Mitmekülgselt andekas näitleja Juss Haasma nakatab nii oma hea huumorimeele kui spordikirega, inspireerib enda ümber olevaid inimesi elul sarvist haarama ning igast eluteele määratud päevast parimat võtma. Rääkisime lähemalt, mis kuulub tema sportlikusse menüüsse ning kuidas ta ennast tasakaalus hoiab.
Lava on Jussi jaoks justkui teine kodu, lisaks erinevatele rollidele tunneb ta end kui kala vees nii lauldes kui erinevaid instrumente mängides. Tema enda suureks eeskujuks on olnud isa Arne, kes mängib Kukerpillides akordioni. Isalt on mees saanud ka spordigeeni, sest vaimselt vormis püsimiseks tuleb treenida ka keha ning selles on pere olnud talle alati suureks toeks.
Süda kuulub jalgpallile
Näitleja suurim kirg spordivallas on jalgpall, mida ta naudib nii ise platsil olles kui teleri ees oma lemmikutele kaasa elades. „Kui nüüd oma minevikule tagasi vaadata, siis loomulikult soovinuks ma üle kõige olla professionaalne jalgpallur, aga ilmselt ei leidnud see lapsepõlves tärganud kirg seda n-ö õiget kohta üles,“ muigab ta. „Samas on see ala minu suureks hobiks siiamaani.“
Sport on elu!
Sport ja liikumises olemine on Jussi elu lahutamatu osa. Treeningkava on nii tihe, et puhkamiseks võtab ta nädalas keskmiselt vaid ühe päeva. Kõige sagedamini näeb teda MyFitnessi spordiklubis. „Ma ei tea, milline on elu ilma spordita! Olen sellest kõige paremas mõttes lausa sõltuvuses,“ tunnistab ta.
„Noorena mängisin palju jalgpalli, käisin ujumas, talvel isaga suusatamas ning mulle meeldisid erinevad meeskonnamängud. Sõpradega veedetud vaba aeg kuluski suures osas liikumisele. Praegu käin enamasti jõusaalis ning osalen rühmatreeningutes. Aladest on kõige värskemaks väljakutseks hetkel CrossFit, kus kombineeritakse harjutusi klassikalisest jõutõstmisest kuni kardiotreeninguni ning akrobaatikani välja. Kohati tundub see mulle oma mitmekülgsusega nagu politsei eriüksuse ettevalmistuskursus,“ naerab ta.
Tegelikult ongi antud treening just militaarsest süsteemist alguse saanud, kuid see ei pea heidutama: CrossFit on jõukohane pea kõigile, hoolimata vanusest ja varasemast treenitusest. Juss on ala väljakutsetest lausa nii vaimustunud, et lubab end tulevikus ka mõnel Eestis korraldataval võistlusel proovile panna. „Mind on kutsutud küll, aga momendil pole veel kindel, kas ma suudan end selleks kevadeks veel piisavalt ette valmistada. Samas töö selle nimel käib ja nii ongi, sest eesmärgid peavad olema.“
Läheneb väljakutsetele kaalutletult
Sportimist võtab ta mõistusega ning erinevates väljakutsetes ja võistlustel osaleb pigem sooviga iseendaga paremini läbisaamida ning uusi kogemusi hankida. „Annan endale aru, mida ma suudan ja kuhu ma sobin. Jah, ma võin triatlonivõistluse stardis ujumisdistantsi ära teha küll, aga üldiselt ei ole Ironmani väljakutse minu jaoks. Imetlen väga Raivo Tamme, Märt Avandit ja kõiki teisi, kes on selle suurt eneseületust nõudva teekonna ette võtnud. Elan neile väga kaasa!“ tunnustab ta kolleege.
