Ülemiste Sportlandi juhataja Kertu Jõgi | Sportland Magazine

Jaga „Eesti suurima Sportlandi juhataja Kertu Jõgi: Olen sportlandi fänn!“

Eesti suurima Sportlandi juhataja Kertu Jõgi: Olen sportlandi fänn!

Kertu Jõgi on töötanud Sportlandis 2011. aastast. Teekonda alustas ta Sportland Kristiines klienditeenindajana ning seejärel liikus edasi vanemteenindajaks. Ta on olnud Sportland Kristiine ja Viru juhataja ning 2018. aasta detsembris alustas tööd Sportland Ülemiste juhina. Ta usub, et edu võti peitub järjepidevuses, meeskonnatöös ja õigetes valikutes – olgu selleks siis spordivarustus, tööalased otsused või isiklikud väljakutsed.

MissioonKertu on pärit Võrumaalt. Ta on õppinud Tartu Kutsehariduskeskuses müügikorraldust ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis kaubandusökonoomikat. Erialavalikul mängis olulist rolli tema ema, kes on samuti kaubanduse valdkonnas töötanud. „Mõtlesin, et proovin ka. Kooli kõrvalt käisin Sportlandis praktikal ja juba siis jäi mulle ettevõttest väga hea mulje. Sportland on äärmiselt hea tööandja ning siin töötamine hoiab kahtlemata noorena, mida ilmestab hästi ka meie missioon – muuta noorte inimeste elu huvitavamaks, paremaks ja emotsionaalsemaks läbi meie poolt pakutavate toodete ja teenuste,“ ütleb ta. „Meil on suurepärased võimalused sportimiseks ning uudne, mugav ja innovaatiline töökeskkond. Poodides on palju ekraane ja kaasaegseid lahendusi, mis muudavad nii töötajate kui ka kaupluse külastajate kogemuse oluliselt mitmekülgsemaks. Mul on olnud karjääri jooksul väga palju arenguvõimalusi ja vaheldust, sest olen saanud töötada erinevates kauplustes ja erinevatel ametikohtadel.”

Erialane haridus on suureks abiks

Kaubandusalane kõrgharidus on Kertule tema karjääriteekonnal kindlasti loonud hea baasi. „Õpingute käigus sain vajalikud teoreetilised teadmised jaekaubanduse põhitõdedest, müügieesmärkide seadmisest ja strateegiate planeerimisest. Samuti andis see hea ülevaate efektiivse juhtimise alustaladest ning sellest, kuidas päriselus ka tulemused koju tuua,“ räägib ta.

Samas tõdeb naine, et ainult teooriast ei piisa ning tegelikkuses tulevad paljud oskused siiski läbi töökogemuse ja praktika. See puudutab kindlasti ka eduka meeskonnajuhtimise osa. „Olen õppinud, et oma meeskonnaliikmeid tuleb kuulata, nende arvamust küsida ja panust tunnustada. Samuti tuleks kogu meeskonnaga jagada müügieesmärke ja -tulemusi, et töötajad oskaksid ka ise analüüsida erinevaid protsesse. Tugev kommunikatsioon on eduka meeskonnatöö alus ning juhi roll on luua keskkond, kus infoväli on läbipaistev ja efektiivne. Kõik meeskonnaliikmed peaksid tundma, et nad on oluline osa meie tiimist, kuna ilma kauplus töötajateta ettevõtte ju tegelikult ei toimiks.”

Kertu jaoks ongi kõige suurem väljakutse olnud suure meeskonna juhtimine. „2019. aasta suvel, peale Ülemiste kaupluse laiendust, sain 50-liikmelise meeskonna, keda juhtida, motiveerida ja koordineerida. Kõigi nende inimesteni peab jõudma ja kõigiga peab arvestama nii üksikisiku kui ka tiimiliikmena. Samuti olen kaupluse juhatajana pisut nagu vahendaja rollis töötaja ja ettevõtte vahel ning proovin teha oma parima, et mõlemal poolel oleks võimalikult hea,“ sõnab ta.

