Nooremas eas tantsimisega tegelenud Gerlyn Mäepea (29) on praeguseks tõusnud hoopis jõutõstmise proffide sekka. Talle meeldib end proovile panna ja nihutada oma suutlikkuse piire.
Viimsist pärit ja Tallinnas elav Gerlyn lapsena mingit konkreetset spordiala ei harrastanud. Peamine oli hoovisport, sõpradega mängiti kodu lähistel erinevaid sportmänge. Hiljem tekkis vajadus positiivse emotsionaalse laengu järele, mida ta lootis leida just spordist, katsetades mitmesuguseid alasid. Nii avastas ta breik- ja hiphoptantsu, kuid lühikest aega proovis ka pallimänge ning karatet. Peagi lisandus tantsule akrobaatika.
Hiljem hakkas ta tegelema CrossFitiga, mille kaudu suunduski edasi jõutõstmisesse. „CrossFit meeldis mulle väga. Seal avastasin oma talendi – raskuste tõstmise, ennekõike surumise. Isegi kui alguses tundusid võistlustasemel kasutatavad raskused ulmelised, tekkis mul huvi, kui palju ma suudaks siis tõsta, kui vastavaid oskusi teadlikult arendaksin,“ räägib Gerlyn. Nii jõudiski ta Sparta spordiklubisse treener Margus Silbaumi käe alla treenima.
Hõbedased tulemused MM-ilt
Praeguseks on ta jõutõstmises teinud märkimisväärse arengu ning jõudnud maailma parimate sekka. Gerlyni suurim eesmärk on võistelda kõige suuremal jõutõstevõistlusel World Games, aga selleni jõudmine toimub järk-järgult. Eelmise aasta novembris saavutas ta maailmameistrivõistlustel kategoorias kuni 52 kg kogusummaga 427,5 kg kuuenda koha ning lamades surumises tulemusega 127,5 kg hõbemedali. Varem ei ole ükski Eesti naine MM-il üksikalal medalit võitnud, aga Gerlynil see õnnestus. „Mulle meeldib end spordis proovile panna ja see on põhiline põhjus, miks ma trenni teen.“
Iga areng toimub väljaspool mugavustsooni, nii ka spordis. Näiteks üleminekud suurematele raskustele panevad treenija endas alateadlikult kahtlema. Alguses kasutatakse siis abikumme, mis annavad võimaluse uute raskustega harjumiseks ning kergendavad kükkide tegemist. Mingil hetkel võetakse kummid ära ning uued raskused ei tundugi enam nii hirmutavad. „Pean end pigem tagasihoidlikuks inimeseks ja uued olukorrad ei ole mulle kunagi mugavad. Näiteks kui ma peaksin publiku või suure grupi ees midagi rääkima, oleks see mulle ebamugav. Eks elus tuleb ikka selliseid olukordi ette, aga siis püüan sellest üle olla, võttes eeskuju trennist – teen kõike vähehaaval ja mitte liiga suure sammuga. Mugavustsooni saab väikeste sammudega oluliselt tõhusamalt laiendada,“ kirjeldab Gerlyn seda, kuidas sport toetab muudes eluvaldkondades hakkamasaamist.
Õige varustus on oluline
Kui võhikuna võiks mõelda, et tõstmisel on vaja vaid spordiriideid-jalatseid ja kangi ning muu saab juba jõusaalist, siis tegelikult on jõutõstmine tehniline ala nii soorituse kui ka varustuse poolest. Kasutatav varustus peab olema rahvusvahelise jõutõsteliidu (IPF) kinnitusega ehk on kindlad tüübid ja standardid, millele peab võistlusvarustus, näiteks küki- ja jõutõmbetrikoo, surumissärk, tõstevöö ja pehme trikoo, vastama. Sama kehtib ka sokkide, jalanõude ja põlvesidemete kohta. „Igapäevaseks treeninguks võib kasutada tavalisi trenniriideid. Under Armouril on hea valik spordirõivaid, mis sobivad minu maitse ja eelistustega. Näiteks meeldivad mulle püksid, mis on kõrge värvliga, väga elastsed ja hästi hingavad,“ räägib Gerlyn. Mugavus ja elastsus on tõstjatele riiete puhul üsnagi määrava tähtsusega. „Mul on suuremad reied ning kükke tehes ei tohi kehvalt venivad püksid segada.“ Tema sõnul on eriti head sellised püksid, mis on pisut libedamast kangast, sest tõstja kannab trennis ka põlvesukki, mida on sellise materjali peale kergem tõmmata. Riiete valikul on naisele oluline ka see, et sääred ja varrukad ei jääks liiga pikaks, sest ta on vaid 152 cm pikk.
