Maailm on pidevas muutumises ning ka ettevõtted peavad uut moodi mõtlema ja ajaga kaasas käima. Aina rohkem tuleb võtta vastutust enda keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude ning juhtimiskultuuri eest, tagades nõnda igakülgse jätkusuutlikkuse ja vastutustundlikkuse.
Jätkusuutlikkuse hindamiseks kasutatakse kolme mõõdet – keskkonnategureid (Environment), sotsiaalseid tegureid (Social) ja juhtimisalaseid tegureid (Governance), lühidalt nimetatakse neid ESG põhimõteteks. Vastavalt Euroopa Liidu direktiivile peavad kõik suurettevõtted peagi koos finantsaruandega esitama ka ESG aruandluse. Kuid ESG näol pole tegu pelgalt reglementidega, sest selle rakendamine aitab ettevõttel luua pikaajalist väärtust. Oluline on märkida, et ESG ei ole seotud ainult keskkonna- ja roheteemadega nagu sageli arvatakse, vaid see puudutab samavõrra ettevõtte sotsiaalseid mõjusid, kogukonnaga arvestamist, töötajate ausat kohtlemist ja ärilist läbipaistvust.
Sportland, Jalajälg ja Fifaa grupid on jätkusuutlikkust puudutavate teemadega mingil määral tegelenud ettevõtete loomisest saadik, aga täna on teema väga sisuliselt ette võetud. 2021. aastal võeti vastu otsus ESG valdkonnaga teadlikult tegelema hakata ning pool aastat tagasi asus gruppide üleselt ametisse jätkusuutlikkuse juht Nelli Pormeister. Nelli räägib lähemalt, mida ESG ettevõtete jaoks tähendab, kuidas põhimõtteid rakendatakse ning millises suunas liigutakse.
E nagu Environment
Igas innovaatilises ettevõttes mõeldakse juba ammu, kuidas tegutseda keskkonnasõbralikumalt. „Meie ettevõtted on kogu aeg keskkonda väärtustanud, aga see, mida oleme seni loomulikult teinud, muutub nüüd palju mõõdetavamaks ja tänu sellele tegelikult ka teadlikumaks. Tänu ESG-le teeme väga põhjaliku kaardistuse, et süvitsi aru saada, milline on eri tegevuste mõju keskkonnale ja mida veel paremini teha saame,“ ütleb Nelli.
Üheks suureks probleemiks on tekstiilijäätmed, mida tekib maailmas igal aastal umbes 92 miljonit tonni, Euroopas üle 12 miljoni tonni. Nelli sõnul ei tule kõne alla radikaalsed muudatused, aga tekstiilijäätmete hulka saab vähendada. Esiteks võiks iga inimene arvestada printsiibiga, et kõige parem on pikalt kantud riie ja jalanõu. „Püüdleme selle poole, mismoodi veelgi rohkem oma kliente harida, et nad teaksid, kuidas toodet pikemalt kasutada. Esiteks, mida kvaliteetsem on toode, seda kauem seda kasutada saab. Teiseks oluliseks nüansiks on toote õige ja regulaarne hooldamine, mis aitab kvaliteetse eseme parimaid omadusi maksimaalselt säilitada. Lisaks on tänaseks teada, et riiete pesemisel eraldub vette mikroplastik ning teadaolevalt tekib just sünteetiliste riiete esimestel pesukordadel mikroplastikut kordades rohkem. Seega, mida pikemalt riiet kanda ja mida rohkem pesukordi ühel tootel on, seda vähem tekib jäätmeid ja seda vähem jõuab keskkonda mikroplastikut. Kui osta üks 40-eurone t-särk ja kanda seda viis aastat, siis tuleb see kokkuvõttes odavam ja keskkonnale kasulikum, kui osta igal aastal üks 10-eurone t-särk. See võiks olla üks eesmärkidest,“ lausub ta.