Kuigi Juss end suuremaks jooksumeheks ei pea, osales ta 2018. aastal toimunud Nike teatejooksul „Tipust topini“, kus tuli kahe päeva jooksul võistkondlikult läbida 335 km. Lähe anti alguse Suure Munamäe jalamilt ning stopper läks kinni Tallinnas Pirita Purjespordikeskuse juures. „Mulle meeldib pidevalt erinevaid suuremaid ja väiksemaid eesmärke püstitada, need on olulised ja aitavad jõuda selle n-ö parema minani. Isegi kui sa päris soovituni ei jõua, siis tuleb tänulik olla ka teekonnal kogetu üle,“ võtab Juss tagasilööke kui õppetunde.
Kõige keerulisemaks väljakutseks peab ta pärast peale sunnitud pausi spordirajale tagasi minemist. „See esimene samm ongi vist kõige raskem, kui juba rutiiniga ära harjud ja joonele saad, siis läheb oluliselt kergemaks,“ leiab ta.
Jussi valik on Nike
Hea lisatõuke annab tihtipeale varustus. „Mina olen juba väga pikalt Nike usku. Selle brändi tooteid on mu kapis põhimõtteliselt lugematul arvul ehk erinevaid tosse, särke, pusasid, dresse ja retuuse. Lisaks kvaliteedile meeldib mulle Nike’ga kaasas käiv vibe, mida on isegi keeruline sõnadesse panna. Üks retuusipaar on mul isegi nii suur lemmik, et olen selle viimase viie või lausa kuue aastaga peaaegu ribadeks kandnud, aga ei raatsi ka loobuda.“
Spordialade valik on kirev
Juss on avatud kõigele uuele, talle meeldib õppida ja end arendada. Näiteks on ta tegelenud tegelenud nii poksimisega kui proovinud võitluskunste, ühtmoodi lõbutseda oskab ta nii lauatennist mängides kui padeliväljakul, aga ära ei ütle näitleja ka ühest heast sulgpalliturniirist koos sõpradega. „Kodus kapis on mul rulluisud, olen isegi ühel võistlusel patrooniks olnud. Jääl liuglemisega ei jää ma samuti hätta,“ kinnitab ta.
Veel naudib ta väga looduses liikumist, ja teeb seda nii jalgsi kui rattaga. Viimast peab ta heaks liikumisvahendiks ka linnaoludes. „Elu jooksul on igasuguseid alasid proovitud, vähem näeb mind pigem suusarajal ning pikamaajooksudel, mingit sorti ekstreemspordiga ma ka ei tegele. Suvel löön suurima rõõmuga kaasa rannajalgpallis või võrkpallis, ära ei ütle ka korvpalli põrgatamisest. Ujuda meeldib mulle ka, eriti tore on teha seda näiteks kuskil rabalaukas.“
Väärtustab vaimset tervist ja kutsub üles märkama
Parim versioon iseendast on Jussi jaoks tugevalt seotud nii vaimu kui füüsise tasakaalus hoidmisega. „Kui see sõnadesse panna, siis minu parim versioon naudib igat hetke ja elu tervikuna ning tuleb raskustega toime. Usun, et olen üsna heas kohas ja suudan seda ka tegudesse panna – söön korralikult ja tervislikult, alkohol ei ole enam päris ammu minu elu osa ning hoian end liikumises. Kui vaja, siis leian just selle õige hea teekaaslase, kes mu mured ära kuulab.“
Vaimse tervise eest hoolitsemist peab mees oluliseks. „Eestlased on üpris kinnised, ka mina ise elan oma valu pigem sissepoole, aga võimalusel olen teistele toeks. Lihtsam on see olukorras, mil ma olen iseendaga n-ö heas kohas. Vähim, mida ma enda kaasteelistele pakkuda saan ongi koosveedetud hea aeg. Leian, et viimase aja sündmuste valguses on meil kõigil vaja üksteist rohkem märgata ja võimalusel toetada,“ sõnab Juss.
Tekst: Marta Vasarik
Fotod: Iti-Pätrik Järve