Mäesuusatamine on kasvanud talispordis kuninglikuks alaks. Sellele on tõuke andnud võistluskeskuste looduskaunid asukohad, kõrged mäed, võimsad vaated, riski piiril kiirused, kasvav hulk harrastajaid ning ala pikk ja väärikas ajalugu.
Juba oktoobris alustas järjekordset hooaega FISi mäesuusatamise maailmakarikasari, mille finaaletapp peetakse 18. märtsil 2018 Åres Rootsis. Hooaja sisse jäävad veebruaris toimuvad PyeongChangi taliolümpiamängud.
Maailmakarikavõistlustel osalevad nii mehed kui ka naised slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis, kiirlaskumises ja Alpi kahevõistluses. Alad võib tinglikult jagada kahte kategooriasse: kiirusele keskenduvad (kiirlaskumine ja ülisuurslaalom) ja tehnikale keskenduvad (suurslaalom ja slaalom). Alpi kahevõistlus haarab elemente mõlemast.
Ihaldusväärne karikas
Maailmakarikasarja üldvõitu peetakse olümpiakullast või maailmameistritiitlist isegi väärtuslikumaks, sest kristallgloobuse eest võitlemiseks tuleb kõrgel tasemel püsida stabiilselt terve hooaja, mitte ainult ühel võistlusel. Punkte jagatakse maailmakarikasarjas alates 1991/1992. aasta hooajast järgnevalt: võitja teenib 100 punkti, teine koht 80, kolmas 60 ja nii edasi. Punkte jätkub 30 parimale ning üldarvestuses kõige suurema punktiskooriga sportlane võidab hooaja lõpus 9 kg kaaluva kristallgloobuse. Väiksemad, 3,5 kg raskused kristallgloobused kuuluvad eraldi iga ala võitjale.
Esimest korda võisteldi karika peale 1966/1967. aasta hooajal, kui hiiglaslikud kristallgloobused võitsid legendaarne prantslane Jean-Claude Killy ja kanadalanna Nancy Greene. Valitsevad maailmakarika võitjad on austerlane Marcel Hirscher ja ameeriklanna Mikaela Shiffrin.
Atraktiivne ja kiire
Mäesuusatamise teevad eriliseks kiiresti muutuvad ja kordumatud olukorrad – muutujateks on näiteks raja pind, nähtavus, tuul ja temperatuur. Mäesuusatamine on ka publiku ja televaatajate jaoks visuaalselt väga atraktiivne ala, mis teeb selle emotsionaalselt köitvaks. Tavainimesele võimatuna näivatel kiirustel jäisest „seinast“ alla kihutavatel sportlastel on äärmiselt head tehnilised oskused ja väga tugev füüsis, kuid siiski püsib suur oht, et igal hetkel võib midagi valesti minna. Oma lemmikutele kaasa elades kanname taolist riskitunnetust ohutult ja kaudselt justkui endale üle, mis muudab ala jälgimise põnevaks ja annab võimaluse kogeda mitmekülgseid emotsioone.
Pikkade traditsioonidega HEAD
Marcel Hirscherile pakkus eelmise aasta maailmakarikasarjas kõige tõsisemat konkurentsi Hollandi brändi HEAD esindussportlane, kolm korda väikese kristallgloobuse võitnud Kjetil Jansrud. 32-aastane norralane võitis oma esimese maailmakarika etapi 2012. aasta märtsis kodulumel Kvitfjellis. Juba kaks aastat hiljem tuli ta Sotšis suurslaalomis olümpiavõitjaks ja teenis kiirlaskumises pronksmedali. Mäesuusavarustust müüv pika ajalooga HEAD, mis asutati juba 1950. aastal, toetab ka uuel hooajal Jansrudi ja teisi andekaid sportlasi nende unistuste ja eesmärkide täitmisel.
HEAD-i valikust leiab tipptasemel mäesuuski, saapaid, lumelaudu ja riideid ehk kõike, mida mäel sportimiseks vaja võib minna.
Tekst: Liisi Rist
Fotod: HEAD
Mida teha vaba päevaga?