Triatlonifestivali Ironman Tallinn peetakse tänavu juba seitsmendat korda ja selle raames toimub Ironman 70.3 Tallinna distantsil lisaks Euroopa meistrivõistlustele esmakordselt ka profisarja Ironman Pro Series etapp. Suurejoonelisele spordipeole, millele lisab pidulikkust ka Eesti triatloni 40. aasta juubel, saab kaasa elama tulla juba 24. ja 25. augustil.
Ujutakse taas Harku järves, mille kaldalt saab alguse ka Hüüru suunas kulgev kolmeringiline rattarada, millel on ühe ringi kohta 190 tõusumeetrit. Võistluskeskus kerkib Rocca al Mare ostukeskuse juurde, kus on kõige parem kaasa elada just jooksudistantsile ning rõõmuhõisete saatel finišeerijaid vastu võtta. Eesti profitriatleetidest on Ironman 70.3 Euroopa meistrivõistluste stardis Kaidi Kivioja, Kevin Vabaorg ja Henry Räppo. Kõigi kolme jaoks on Tallinna võistlus üks hooaja olulisemaid starte.
Järve Sportlandi rattamehaanik lööb kaasa tiimiga
Tõsisemate kavatsustega plaanib starti minna mullu tiimiga poolpikal distantsil kümne parima hulka tulnud Järve keskuse Sportlandi rattamehaanik Olaf Põldoja, kes valmistub suurpäevaks muuhulgas ka maastikurattamaratonidel osavust treenides.
Olafi sõnul sobib talle maastikusõit ettevalmistusena isegi rohkem. “Kuna rada on väga palju tehnilisem, siis pead sa oma tegevuse juures kogu aeg mõttega kaasas olema. Lisaks üldise vastupidavuse treenimisele aitab see ka vaimu teravana hoida,” leiab ta. Kui muidu eelistab Olaf ettevalmistusi teha nii-öelda üksiku hundina, siis maastikuramatonidel käib ta koos perega.
Unistab suurelt
Mõõduvõtule Ironman 70.3 Tallinn läheb ta mõtetega poodiumist. “Arvestades tänavust konkurentsi on see ehk veidi liiga suur eesmärk, aga kuna mullu saime kümne sekka, siis loomulikult läheme ka tänavu suurte plaanidega ning rajal tehtav pingutus saab olema maksimaalne.”
Spordivahendi tehniline kontroll on oluline
Kogenud rattamehaanikuna soovitab Olaf kõikidel osalejatel aegsasti oma sõiduvahend tehnilisse kontrolli viia. “Sportlandil on töökoda nii Tartus Lõunakeskuses, Viimsis, Rocca al Mares, Ülemiste keskuses kui ka Järve keskuses,” loetleb ta ja rõhutab, et ratta võiks üle vaadata lasta vähemalt paar nädalat enne mõõduvõttu ning erilist tähelepanu tuleks pöörata just rehvidele. “Inimesed sõidavad need nii-öelda piiripeale ja pole harv juhus, kui just sellel kõige olulisemal mõõduvõtul otsustab rehv alt vedada. Suhteliselt mõru tunne oleks ju sel põhjusel katkestada,” leiab Olaf.
Etteruttavalt lisab ta veel, et suurvõistlusel on rajal abiks hooldeautod, mille töös ta on ka ise varasemalt kaasa löönud. “Üldjuhul on kolm või neli ekipaaži võistlejaid aitamas, kuid palju saab mõõduvõtu muretuks kulgemiseks ettevalmistuste käigus ka ise ära teha.”
Jõudis triatloni juurde tänu sportlikele kolleegidele
Nelli Pormeister ulatas oma käe triatlonile 2017. aastal Otepääl, saades selleks inspiratsiooni sportlikelt kolleegidelt. Kui seni on ta end individuaalselt proovile pannud poolpikal distantsil ja koos tiimiga ka pikal trassil, siis tänavu on suureks eesmärgiks läbida Ironman Tallinna põhidistants.
“Neli aastat tagasi tulid korraldajad välja ägeda medalite komplektiga ning seda nähes ütlesin endale, et osaledes eesootavatel võistlustel erinevates formaatides saan ka mina nende omanikuks. Tiimivõistlused olid lihtsad, mullu tegin kaasa poolpikal distantsil ja aastaks 2024 kujunes just see kõige suurem väljakutse,” avab ta oma aasta aastalt kasvanud eesmärkide tagamaad.
Liitus triatloniklubiga
Seatud sihi täitmiseks otsustas Nelli liituda triatloniklubiga Up43. “Tegin oma treeneri Kirill Kotšegaroviga kokkuleppe, et kuna ajalist eesmärki pole ning lisaks tööle pühendun ettevalmistushooajal veel ka magistriõpingutele, siis treenin tema juhendamisel individuaalselt. Kuigi olen väga ebastabiilne ja mitte kindlasti kõige parem õpilane olnud, siis Kirill on treenerina olnud väga mõistlik ja toetav, osates samuti tervise ja hea enesetunde kõige prioriteetsemana hoida.”