Tekstiilitööstusel ei ole kahjuks veel liiga palju häid lahendusi, kuidas tekstiilijäätmeid ümber töödelda, kuid on tegijaid, kes on selle enda südameasjaks võtnud ning kõigi eelpool mainitud jaemüügi gruppide eesmärk on selliste ettevõtetega koostööd tegema hakata. Nelli toob välja, et Eestiski on väga äge ettevõte, kellel on arendatud lahendus, kuidas tekstiilist ehitusmaterjale toota. „Nad valmistavad tekstiilijäätmetest keskkonnasõbralikke ehituspaneele, sillutustelliseid, katusekive jpm. Märkimisväärne on, et hiljem on võimalik neid ehitusmaterjale uuesti ümber töödelda. Hetkel on ettevõttel valmimas ka prototüüp, kuidas eri materjalidest jalanõudest ehitusmaterjale toota ja töödelda nii, et ühtegi kemikaali sisse ei jääks. Loodetavasti nende Eesti tehase rajamise plaanid realiseeruvad peagi.“
Oluline on ka see, milliste brändide tooteid müüakse ja ostetakse. „Siin ei saa ka radikaalselt käituda ja nõuda, et päevapealt oleks kõik riided valmistatud taaskasutatud materjalidest, aga saab liikuda selle poole, et suur osa kangast on. Väga paljud meie esindatavad brändid, näiteks Nike, adidas, Casall, The North Face, O´Neill, Roxy, Quiksilver jne kasutavad juba aastaid osade materjalide tootmisel ümbertöödeldud plastpudeleid ja muid taaskasutuslahendusi. Kui plastpudelist suudetakse teha kangamaterjali ja nendest omakorda järgmisi materjale, siis väheneb looduslike ressursside, seal hulgas negatiivse mõjuga ressursside nagu nafta, kasutamine. Eesmärk on selliste toodete osakaalu valikus järjepidevalt suurendada.“
Maailma tippbrändide tooteid ostes võib ka nende kvaliteedis kindel olla. Nagu eelpool mainitud, siis kvaliteetset toodet saab tunduvalt kauem kasutada kui kiirmoodi, aga see pole oluline ainult pikaealisuse vaatest, vaid mõjutab otseselt ka tervist. „Me müüme tooteid, mis inimese tervist toetavad. Kas siis läbi spordi, sest õiget varustust kasutades saab vigastusi kartmata erinevaid spordialasid harrastada. Või siis läbi selle, et vabal ajal on mugav olla – kehal on hea, kui sa kannad tuulekindlaid, veekindlaid ja hingavaid riideid. Funktsionaalsus, mis on lisatud vabaajakollektsioonile, toetab just aktiivset ja tervislikku elustiili.“
S nagu Social
Siit jõuamegi järgmise tähe ehk S-i juurde, mille alla kuuluvad inimesed ja nende igakülgne heaolu. Ja siin mängivad ääretult olulist rolli liikumine ja sport, sest need on tervise ja hea enesetunde alustalad. „On tehtud kümneid, kui mitte sadu teadusuuringuid, mis tõendavad, et sport mõjub positiivselt mitte ainult kehale, vaid ka vaimsele tervisele. Soovitan kõigil lugeda Anders Hanseni raamatut „Tugev aju“. Seal on väga lihtsalt ja hästi selgitatud, et aju on tegelikult see kehaosa, mida liikumine kõige rohkem positiivselt mõjutab. Järjepidev spordiga tegelemine on öeldud olevat parem ravim kui antidepressandid ja nõustamine. Näen spordis väga tõsist võimalust, kuidas inimeste ellu muutust tuua, eriti veel seetõttu, et olen isiklikult kogenud, kuidas regulaarne tegelemine spordiga tõstab keskendumisvõimet ja seeläbi ka produktiivsust, samal ajal head meeleolu ja positiivsust hoides,“ ütleb Nelli. Ta kinnitab, et just regulaarne ja eesmärgipärane tervisesport on see, mis teda peatumatuna hoiab ning järjest uusi, suuremaid väljakutseid vastu võtma julgustab.
Nelli tõdeb, et tööpõld on lai, sest kahjuks liigub Tervise Arengu Instituudi 2023. aasta raporti kohaselt vaid 10% nii noortest kui ka täiskasvanutest igapäevaselt tervise jaoks vajalikus ulatuses. „Spordiarmastuse tekitamine noorest peast ja selle hoidmine läbi iga vanuse on meie oluline eesmärk. Eriti suurt tähelepanu on vaja pöörata just lastele, kes liiguvad kahjuks järjest vähem. Samuti 15.-20. eluaastates olevatele noortele, sest selles vanuses tekib kõige sagedamini regulaarses liikumises paus, isegi kui lapsena ollakse aktiivne. Siis on aga just spordi tuge vaja, sest sport aitab elu paika saada, annab jõudu ja energiat, et õppida ja tööl käia.“
Inimesi liikuma inspireerida saab kõige paremini läbi eeskuju. Kuna Sportlandis, Fifaas ja Jalajäljes töötab Baltikumis üle 1500 inimese ning kõik ettevõtted pakuvad töötajatele väga palju sportimisvõimalusi, siis see on suur hulk inimesi, kes saavad omakorda mõjutada oma pere ja sõpru. Aga ka tulevasi kolleege – jaekaubandusest minnakse ju sageli järgmise tööandja juurde. „See kõik paneb lumepalli veerema ja loodetavasti see lumepall kasvab väga suureks,“ ütleb Nelli.
