Tipust Topini on üks kõige erilisemaid jookse, mida Eestis korraldatakse. See sündmus kasvatab ühtsustunnet, paneb proovile nii keha kui ka vaimu ja jääb kauaks meelde eriliste jagatud hetkede tõttu. Sportland tiim on Tipust Topini jooksul alati kohal ning tuleb sealt tagasi veel tugevamana.
Tipust Topini ehk Munamäelt mereni on teatejooks, kus läbitakse kümneliikmelise tiimiga järjest joostes üle kolmesaja kilomeetri. See ei ole võistlus, vaid eesmärgiks on inspireerida inimesi liikuma ja Eestimaa kauneid paiku avastama. Iga tiimi liige läbib kolm etappi ning pause ei ole – kogu aeg on keegi rajal, olgu päev või öö. Kes parasjagu ei jookse, need liiguvad autodega ühelt etapilt teisele, ergutavad kaaslasi ja hoiavad tuju üleval. Sigrid Kupenko, Evely Heinpalu, Terje Kaunissaar ja Kert Olle Sportland tiimist sõitsid eelmisel aastal ühes autos ning räägivad tiimitundest ja erilistest hetkedest.
Miks jooksma tullakse
Kui teised olid eelmisel aastal Tipust Topini jooksul juba mitmendat korda, siis Sigrid osales esmakordselt. „Mind tõi rajale huvi ja soov end proovile panna. Kindlasti ka soov meeskonnavaimu suurendada ja oma kolleege paremini tundma õppida,“ räägib ta.
Evely on Munamäelt mereni jooksnud neli korda. „Esimest korda ei sattunud ma jooksule enda algatusel. Tiimis oli liikmeid puudu ja mind moositi osalema. Ma ei olnud tol ajal väga suur jooksmise fänn ja otsus ei tulnud lihtsalt,“ tunnistab ta. Järgmisel aastal oli Evely aga uuesti rajal. „Mitte sellepärast, et oleksin aastaga hullupööra jooksmist armastama hakanud, aga tugev tiimitunne ja ühises rütmis hingamine on sellised, mida ma kuskil mujal kogenud ei ole. Selle nimel olin valmis ka jooksma.“
Terje räägib, et esimest korda moosisid tedagi jooksma kolleegid. „Kuna mulle meeldivad lihtsad asjad, siis sai see ära tehtud. Sel aastal osalen viiendat korda ja põhjust pole vaja kaugelt otsida – see üritus on ikka veel lihtne ja fun,“ ütleb ta.
Kert tõdeb, et esimesel korral pani teda kohale tulema uudishimu, kuna üle kolmesaja kilomeetri tiimiga joosta, ja seda ka öösel, tundus väljakutse, mida proovida. „Järgnevad viis korda olen osalenud, sest igal aastal saadud emotsioon on positiivne. Sama oluline on olnud ettevõtte siseselt koos tegemise rõõm, mida see üritus pakub,“ ütleb ta.
Üks kõigi, kõik ühe eest
Kõik neli rõhutavad jooksul tekkivat ühist hingamist ja meeskonnatunnet. Kuna eelmisel aastal sõitsid nad ühes autos, siis seda rohkem said nad üksteist tundma õppida.
„Meil oli parim tiim – täielikud spordientusiastid, hoolivad ja suurepärase huumorisoonega inimesed. Sünergia oli mega. Teineteise toetamine, tants ja nali – kõik oli olemas. Kohati valutas kõht naermisest rohkem kui jalad jooksmisest. Ka kõige raskematel hetkedel, kui juba väsimus võimust võttis, ei tekkinud meil erimeelsusi ega konflikte,“ ütleb Evely.
Terje lisab, et nad olid nagu kamp teletupse. „Igaüks oli omamoodi, aga samas olime üks tiim. Piritale jõudes olid kõik veel üksteise sõbrad ja tülli ei mindud,“ naerab ta.
