ole kunagi raisatud. Seda teavad kõik, kes spordiga regulaarselt tegelevad. „Peab end liigutama, sest keha vajab seda. Heas vormis inimene on ka õnnelikum ning võimekam teistes tegevustes,“ usub Hendrik. Samuti on ta veendunud, et järjepidevus on treeningute puhul kõige olulisem. „Just see tund päevas, vahel isegi vähem, on tähtis. Regulaarsus loeb ja annab tulemusi. Treening peab olema osa su elustiilist. Ärge minge korra nädalas trenni ja ärge üritage kogu tegemata jäänud tööd paari tunni sisse mahutada. Nii lonkate järgnevatel päevadel ning trenni suhtes tekib vastumeelsus,“ lausub ta ning lisab: „Olulisim on leida endale meeldiv treening, selline, mida sa naudid ja ootad. Samuti peaks treenima vastavalt võimekusele. Abi on ka treenerist, treeninggrupist või partnerist, kes selle raskema osa ehk kohale ilmumisega aitab.“

Sokkidest mütsini Under Armouris

Profitasemel sporti tehes on iga nüanss äärmiselt oluline ja tähtsat rolli mängib sel puhul alati ka sportlase varustus. Hendrik kasutab väga palju Under Armouri tooteid. „Kui tunnen end hästi, siis on ka treening parem. See aitab väga, kui riided istuvad ilusti, võimaldavad suure liikumisulatuse ning jalatsid on kerged, toetavad ja mugavad. Under Armouril on ka tehnoloogiad nagu Heat Gear ja Cold Gear, mis vastavalt treeningtingimustele aitavad reguleerida optimaalset kehatemperatuuri. Sooritus võidab sellest kõigest,“ on sportlane kindel.

Under Armouri juures meeldivad talle nii tooted, nende välimus kui ka maine. „Brändiga on seotud ägedad nimed nagu The Rock, Stephen Curry ning ka poksijad Anthony Joshua ja Gervonta Davis. Ma ise olen enamasti sokkidest kuni mütsini Under Armouris ja seda ka vabal ajal. Armour tähendab inglise keeles soomust ja poksijal läheb seda vaja. Mulle väga meeldivad nende üldtreeningu jalatsid, mida kannan jõusaalis. Sportpesu on trennides alati jalas ja nende särgid on äärmiselt mugavad ja super hea lõikega,“ kiidab Hendrik.

Sport, töö ja pere

Hendriku treeninggraafikut vaadates võib ju arvata, et ta on täiskohaga sportlane, aga tegelikult ei ole see sugugi nii. Lisaks spordile täidavad tema elu töö ja pere, kus kasvab 4-aastane poeg. „Käin tööl ja meeldib. Küll olen aga saanud toetajate abiga ennelõunase aja vabaks ning selle saan treeningutele pühendada. Ka tööandja on vastutulelik ja vaatab tulemusi, mitte kontoris istumise aega. Mulle väga meeldib selline setup, hetkel üks ei sega teist, nad isegi täiendavad üksteist,“ ütleb Hendrik. „Nädalavahetused on üldiselt pere päralt, samuti üritan neid oma tegemistesse ja käikudesse kaasata,“ lisab ta.

Sport, töö ja pere võtavadki enamiku tema päevadest. „Muude asjade arvelt saab tähtsaimale ilusti aega teha. Mõtlemises olen kogu aeg justkui missioonil, kõik käib graafiku ja prioriteetide järgi,“ tõdeb Hendrik.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Jake Farra / Rauno Vahtre