Praegu elab Kertu peale 4-aastast vanemapuhkust uuesti tööle sisse ja märgib, et olukorraga kohanemine on võtnud pisut aega ja pühendumist, kuid tänaseks tunneb ta rõõmu, et on tagasi töölainel. „Suurim väljakutse ja õppetund käesolevas perioodis on kindlasti minu enda ajaplaneerimisoskuste lihvimine, sest tuleb leida tasakaal töö- ja pereelu vahel. Kui varem sai iga päev rahulikult töötada nii kaua kui vaja oli, siis nüüd peab aega efektiivsemalt planeerima ning töö õigel ajal lõpetama, et koju pere juurde minna ja ka nende jaoks olemas olla.“

Hooajavahetused on kõige kiiremad

KertuHiljuti tööle naastes ootasid Kertut kohe ees kiired ajad, kuna kauplustes on käimas hooajavahetus. „Talvetooted saadame vahelattu ja paneme välja kevadised kollektsioonid. Pakkimist on hetkel väga palju. Suuremaid hooajakaupade vahetusi tuleb ette kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Müügi mõttes on aga kõige kiiremad ajad suvel ja seda eriti augustis, kui lapsed kooli minema hakkavad ning samuti ka detsembris, jõuluperioodil,“ toob ta välja.

Kertu on rahul, et saab töötada just Sportlandis, kus on professionaalsed kolleegid ja väga head tingimused. „Kui sul on ümber inspireerivad ja võimekad inimesed, siis sujub ka töö hästi. Mina olen Sportlandi fänn! Olen oma 14-aastase staaži juures kasvanud koos ettevõttega ning hindan väga siinseid arenguvõimalusi ja inspireerivaid inimesi. Meie töökeskkond on väga mitmekülgne ja vinge ning see lihtsalt on selline koht, mis motiveerib ja sunnib tihtipeale ka mugavustsoonist välja astuma. Mul on ääretult vedanud kolleegidega ja hindan Sportlandi tiimiliikmeid kaupluses ning ka kontoripoolel. Üheskoos teeme vinget asja!“

Sportland tõi ellu rohkem sporti

Kertu tõdeb, et sport on Sportlandis töötades kogu tiimi jaoks ühine nimetaja. Ta ise on juba väiksest peale väga sportlik olnud. Kuni seitsmenda klassini harrastas ta paralleelselt murdmaasuusatamist ja tantsimist, hiljem jätkas intensiivsemalt just tantsimisega. „Tantsisin kokku 13 aastat, osalesime ka Koolitantsu võistlustel. Lisaks sellele käisin veel kergejõustiku trennis.“

Suusk

Sportlandiga liitumine pani aga teda veel rohkem sporti tegema. „Sportland katab oma töötajate osalustasud erinevatel spordiüritustel, mis motiveerib ka meeskonnaliikmeid liikuma, tihti võtame spordiüritustest osa just koos tiimiga. Samuti on meil hindamatu võimalus läbi tööandja tutvuda ka uute spordialadega. Oleme käinud tennist ja sulgpalli mängimas, suusatamas, rattamatkal, purjetamas ja kajakiga sõitmas. Selliseid ühisüritusi on meil hästi palju,“ kiidab Kertu.

Kajak

Järgmiseks on tal plaanis võtta osa Sportland Kõrvemaa Kevadjooksust, kus ta loodab rajale minna koos paljude kolleegidega. Kertu üks meeldejäävamaid ühisüritusi oli sügisene Tallinna Maraton, kus ta abistas kõigepealt mitu päeva müügitelgis ja lõpuks läks poolmaratoni jooksma. Samuti on olnud väga ägedad ja inspireerivad Maijooksud, mis on Sportlandi naiste seas väga populaarsed.

