Kahevõistleja Kristjan Ilves jõudis tänavusel Lahti MM-il individuaalselt kahel korral 30 parema hulka. Mida aga kahevõistleja kevad-suvisel hooajal teeb, et saada uueks talveks veel paremaks?
Ilves süüdistab oma karjäärivalikus isa, loomulikult sõbralikult muheledes: „Andrus on Elva suusaklubi treeneri ametit pidanud juba mõnikümmend aastat. Eks ta võttis mind ühel hetkel trenni kaasa ning sealt pisiku saingi. Olen rahul ja õnnelik, et nii läks. Tundub, et ala sobib mulle ning praegu ei kujuta ma end mõne teise tegevuse peal eriti ette.”
Tuleb leida tasakaal
Treeneritega on Kristjan Ilvesel õnne olnud. „Peale isa juhendas mind vahepeal Tambet Pikkor. Suusatamises teen koostööd Anatoli Šmiguniga,” loetleb ta ja lisab, et kuigi isaga on suhtlus veidi teistsugune, tülisid neil omavahel ei ole. „Mõned kapriisid ikka esinevad, aga prioriteedid ja eesmärgid on kindlalt paigas.”
Treeningtunnid saavad kirja päevikusse. „Olen oma tegevuse üle viimased kuus aastat täpset arvestust pidanud. Eelmisel hooajal tuli umbes 750 treeningtundi, millest murdmaasuusatamise osakaal on 65–70%. Ma ei oska öelda, palju teistel on, aga usun et Eesti sportlastel võiks see olla samasugune. Tean, et suusatajad treenivad umbes 900 tundi, kõvemad isegi 1000. Kuna mul on kaks ala, siis tuleb leida tasakaal,” arutleb Ilves.
Kogemusi siit ja sealt
Kahevõistlejate treeningplaan on mitmekülgne, suure osa kevadest veedavad nad maanteel ratta seljas. „Kui rattasportlastel on kevadel hooaeg juba täies hoos, siis meil alles algab. Pikad ja taastavad trennid maanteerattal kulgevad mul peamiselt Tartu-, Valga- ja Põlvamaa teedel. Üles ja alla keerutamist on Lõuna-Eestis omajagu. Lisaks käime kevadel ja suve algul palju jooksmas,” räägib Ilves ja lisab, et suve poole vahetab ta ratta rullsuuskade vastu.
Sportlaste harjutuskavas on kindel koht ka jõutreeningutel. „Talvel on jõusaalitreeningud lihtsamad, pigem lihase n-ö ergutamiseks. Maikuu on külastuste poolest ilmselt kõige tihedam aeg, ja trennid on siis raskemad. Ülejäänud hooajal keskendume vastupidavuse treenimisele. Basseinis ujume eelkõige taastumiseks ja lõdvestumiseks.”
Aasta edenedes kasutatakse ära naaberriigi võimalusi ning käiakse kas Leppävirtas või veidi kaugemal põhjas Kuopio suusatunnelites tehnikat harjutamas. Kogemusi saadakse siit ja sealt, koos on trenni tehtud nii Eesti murdmaasuusatajatega kui ka mäehüppajatega.
Toetajad on tähtsad
Tänavu juunis 21. sünnipäeva tähistav Ilves unistab kõige kõrgematest kohtadest nii maailmameistrivõistlustel kui ka olümpial. „Muidugi räägivad seda paljud, aga ega siis ilmaasjata. Keegi, kes vähegi treenib ja oma elu mõnele alale pühendab, ei taha ju vähemaga leppida. Sinna jõudmine on muidugi alati teine küsimus. Raske on, aga loodan, et mul jätkub toetajaid. Teen kõik, et olla kahevõistlustel kõige tugevamas konkurentsis.”
Hea tulemuse saamiseks pole alati ilmtingimata vaja kallist varustust soetada, kuid tipu poole pürgimisele aitab see kindlasti palju kaasa. Ilvestega lõi käed Sportland, mis hoolitseb alates 2015. aasta kevadest alates selle eest, et Kristjan saaks keskenduda vaid sooritusele. „Vauhti suusamäärded, spordijoogid, SiSi tooted treenimiseks, võistlusteks ja taastumiseks, kõikvõimalikud vabaaja- ja treeningriided kuni Bottecchia maanteeratasteni välja on meie teekonnale tänuväärseks toeks. Koostöö on laiaulatuslik ning oleme kogu tiimiga selle üle õnnelikud,” kiidab Ilves.
Tippe peab olema
Kahevõistluse kõige suuremaks kitsaskohaks peab sportlane seda, et pärast Ago Markvardti ja Allar Levandi lõpetamist tuli tükk tühja maad ning Eestis tippe peaaegu polegi. „Kui tegijaid ees pole, siis huvi kaob. Kandepind on väike, võiks olla suurem. Vanasti oli noortesarjas mitusada osalejat, mis on praegusega võrreldes puhas müstika. Viimastel aastatel on 60–70 väga hea number, üldine trend püsib 30–40 võistleja juures. See näitab, et kui tipud on olemas, siis tahavad kõik alast osa saada. Praegu on hea näide Kelly Sildaru, kes on paljudele eeskuju ja teenäitaja,” arutleb Ilves. „Eesti probleem on võib-olla ka n-ö materjali vähesus ehk väike rahvaarv. Tugevate kahevõistlejatega paistavad silma Norra ja Austria, ka soomlased on hakanud saavutama paremad tulemusi. Seal loevad traditsioonid, süsteem ja ka see, et tipud on olemas ning inimesi on rohkem. Ka sakslased on väga tublid.”
Unistab piloodiametist
Mullu kevadel gümnaasiumi lõputunnistuse taskusse pannud sportlane praegu edasi ei õpi. „Võtsin vaheaasta, et spordilainel püsida. Praegu on pööraselt kiire, aga vaikselt mõlgutan kooliga seotud mõtteid ikka. Mind huvitavad lennukid ja üks valik oleks minna Eesti Lennuakadeemiasse piloodiks õppima. Mu spordikarjäärile tõmbaks see praegu aga kriipsu alla,” soovib ta enne kahevõistlusega lõpparve tegemist endast siiski maksimumi anda ning jätkab treeningutega. „Kui tervist ja jaksu on ning tulemusi tuleb, siis pingutan võimalikult kaua. Ma olen terve elu selle sees olnud, kindlasti ei tuleks loobumine kergekäeliselt,” lubab ta.
Kristjan Ilves
Sündinud 10.06.1996
Elva Suusaklubi
2017. Lahti MM individuaalselt 23. ja 27. koht,
meeskondlikult 9. ja 12. koht
Tekst: Marta Vasarik
Fotod: Eesti Suusaliit
Muhu väina regatt tähistab 60. juubelit