G nagu Governance
Kolmas täht jätkusuutlikkuse mõistes on G, mis tähendab valitsemist ehk ettevõtte juhtimist. „Selle alla koonduvad eetilisus, vastutustundlik käitumine ja partnerite hea kohtlemine, maksude aus maksmine jne. Need on kõik tegevused, mis ei ole meie ettevõtete jaoks midagi uut ning äritegevuse läbipaistvus on alati olnud gruppide ettevõtluse alustala,“ lausub Nelli. Samas on alati võimalik veel paremini teha. „Näiteks saame veel rohkem oma partnereid kaasata, sest sageli on nemad palju väiksemad ja nende võimalused minimaalsemad. Meie suhe maailma ja brändidega on tihedam ja tänu sellele suudame rohkem olulisi teemasid ja informatsiooni tuua ka partnerite lauale ning neid harida.“
Nelli rõhutab, et ükski protsess jätkusuutlikkuse ei ole kiire ning kõik tegevused tuleb läbi mõelda ka ärilises plaanis. Kõik algab aga kommunikatsioonist, et kõik ettevõtte töötajad jagaksid sarnast vaadet ning omaksid uut moodi tegutsemise soovi. Tema eeliseks on üheksa-aastane töökogemus Sportlandis, millest viimased kolm ja pool aastat enne uude ametisse asumist töötas ta Sportland Eesti tegevjuhina. „Olen suhteliselt unikaalse taustaga, sest väga palju endise tippjuhi kogemusega inimesi ESG valdkonnas veel ei ole. Ma mõtlen kõik tegevused läbi ka äriliselt, eesmärgiga teha muudatused päriselt jätkusuutlikumaks. Me ei soovi ju liikuda suunas, kus natukese aja pärast avastada, et mõni tegevus ei ole finantsiliselt võimalik või klientidele vastuvõetav. Õnneks ma ei pea jalgratast leiutama, vaid saan võtta aluseks selle, millised meie ettevõtted on kogu aeg olnud ning hakata asju veel paremaks tegema.“
Nelli on seisukohal, et jätkusuutlikkus peab olema mõistlik, järk-järguline ja finantsilises mõttes aktsepteeritav. „Keegi ei saa teha äri heategevusena ja ükski regulatsioon ei saa selleks sundida. Vastaselt juhul läheb äri kinni, kuid sellelgi on negatiivsed mõjud – inimesed kaotavad töö ja sissetuleku, see omakorda mõjutab elamistingimusi ning inimene ei taha ka keskkonnahoiust enam midagi kuulda. Radikaalsed muudatused ei vii sinna, kuhu me tegelikult soovime jõuda. Peame tegutsema hästi targalt, aga samal ajal kindlas suunas. Eesmärk peab olema suur, aga teekond sinnani peab olema loogiline.“
Võlusõna on sport
Kokkuvõtteks ütleb Nelli, et igasugune jätkusuutlikkus algab iga üksiku inimese tervisest, aga tervis sõltub suuresti sellest, kas inimene liigub ja teeb sporti. „Kui inimesel on füüsiline ja vaimne tervis korras ja tal on muidu ka elus hästi, alles siis saab ta hakata mõtlema keskkonnale, ühiskonnale ja endale uusi väljakutseid esitama. Sealt edasi saab juba esitada väljakutseid oma lähikonnale ehk perekonnale, sõpradele ja kolleegidele, et koos teha paremaid ja targemaid valikuid. See on hästi oluline alus, sest seal on loogiline seos,“ usub ta. „Ei ole nii, et ainult ettevõtted peavad midagi teisiti tegema. Tegelikult peab terve ühiskond hakkama teisiti tegema. Loodus ja keskkonnahoid on ülioluline komponent, sest meil on üks maakera ja seda tuleb väga hoida, aga selle mõistmine iseenesest ei anna meile tõuget, kuidas me muutusteni jõuame. Võti on ikkagi terve, rõõmsameelne, positiivne ja heas tasakaalus inimene, kes on võimeline muutust tegema. Ja siin on üks võlusõna just sport, sest tänu spordile on inimene terve ja emotsionaalselt tasakaalus.“
Lisainfo ESG teemadel: [email protected]
Tekst: Merilin Piirsalu
Avafoto: Sportfoto
Ida-Viru jooksusari meelitab põnevate paikade ja radadega