Sigridi arvates oli neil väga hea tiimitunnetus. „Toetasime üksteist igal ajal, ka siis, kui oli raske. Mulle väga meeldis vibe, mis autos ja jooksurajal tekkis. Meie-tunne on meeskonnaüritusel väga oluline, sest siis suudab igaüks panustada veel rohkem. Üksi rühkides võid jõuda kaugele, aga tiimiga jõuad veel kaugemale. Tipust Topini pole küll võistlus, aga ikkagi on oluline, et suudad raskel rajal ja pingutusel teistele toeks olla ja mitte kõrvaltvaatajana, vaid päriselt koos olles.“
Kerdi sõnul oli kogu Sportland üks suur tiim, olenemata sellest, kes kelle autos sõitis või millises tiimis jooksis. „Pigem jooksiski üks suur Sportlandi tiim! Meid on olenevalt aastast kohal 40–50 inimest ning see teeb meist selle ürituse mõistes eristuva pundi – alati positiivsed ning elavad kaasa kõigile, ka konkureerivatele jooksjatele,“ ütleb ta. „Tipust Topini märksõna ongi „koostegemine“, mida Sportlandi tiimid ka eelmise aasta jooksul väga esinduslikult edasi andsid, sest kõik tiimid jooksid koos. Nii rajal olla kui kaasa elada on seltsis segasem.“
Igaüks annab oma panuse
Koos joostes ja autos sõites tekivad pisut erinevad rollid – keegi on roolis, keegi ergutab, keegi hoiab meeleolu üleval, aga läbivaks jääb ikkagi meeskonnatöö.
„Igal aastal joonistuvad seltskonnas välja need, kelle tugevus on kaasaelamine, kes tegeleb aktiivsemalt jootmisega. Mina olin alati hea meelega autoroolis, kui just ise jooksma ei pidanud,“ kirjeldab Kert.
„Meil olid kindlad autojuhid, kindlad veepudeli ulatajad. Lisaks ilmusid välja laulu- ja tantsupoe kaduma läinud talendid,“ täiendab Terje.
Sigridi sõnul teatud dünaamika ja rollide jaotus tekkis. „Nagu öeldud, siis Kert oli autojuht ja hoolitses, et jõuaksime punktist A punkti B. Terje ergutas ja motiveeris väga palju. Mina ise olen ka pigem tuju üleval hoidja ja motivaator. Püüan igal pool tekitada hea ja positiivse emotsiooni. Kõik olid toeks vee jagamisel ja ergutamisel. Seda oli lahe näha, et keegi ei istunud niisama ega maganud, vaid kõik panustasid.“
Evely lisab, et palju tehti ühiselt. „Elasime koos kõigile kaasa ja toetasime üksteist. Oli see siis ergutamine, joogipudelite täitmine või kellelegi peavalutableti leidmine.“
Erilisi hetki on lõputult
Meeldejäävaid hetki on Tipust Topini jooksul palju, aga igaühel on midagi, mis veidi eredamalt mällu jääb.
Evely toob välja, et oma tiimi esimese jooksjana Munamäelt startida on väga lahe. „Kõik tiimid on seal koos ja saadavad jooksjaid ühiselt teele. Alati meenutan ka öiseid üleväsimuse hetki, kus iga suvaline öeldud lause või tegevus tundub elu parima naljana,“ ütleb ta.
Terje lisab, et temale on hästi meelde jäänud Väike-Maarja ja Kõrvemaa mõnusad hommikusöögid.
Sigridi kõige meeldejäävam hetk rajal oli teise jooksu algus öösel. „Olime Luua baari ees ja ootasime oma korda. Seal oodates saime tantsu lüüa. Need, kes kohe rajale ei pidanud minema, läksid isegi baari tantsima. Kindlasti jääb meelde viimase jooksu lõpp, kui olin andnud endast kõik ja lihtsalt kukkusin maha, sest jalad enam ei kandnud,“ meenutab ta.
Adrenaliin hoiab lõpuni käigus
Kuigi emotsioonid on laes, võib väsimus siiski tekkida. Kogu aeg ju jooksurajal ei olda, aga unerežiim on katkendlik ja magamine kaootiline. Igaüks talub neid tingimusi pisut omamoodi.
Kert ütleb, et väsimust ja unevõlga kardetakse, aga tema silmis on see hirm põhjendamatu, sest emotsiooni ja ennekõike adrenaliini toel suudab inimene teha asju, mis esmapilgul tunduvad võimatud. „Loomulikult peab Tipust Topini jooksuks mõistlikult valmistuma, aga see ei ole midagi ületamatut ja on tehtav kõigile,“ usub ta.