Väärtused paigas
Hoolimata mullu sügisel tehtud plaane segama tulnud tervisemuredest ja seetõttu vähenenud treeningmahtudest õnnestus Nellil sellel kevadel kaasa teha ka oma esimeses spetsiaalselt triatlonile pühendatud treeninglaagris Hispaanias. Siht on tal endiselt silme ees, kuigi lõplik otsus formaadi osas sünnib viimasel hetkel.
“Teen sporti enda heaolu ja õnne nimel ning kui suvel treeningutest endiselt puudu jääb, siis osalen võib-olla hoopis tiimide arvestuses või poolpikal distantsil. Vaim on valmis, ambitsioonid kõrged, kuid päeva lõpuks tuleb otsuseid teha targalt. Üle finišijoone tuleb siiski jõuda alati naeratus näol,” lisab ta kindlameelselt.
Perele suureks eeskujuks
Julgusega asju ette võtta, ära teha ja olla selle juures alati positiivselt meelestatud on ta oma lastele heaks eeskujuks. “Neil on omavahel pidevalt naljad, et ema on spordihull ja osaleb igal võistlusel. Lapsed võivad küll naljatleda, aga loodan neid ka natuke inspireerida. Aeg-ajalt õnnestub mul nendega mõnel võistlusel koos startida,” rõõmustab Nelli ja rõhutab, et koos perega läbitud spordikilomeetrid on alati kõige erilisemad ja väärtuslikumad.
Sõnadega tasub olla ettevaatlik
Kolleeg Kert Olle jaoks tundus mõte täispika triatloni läbimisest esialgu täiesti utoopilisena. “See võis olla umbes aastal 2012, kui me sõbraga Ironmani väljakutsete üle arutlesime ning leidsin, et spordi mõistes on see midagi täiesti absurdset. Kuidas on võimalik ilma puhkamata järjest pea 4000 meetrit ujuda, pärast seda istuda rattale ja sõita Tallinnast Tartusse, kust tuleb omakorda veel Otepääle joosta? Nonsenss!”
Tänaseks on ta seda teinud juba kahel korral ehk vaid mõni aasta hiljem pani ta end proovile mõõduvõtul Ironman Frankfurt 2015 ja aastal 2017 leiab tema nime Ironman Copenhagen protokollist, kus ta sai hakkama ka paljude harrastajate jaoks nii-öelda maagilise 10 tunni piiri alistamisega.
Kert Olle tõdeb, et see eesmärk tundus talle paberil tehtav. “Üks tund ujumist, viis tundi rattasõitu ja neli tundi jooksmist pluss vahetusaladel kuluv aeg. Reaalsus esimese jõuproovi ajal oli muidugi midagi muud, sest esiteks valitses 30-kraadine kuumus ning korra õnnestus ka rattaga kukkuda, seega sai illusioon kiirelt purustatud,” meenutab ta ja lisab, et järgmisel korral Kopenhaagenis ootasid teda soodsamad tingimused ja ka ettevalmistus oli olnud veidi parem.
Oma senise triatlonikogemuse najale toetudes ütleb ta veendunult, et lõpuks pole raske mitte võistluspäev, vaid kõik, mis sellele eelneb, kuid sihikindluse toel ja õige valmistumise korral on Ironman kõikide jaoks tehtav. “Vaimne väljakutse on füüsilise pingutusega võrreldes ehk isegi suurem ja mütsiga lööma ei tasu minna, sest selline lähenemine saab rajal kiirelt karistatud,” märgib ta.
Edu retseptis on mitu komponenti
Lisaks sportimisele mängivad olulist rolli taastumine, lihashooldus ja muidugi toitumine. “Olen naljatades öelnud, et võitja on stardis kõige puhanum inimene, sest kõige sellega hakkama saamine nõuab tegelikult korralikke unetunde.”
Absurdsena tundnunud ideest alguse saanud teekonna võttis ta ette kogenud treenerite toel. “Minu ettevalmistus kestis kümme kuud, mille sisse jäi ka kahenädalane kevadlaager. Keskmised nädalased treeningmahud olid vahemikus 10 kuni 12 tundi,” meenutab Kert ja rõhutab, et just Marko Alberti panus tema saavutustesse on olnud hindamatu. “Kopenhaageni triatloni võistluspäevaks olin elu parimas vormis ja realiseerisin kõik, milleks olime valmistunud,” teatab ta uhkelt.
Triatlon teeb paremaks inimeseks
Sihipärane treenimine on tulnud talle kasuks ka tööelus. “Trennis puhkab pea ja laua taga saavad puhkust jalad,” naljatleb ta. “Tegelikult on kogu see kogemus mulle näidanud, et inimene on võimeline palju enamaks, kui aju mõelda suudab. Tuleb vaid julgeda piire nihutada, seda eelkõige peas, sest kõik muu tuleb sellele ise järele.”
Võistlust soovitab ta kõikidel võtta kui pidupäeva, kus saab ja lausa peab nautima raske töö vilju. “Peamine on päevast rõõmu tunda, oma piirides püsida ja pea selge hoida. Kõik, kes on sinuga koos rajal, on saavutamas midagi väga suurt, mida 99,9 protsenti inimestest mitte kunagi ei saavuta.”
Tekst: Marta Vasarik
Fotod: erakogu
Avafoto: Black Hole Studio