Arenguks on vaja piisavalt und
Gerlyni sihikindlus ning rõõm spordist on imetlusväärne ja inspireeriv. Kuigi põhirõhk läheb jõutõstmisele, käib ta CrossFitis edasi ja tantsib samuti. „Mulle meeldivad tegelikult kõik kolm ala. Igaühes neis on oma võlu ja need täiendavad üksteist. Tants õpetab oma emotsioone väljendama, annab parema rütmitaju ja mobiilsuse. CrossFit aga parandab võhma ja on mitmekülgne. See kõik on jõutõstmiseks vajalik.“ Tegelikult meeldivad talle veel mitmed spordialad, aga kõigega tegeleda ei jõua ning niigi kirevasse ellu on vaja leida tasakaal.
Lisaks tipptasemel treenimisele käib naine tööl, mis on samuti liikuva iseloomuga ning on korraldatud pika ja lühikese nädala põhimõttel. See aga tähendab, et tööpäevadel tuleb trenni teha õhtul. Praegu on Gerlyni fookus sellel, kuidas sättida oma elu rutiini, mis arvestaks nii tema igapäevatööd kui ka trenni. Seejuures on oluline tekitada parem unerežiim. „Kui trenn lõpeb hilja õhtul ja järgmisel päeval on tööpäev, mil pean tõusma kell kuus hommikul, jääb unetunde väheks. Proovin oma tegemisi paremini sättida nii, et ööuni ei kannataks. See on spordis arenemiseks väga tähtis,“ selgitab sportlane. Korralik uni peab treeningutel jõudlust toetama, sest Gerlyn ei taha teha ühtegi trenni poolikult. Eesmärk on endast alati sada protsenti anda.
Tervislik toit kui kütus
Ka toidul on tema elus väga suur roll – tippsportlasena on tal õiged kogused juba n-ö käe sees ning toitu ta enam iga päev mõõtma-kaaluma ei pea, aga varem on ta seda teinud küll. Ja mõnikord, pigem küll harva, kontrollib ta uue toidu puhul põhimakrod üle. Toit on kui kütus, aga samas ka vahend kaalu korrigeerimiseks.
Gerlyn võistleb kaalukategoorias kuni 52 kilo, mis tähendab võistluste eel kaalu mõningast korrigeerimist. Varem on ta teinud seda soola ja vee abil, aga on otsustanud, et edaspidi hakkab võistluskaalu lihvima juba varem, muutes toitumist tervislikumal viisil. Kaalu reguleerimine septembrikuus toimuvateks võistlusteks algab juba juunis, sest siis jääb selleks piisavalt aega.
Jõutõstmisega saab tegeleda kõrge vanuseni
Jõutõstmise juures on hästi oluline järjekindlus ning kogemus maksab. Kui paljude spordialade puhul räägitakse sportlase nii-öelda tippvanusest, mil ta on kõige paremas vormis ning mil tal on võimalik olla maailmas parimate seas, siis jõutõstmises sellist parim enne piiri ei ole. „Vanus ei ole sellel spordialal oluline, maksavad hea vorm ja kogemused. Maailmas on palju näiteid heas vormis vanemas eas sportlastest, kelle puhul tegelikult isegi ei teki küsimust, kui vanad nad on, sest nende tulemused on imetlusväärsed,“ räägib Gerlyn. „Eestlane Mihkel Laurits kükkis 2021. aastal 77-aastaselt 170 kg, surus 140 kg ning tõmbas 190 kg. Hiljuti püstitas mu enda treener Margus Silbaum 46-aastasena Euroopa meistrivõistlustel oma vanuseklassis neli uut Euroopa rekordit.“
Järgmiseks tähtsaks jõuprooviks on Gerlynile septembris toimuvad Eesti meistrivõistlused, kus ta loodab taas enda ja Eesti rekordite piire nihutada. Seni aga muudab ta oma igapäevast rutiini paremaks ning jätkab treeningutega, sest sport teeb ta rõõmsaks ja ambitsiooni üha paremaks saada jagub küllaga.
Tekst: Pille Kalda
Fotod: Iti-Pätrik Järve
Pilatesetreener Kerttu Tänav: suured teod ja muutused algavad alati väikestest sammudest