Sigrid möönab, et väsimuse ja unevõlaga toimetulek võib olla veidi keeruline. „Väsimus tuli sisse küll alles viimase jooksu ajal, sest olin maganud vaid kolm tundi ja seda ka mitte väga kvaliteetselt. Tegelikult tuleb kõik adrenaliini pealt ja sa ei lase väsimusel endast lihtsalt võitu saada. Ise pead ennast motiveerima ja üleval hoidma. Lisaks aitab tiimi jõud väga palju. Kõik on täpselt samas olukorras ja teavad, miks on rajale tuldud. Kui olla positiivse ellusuhtumise ja vibe´iga, siis see pole ületamatu. Raske on ta küll nii kehale kui vaimule, aga kui lähed rajale mõttega, et see on panus, mis mul on vaja välja panna, siis sa lihtsalt teed selle ära. Maksku mis maksab,“ leiab Sigrid. „Variant on ka alati öelda, et ma ei jõua ja keegi vahetab sind välja, aga see ei olnud minu jaoks valik. Minu mindset oli juba eesmärgile suunatud ja nii tuli ta lihtsalt ära teha, kuigi kolmas jooks oli tõesti raske.“
Evely ütleb, et kui unevõlg ja väsimus oli suur, siis ta püüdis ennast pidevalt liikumises hoida. „Kui auto tegi pausi, siis alati hüppasin välja, tantsisin ja laulsin. Kui kellelgi oli vaja autos korra silm kinni panna ja tukkuda, siis seda pahaks ei pandud. Öised jooksud on tegelikult kõige lihtsamad ja neid pigem nauditakse. Päike ei paista enam ja väsimus pole ka veel täielikult võimust võtnud. Üldiselt aitab öösel tiimi meeleolu hoida eesti muusika, millele kõik saavad kaasa laulda ja mille järgi tantsida.“
Terje aga on üdini positiivne. „Mis on väsimus ja unevõlg? Hea power´iga tiimil ei tulegi selliseid asju,“ ütleb ta.
Tiimitunne tuleb jooksurajalt kaasa
Kõik neli kinnitavad, et Tipust Topini on väga eriline jooks.
„Ennekõike eristub see teistest seetõttu, et seda tehakse tiimina. Tipust Topini väärtus minu silmis on alati olnud mitte niivõrd füüsiline ja võistluslik, vaid pigem meeskonnatunde tekitamine. See üritus ja pingutus, mida üksteist ergutades koos kogetakse, kandub edasi ning aitab ja toetab tiimi toimimist ka tööalastes väljakutsetes kontoris, kaupluses või kus iganes kokku puututakse,“ leiab Kert.
Evely sõnul on Tipust Topini spordiüritus, kus samaaegselt pannakse proovile enda ning oma tiimi võimekus ja oskus koos toimida. „See on füüsiline ja vaimne katsumus, kus oluline pole ainult sportlik võimekus, vaid ka meeskonnavaim ja vastupidavus.“
Sigridi arvates teeb Tipust Topini jooksu Sportlandi jaoks eriliseks see, et mitu tiimi jookseb koos ja keegi ei pea üksi rajal olema. „See on meeletult äge ja on väga vinge, kuidas meeskond kokku sulab ja ühtse eesmärgi nimel tööd teeb.“
Terje jaoks teeb sündmuse eriliseks formaat ja inimesed. „Soovid paari päevaga Eestimaa päikse käes pruuniks saada? Siis see üritus on sulle!“ kinnitab ta.
Osalemine on seda väärt
Tipust Topini kohad täituvad alati väga kiirelt ning sel aastal pole enam võimalik ennast kirja panna. Sportland tiimi liikmed soovitavad aga järgnevatel kordadel võimalusel osaleda.
„Kindlasti tasub Tipust Topini ära proovida ja minna ennast proovile panema, aga oleks mõistlik trenni teha ja jooksmisega sina peale saada. Kõigil on raske, aga kui enne trenni teed, siis oled paremini raskuseks valmis ja see pole ületamatu,“ räägib Sigrid.
Evely soovitab samuti valmistuda. „Kindlasti osalege! See on seda väärt, aga käige enne jooksmas ja olge aktiivsed, siis on enesetunne parem ja võhma rohkem ning naudite üritust ja kogu protsessi rohkem.“
Kert innustab samuti osalema. „Tipust Topini on midagi, mida muud spordiüritused ei suuda iialgi pakkuda!“
Terjel on konkreetsed nõuanded neile, kes mõtlevad, kas tulla või mitte. „Esiteks mitte mõelda ja kahelda. Teiseks on vaja kohale tulla. Kolmandaks korralikud jooksujalatsid soetada. Ülejäänud tuleb iseenesest.“
Tipust Topini toimub 13.–15. juunini. Rada algab Suure-Munamäe tipust ja viib jooksjad läbi Rõuge, Otepää, Elva, Tartu, Palamuse, Porkuni, Tapa, Lehtse, Jäneda, Kõrvemaa, Raasiku, Saha, Piritale. Üheskoos joostakse kokku 351 km. Kes ise rajale ei lähe, on oodatud jooksjatele kaasa elama.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Reiko Kolatsk / erakogu
