Kertu Jukkum on viimase kümne aasta jooksul läbinud ühe sportliku katsumuse teise järel. Hiljutisemad neist on Londoni maraton ja Haanja 100 ultrajooks. Kertu ütleb, et just uued väljakutsed on need, mis teda motiveerivad ja trenni minema innustavad.
Sa oled vastu võtnud väga suuri sportlikke väljakutseid. Nende hulgas maratonijooksud ja mäetippude vallutamised. Kas oled juba väikesest peast sportlik olnud või jõudis sport Sinu ellu hiljem?
Ma olin spordikauge laps, erinevalt oma kaksikõest ja vanematest, kes on läbi ja lõhki spordiinimesed. Mina armastasin luuletada, lugeda ja loomadega tegeleda. Kehalise kasvatuse tund oli mu kõige mitte lemmikum. Kui ma üldse spordile mõtlesin, siis mind kütkestas võistlustants, aga sellega tegelemiseks Jõgevamaa metsade vahel võimalust ei olnud.
Milline oli sinu esimene tõeline sportlik katsumus ja miks otsustasid selle ette võtta?
Üle kümne aasta tagasi kirjutas mulle Ain-Alar Juhansoni kaasvõitleja Ago Arro küsides, kas oleksin nõus hakkama järgmiseks TriStar111 patrooniks ja läbima võistluse ka ise. Pikemalt mõtlemata ja teadmata, millega end tegelikult seon, kirjutasin välkkiirelt jaatava vastuse. Nii mõnigi perekonnaliige, sõber ja kolleeg avaldas umbusaldust küpsema hakanud plaani osas. Minu treeneriks saanud Ain-Alar aga uskus minusse esimesest hetkest ja mulle sellest piisas, et ette võetud teel enesekindlaid samme astuda. Takistusi tuli ette siiski rohkem kui karta oskasin. Muuhulgas lõppes kaks rattasõitu kiirabis ja käsigi sai korra lahasesse, aga seitse kuud pärast trennidega alustamist läbisin TriStar111 poolpika triatloni nagu lubasin, naeratus näol. See päev ei unune kunagi ja sealt sai minu tervisesportlase teekond alguse.
Edasi jõudsid juba maratonide juurde. Mitu maratoni Sa tänaseks oled läbinud?
Maratonijooks on olnud minu jaoks kõige meelepärasem ala. Eriti köidab mind maratoniturism. Minu esimene maraton oli Stockholmis aastal 2011. Tänaseks olen jooksnud 11 maratoni maailma eri paigus ja 12. jooks on juba ootel.
Kindlasti on igalt maratonilt midagi erilist meenutada, aga milline on olnud kõige joovastavam hetk ja milline kõige raskem?
Pole kahtlustki, et maratoni finišis kohtab maailma õnnelikemaid inimesi. Esimese maratoni stardis Stockholmis lausus kogenud maratoonar: „Pane tähele, esimene maraton on ilusaim maraton!“. Tal oli õigus, sest õnnejoovastus finišeerudes ei lähe kunagi meelest.
Väga raskeid hetki kogesin tänavuse Haanja 100 ultrajooksu ajal. 100 km Haanja halastamatutel tõusudel ja järskudel langustel, kehva ilma kiuste, oli raske väljakutse. Ei puudunud valu ja pisarad, aga seda laiem oli naeratus finišis.
Oled vallutanud ka mitmeid mägesid. Millised tipud nende hulka kuuluvad?
Mind lummavad päikesetõusud- ja loojangud. Kui kuulsin, et maailma ilusaima päikesetõusu osaliseks on võimalik saada Aafrika katusel, siis tundsin, et pean minema. 2014. aastal õnnestus Kilimanjaro tipus käia (5895m).
Järgmiseks oli aastal 2017 Gruusia kõrgeim ja veidi tehnilisem mägi Kazbek (5047m) ning viimati kõrgeim tipp väljaspool Himaalajat ehk Aconcagua Argentiinas (6962m). On saanud selgeks, et mida kõrgemad tipud, seda ilusamad päikesetõusud.