SpordisõberKõige põnevamaks peab Kertu aga Sportlandi töötajatele mõeldud igakuiseid sportlikke väljakutseid Yumuuvi keskkonnas. „Saame seal üksteisega võistelda ja see on väga motiveeriv. Kui näed, et keegi teine on täna juba trenni ära teinud, siis ega ise ka minemata jätta saa. Minu enda lemmik oli sammuvõistlus, millest võttis osa meeletult palju töötajaid.“

Lisaks igakuistele väljakutsetele käib arvestus aastaringselt ning kõige aktiivsemad saavad iga aasta lõpus auhinnad.

Kertu on Sportlandis võitnud mitmeid auhindu, viimaseks tunnustuseks oli aasta spordisõbra tiitel. Igal aastal selgitatakse välja ka kõige sportlikum kauplus ning võitja saab enda kätte rändkarika.

Pikad kõnnitiirud ja podcastid

Vabal ajal meeldib Kertule käia pikkadel kõnnitiirudel ja kuulata podcaste. Tema viimase aja lemmikuteks on „Juhtimine juhtimiseta“, „Kinnisvarajutud“ ja „Salajutud“. Varem meeldis talle väga ka jooksmas käia, kuid pärast laste saamist on see pisut soiku jäänud. Samas tahaks ta jälle uuesti jooksulainele saada ning veelkord poolmaratoni läbida. „Mõned korrad olen juba poolmaratoni jooksnud, kuid praegu käin pigem kõndimas ja lastega mänguväljakul. Samuti tahaks uuesti jälle golfi mängima jõuda, sest see on mõnus ajaviide, kus loodust ja head seltskonda nautida ning see lihtsalt toob hinge hea tunde.”

Kertu

Viimastel aastatel on Kertu proovinud rohkem raamatuid lugeda ja tema viimaseks lemmikuks on Phil Knighti elulooraamat „Jala jälg“. „Ma lihtsalt ei suutnud seda raamatut käest panna. Mulle meeldis, kui järjekindlalt Nike looja Phil Knight eesmärkide poole püüdles oma asja ajas ning kuidas ta lõpuks oma brändi lõi. Soovitan seda raamatut julgelt kõigile, kes tahavad pisut inspiratsiooni ja põnevat lugemist.”

Spetsiaalne varustus on oluline

Spordipoes töötades saab ka ise kasulikke teadmisi. Kertu on Sportlandis veendumusele jõudnud, et iga ala jaoks on vajalik oma kindel riietus, jalatsid ja varustus. „Jooksma tuleb minna ikka jooksujalatsiga, tennist ei tasu kindlasti mängida tavalise jooksu- või üldtreeningjalatsiga jne. Vale valiku korral võib oma kehale liiga teha, tekivad vigastused ja spordivaim raugeb. Alati tasub valida igale treeningule õige varustus. Samuti vastab tõele, et pole halba ilma, on vaid halb riietus. Vale varustusega on väga lihtne oma spordikogemust ära rikkuda,“ usub ta.

VarustusKertu lisab, et kuigi võrreldes varasemaga on inimesed oluliselt teadlikumaks muutunud, näeb siiski tihti, kuidas jooksuüritustel on mõnedel osalejatel jalas valed jalatsid – kas vabaaja jalanõud või treeningjalanõud, millel pole piisavalt pehmendust, mis hoiaks jalga põrutuste eest.

Tema enda lemmikbrändiks on Nike, mis pakub suurt valikut spordi- ja vabaajariideid ja jalatseid. Ta tõdeb, et Sportlandis töötades on tema kappi kogunenud palju erinevaid jalanõusid, kuna pilkupüüdvate mudelite vahel on väga keeruline valida.

Kertu jätkab põnevat teekonda Sportland Ülemiste juhina, kus ta saab juhtida ühtehoidvat kollektiivi ja inspireerida kõiki inimesi rohkem liikuma ja sporti tegema. Ta ise püüab leida veel parema tasakaalu töö- ja pereelu vahel ning selleks kogub ta energiat mõistagi sporti tehes.

Tekst: Janika Tamm
Fotod: erakogu

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Järgmine postitus:

Millised jalatsid ja riided discgolfi mängimiseks valida

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus