Juba lasteaias kõigist peajagu pikem olnud Mihkel Allorg on alati tundnud huvi korvpalli vastu. Praegu on mees olnud ühe hooaja KK Viimsi meeskonnas ning plaanib korvpalliga jätkata seni kuni jalad kannavad.
Juba väga noorena teadis Mihkel, et talle võiks see ala meeldida ning tuli ainult oodata võimalust, et trenni minna. „Mäletan, et algklassides oli teada, et korvpallitreenerid käivad igal aastal lapsi trennidesse kutsumas ning ma ootasin seda päeva, mil see juhtub,“ meenutab ta. Nii jõudis Mihkel korvpallitrenni esimest korda 9-aastaselt ning on tänaseks mänginud juba üle 18 aasta.
Sport on südames
Mihkel on õppinud Tartu Ülikoolis informaatika erialal ning töötab tarkvaraarendajana, olles ka väikeettevõtja ning nii on päevad täidetud suuresti istuva kontoritööga, mistõttu on trenn oluline vaheldus. Mees on arvamusel, et pidev liikumine ning füüsiline aktiivsus aitavad ära hoida mitmeid probleeme, mida istuv kontoritöö võib põhjustada. Samuti mõjutab liikumisaktiivsus une kvaliteeti.
Seetõttu on ta viimasel ajal avastanud enda jaoks lisaks korvpallile muid liikumisviise, näiteks tennisemängu ning rahvaspordiüritused. „Hea une üks eeldusi on hoida vaimne ja füüsiline kurnatus sarnasel tasemel. Mida rohkem liikuda, seda parem on uni,” oskab Mihkel soovitada.
Korvpall on aga talle kõige südamelähedasem ala. „Sellel alal on mu elus ikka väga suur roll ning minu motivatsioon korvpalli mängida on päris mitmetahuline,“ ütleb mees. Ta tunneb, et tänapäeval liigub maailm pigem passiivse eluviisi suunas ning seetõttu tahab ta olla ise võimalikult aktiivne, et teistele eeskujuks olla. KK Viimsi liikmena, puutub ta pidevalt kokku noorte mängijatega, kellele loodab oma teadmisi edasi anda. „Ma olen võtnud endale missiooniks mängida korvpalli nii kaua kui jalad kannavad ning ka pärast seda olla sellega seotud,“ räägib korvpallur oma eesmärkidest.
Korvpall on meeskonnamäng
KK Viimsis alustas Mihkel mängimist eelmisel hooajal. „Enne seda tegid klubi asjaajajad ning mängijad head tööd ning suutsid veenda meeskonnaga liituma neli kogenumat mängijat, kaasa arvatud minu,“ meenutab ta. Klubiga koos võideti eelmisel hooajal Saku I liigas pronksmedal ning meeskond jäi tehtud tööga väga rahule. „Teatavasti süües kasvab isu, nii et sel hooajal sihime veel kirkamat medalit,“ ütleb kogenud mängumees enesekindlalt.
Korvpall on täielikult meeskonnamäng, kus mängu käik sõltub eelkõige kõikide liikmete koostööst. „Mulle meeldib mängida kaaslastega, kelle prioriteet on tegutseda nii, et meeskonnal võimalikult hästi läheks ja mitte ilmtingimata enda statistilisi näitajaid taga ajada,“ ütleb Mihkel. Lisaks toob ta välja, et sellel alal on tähtsal kohal distsipliin ja enesekriitilisus, millest sõltub paljuski koostöö sujumine väljakul. Ta hindab väga oma meeskonnakaaslaste kõrget pingutust, mis motiveerib ka teda ennast rohkem vaeva nägema.
Mihkli jaoks on korvpall aga rohkem kui ainult spordisaalis koos mängimine. „Need suhted, mis väljakul meeskonnakaaslastega tekivad on olnud tugevamad kui võib-olla paljud teised sõprussuhted. Tänagi on mu parimad sõbrad peamiselt need, kellega noorteklassides sai koos mängitud,“ tõdeb mees.
Intensiivsed treeningud
Suvel on Mihkel aktiivsem seetõttu, et aega on rohkem ning siis on ka paremad võimalused osaleda rahvaspordiüritustel või mängida tänavakorvpalli. Muul ajal üritab ta samuti võimalikult palju trenni teha. „Meeskonnaga on nädalas trenne kokku neli, millest reeglina ühe ajal toimub ka mäng. Individuaalselt üritan lisaks kaks korda nädalas jõusaalis rassida,“ räägib ta oma kavast.
Enne võistlusmängu käiakse tavaliselt koos läbi vastaste liikumised ning ohtlikumad mängijad, mille põhjal pannakse paika mänguplaan. „Meie treeneribrigaad teeb enamasti suurema osa ettevalmistusest ära vastasmeeskonna vaatlemise ja eelmiste mängude analüüsimise näol,“ ütleb Mihkel. Mängijatel on peamiselt vaja ainult kaasa mõelda, keskenduda ning anda endast väljakul parim.
On paratamatu, et sellisel intensiivsete trennidega alal tuleb ette vigastusi ning ka Mihkel paranes alles eelmise hooaja hakul raskest hüppeliigese vigastusest. „Kindlasti lõi see rivist välja, eriti kuna olin just liitunud uue meeskonnaga aga 2-3 kuuga sai jalad uuesti alla küll. Klubi ja meeskonnaliikmete tugi aitas kõvasti,“ ütleb mees. Ta teab rääkida, et korvpallis on väiksemad vigastused ja põrutused täiesti tavalised ning nendega puutub hooaja jooksul kokku iga mängija. Seetõttu hindab kossumees väga ka puhkust, mis aitab nii vaimselt kui füüsiliselt taastuda. „Nädalavahetusi üritan sisustada aktiivse puhkusega, et saaks lasta rahus auru välja ning ajul puhata. Pikemaid puhkuseid olen proovinud mahutada mänguvabale ajale,“ ütleb ta.
Korvpall pakub emotsioone
Mihkel soovitab korvpalli just emotsioonide tõttu, mis ühiselt tiimikaaslaste, fännide ja pealtvaatajatega saadakse. „Hea on nii koos tähistada kui ka raskematel aegadel üksteisele toeks olla,“ arvab mees. Samuti kiidab ta KK Viimsi fänne, keda koguneb saali tihtipeale üle 200. „Melu on korralik ning vastaste elu teevad nad kindlasti raskemaks,” nendib ta rõõmsalt.
Mihklile annab korvpall palju head energiat ning ta üritab seda edasi anda ka teistele enda ümber. „Mulle meeldib pakkuda emotsioone – fännidele rohkelt positiivsust ja rõõmu ning meeskonnakaaslastele üritan alati olla usaldusväärne ning toetav tiimiliige ja liider,“ räägib ta tugevast sidemest, mida korvpall tekitab. Mihkel on veendunud, et korvpallist saab iga inimene endale midagi, tuleb ainult leida sobiv roll, olgu see siis väljakul või tribüünil.
Tekst: Kaisa Kiriland
Fotod: Martti Vaidla
Eeva Esse: ookeanil pole võimalust öelda, et teeme peatuse, ma lähen maha