Mis Sind mägedes käimise puhul köidab?
Lumiste mäetippudega vaated ja puutumata loodus. Mulle meeldib end mugavustsoonist välja sundida ja ma naudin arengut, mis ränkraske teekonnaga kaasneb. Mägede vallutamisel on vähe pistmist füüsilise võimekusega, ennekõike peab vaim tugev olema.
Kui tuua välja üks eriline hetk, siis 2019. aasta 1. jaanuari hommik Aconcagua tipus jääb alati minuga. Juua šampanjat ligi 7000 meetri peal oli väärt ligi kolmenädalast eneseületust ja ebamugavust. Mu järgmine lemmikhetk pärast mäetippu on esimene dušš ja öö valgete linade vahel. Need hetked teevad naljakalt õnnelikuks.
Sa oled Sportlandi kampaanias The North Face’i (TNF) esindaja. Mägede vallutajatele on selle brändi tooted üsna tuttavad. Kas Sina oled ka varasemalt TNF’i varustust kasutanud?
Pean tunnistama, et ei ole varem The North Face’i tooteid kasutanud. Aga alles hiljuti valisin paar vajalikku toodet välja ja avastasin üllatuslikult, et Duffel Bag ongi originaalis olnud TNF toode. See on mägedes ja lumelauareisidel asendamatu. Tulevikus loodan proovida teisigi tooteid.
Maratoni või mäetipu vallutamisega ei saa siiski hakkama lihtsalt diivani pealt tõustes ja starti minnes. Selleks tuleb ette valmistada. Kui tihti ja milliste treeningutega Sa enda vormi hoiad?
Kuna mul ei ole harjumust trenni teha ja hilisemas eas tervisesportlaseks hakates näib, et seda ka ei teki, pean endale pidevalt mõne maratoni või muu väljakutse kirja panema. See hoiab motiveerituna ja innustab trenni minema. Maratoniks treenin viis korda nädalas, jooksen ja teen sekka jõuharjutusi.
Ma pean väga lugu elukestvast õppest – nii nagu tuleb pidevalt arendada vaimu, arendan ka füüsist. Mulle meeldib mõte iseendast 80-aastasena, kes ikka veel jookseb – näiteks Arubal maratoni.
Kas Sul vahel tuleb ennast ka trenni sundida?
Pean end pidevalt sundima, kuigi ma tean, et tunne pärast trenni on pingutust väärt. Mind on aidanud jooksukaaslased, sest kui trenn on kokku lepitud, siis ei viili. Seegi innustab, kui maraton on tulekul ja treeningkava paigas.
Kui juhtub, et suuremat eesmärki pole ees ootamas ning treeningutesse tekib paus, avastan umbes nädal hiljem, et enesetundes on muutused. Füüsiliselt on taandareng toimumas ja ma ei tunne end vaimselt hästi. See on oluline indikaator, mis sunnib taas liikuma.
Milline on Sinu järgmine suurem sportlik eesmärk?
Valencia maraton detsembri alguses. Tahan teada, kas pärast sajakilomeetrist ultrajooksu on 42 kilomeetrit mõnus kerge kulgemine.
Mida soovitaksid nendele, kes tahaks paremasse vormi saada või mõne erilise sportliku väljakutse vastu võtta, aga ei leia endas jõudu mugavustsoonist välja astuda?
Kui muu ei motiveeri, siis tervena elatud aastad peaksid motiveerima küll. Leia kaaslane, sea eesmärk ja alusta teekonda. Avastad ilmselt üsna pea, et suurepärane enesetunne, hea vaimne ja füüsiline vorm on eneseületust väärt ning uus elustiil on saanud meeldivaks normiks.
Enda kõikidest väljakutsetest kirjutab Kertu Jukkum oma blogis. Kes otsib inspiratsiooni, sel tasub kindlasti lugeda!
Tekst: Merilin Piirsalu
18. detsembril antakse start Narva esimesele ööjooksule