Käib katuseid mööda

Margus Kalamees (49) on juba üle 20 aasta tegelenud küttesüsteemidega ning muuhulgas ka ahjukivide ladumisega. Mõned aastat tagasi otsustas ta end tööalaselt täiendada ja lisaks raskete ahjukivide tassimisele, hakata ka mööda katuseid ronima ehk selgeks õppida korstnapühkija ameti. Kindlasti nõuab tema elukutse head füüsilist vormi, et suudaks ahjukive laduda ja tahmaste korstnate otsas tasakaalu hoida, eriti ekstreemsetes olukordades.

Keset ühte suvist tööpäeva sain ta korraks katuselt alla, et vestelda natuke rohkem tema elukutsest, mis lähemalt uurides on vägagi sportlik.

Trenn tööl tehtud

Marguse sõnul ongi tema töö juures väga huvitav katustel ja korstnate otsas ronimine, aga see nõuab head füüsilist vormi. “Peale tugevate käte ja tasakaalu hoidmise, peab ka kehakaal paigas olema, et väikestest katuseluukidest sisse-välja pugeda. Lisaks peab jõudma ka erinevaid töövahendeid kõrgustesse kaasa tassida. Suurekaalulistel ja füüsiliselt vähe aktiivsetel inimestel võib selline amet ilmselt raskusi tekitada,” arvab Margus.

Marguse töös on ka ette tulnud, et ta on pidanud 600kg ahjukive neljandale korrusele tassima. Sellistel puhkudel valmistab ta end juba varakult ette nn sportlikuks tööpäevaks – paneb mugavad jooksutossud jalga ja tööriided selga, et olla valmis kaheksa tellisega korraga, 20-30 korda järjest treppidest üles minema, nii umbes viis tundi. Sellise väsitava ja läbimärjaks joostud  päeva lõpuks ongi tunne, et trenn on tehtud ja eraldi jooksma minna polegi vaja.

Turvavarustus kohustuslik

Korstnapühkija ametis ei tule puudu ka ekstreemsetest olukordadest. Talvel on veidi ohtlikud Kalamaja plekk-katused ja majad, kus puuduvad turvakäigud ja pole täidetud ohtusunõuded. Samas peab alati kohustuslikult kasutama turvavarustust – traksid, pennid ja kõik muu, mis seotakse korstende või katuseluukide külge, samuti peab kandma spetsiaalseid kontsadega saapaid, mis on mõeldud katustel käimiseks.

Kõige kõrgemate korstendeni pole Margus õnneks mööda katuseid ronima pidanud. Tavaliselt on selleks tõstukid, mis kõrgustesse viivad. “Tallinna kesklinna 14. korruselise hoone korstna hooldus oli selline, mis natuke kõhedust tekitas, kuid kartes jääksingi koduseinte vahele istuma. Tegelikult oli põnev ja töö sai ilusti tehtud,” räägib Margus rõõmsalt.

Kogub vormi jooksurajal

Kuna Marguse elukutse vajab vormis hoidmist, käib ta juba ligi kolmkümmend aastat regulaarselt kaks korda nädalas jooksmas. Alguses jälgis ta südamerütmitööd ja jooksmise aega-minuteid. Tänaseks on ta loobunud numbrite silmas pidamisest ja ka joostes muusika kuulamisest. Aastate jooksul on Margusel välja kujunenud oma 10 km pikkune ring, mis saab läbitud mõnusas rütmis ja iseenda mõtete keskel.

Mõned aastat tagasi osales Margus ka 42 km jooksumaratonidel, aga hetkel on ta nendest loobunud ja naudib lihtsalt oma tunniajaseid jooksuringe.

Isegi välisreisidel on mehel alati jooksuriided kaasas, et saaks ka uusi paiku joostes avastada.

Margus tunnistab, et kui sportimises on mingil põhjusel paus tekkinud, siis väsimus annab kohe tunda, seda ka tööalaselt, kuna amet nõuab ikkagi füüsiliselt head vormi.

Uued alad sihikul

Kuna korstnapühkija peaks rohkem koordinatsiooni ja tasakaalu treenima, mis on selle ameti puhul väga tähtis, siis lohe- ja aerusurf on need huvitavad uued spordialad, mida tasuks Marguse arvates proovida. Hiljuti Pärnu rannas jalutades ja lohesurfi harrastajaid vaadates, haaras teda meeletu kirg ka sellega juba käesoleval suvel alustada. Hetkel ongi ta uurimas varustuse ja algajate kursuste kohta, et uue spordialaga endale jälle uusi väljakutseid esitada.

Marguse arvates peab korstnapühkija peale hea füüsilise vormi , olema ka hea suhtleja, oskama hoida puhtust, et tahmaste jalgadega korstna omanike põrandaid ei märgistaks ja olema tähelepanelik klientide suhtes.

Vahel mõtiskleb Margus küll, et vanust on juba palju sellise füüsilise töö jaoks, aga pikalt mõtlemata lisab ta rõõmsal häälel, et tegelikult on see äge amet ja ta naudib väga, mida ta teeb.

Tekst ja fotod: Kerli Tamm