Matkamine on üks kõige toredamaid viise aja maha võtmiseks, sest see annab võimaluse loodusesse minna, värsket õhku hingata ja uusi kohti avastada. Milliseid matkavõimalusi leidub aasta lõpus Kõrvemaal, sellest räägib lähemalt Sven Luks.
Sven on Aegviidust pärit teist põlve matkajuht ja hobifotograaf. „Matkajuht ei ole see, kes käib pika sammuga kõige ees ning kellele grupp lihtsalt järele vantsib. Võrdse osa matkast moodustavad sõnaline ja visuaalne pool. Julgustan kõiki matka ajal kätt tõstma ja küsima. Igas grupis on inimesi erinevatelt elualadelt. Nii sain mina oma matka ajal kord ühelt dendroloogilt teada, et minu väljareklaamitud 120-aastane mänd raba servas on hoopis 130 aastat vana,“ teeb Sven lõbusa sissejuhatuse.
Tal on hea meel, et viimasel ajal ei pea inimesi enam loodusesse meelitama. „Tullakse täiesti vabatahtlikult. Mitte pelgalt loodusesse, vaid metsa- ja matkaradadele,“ sõnab ta. Järjest kasvav soov avastada midagi uut ja teistmoodi, on toonud huvilisi just matkadele, mida viivad läbi kogenud giidid. „Märgistamata radadele päris oma tarkuse ja teadmistega ikkagi ei minda,“ selgitab matkajuht.
Kõrvemaa loodus pakub kõigile asvatamist
Sven tunneb Aegviidu-Nelijärve piirkonda ning Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala nagu oma viit sõrme. Siin on rabad, oosid, metsamassiivid, nõukaajast pärit sõjaväepolügoonid, rikkalik floora ja fauna. Ta ütleb, et lisaks erinevatele pinnavormidele vaadeldakse matkaradadel loomade jälgi, mis on põnev iga loodusesõbra jaoks. Loomi endid aga väga sageli ei näe. Suurtest metsaelanikest on nähtud matkal põtra, kuid näiteks karu, ilvest või hunti pole näha olnud.
Svenile meeldib kõige rohkem matkata Koitjärve või Laudissalu rabas, kus ei ole ametlikke matkaradu. „Sügavale loodusesse peidetuna, tuleb nende paikadeni jõudmiseks teatud punkti sõita autoga. Alternatiivina saab keskusest minna ka mootorsaani, tõukekelkude või matkasuuskadega, kui lumeolud ja seltskonna valmisolek lubavad,“ lisab ta.
Kuni 12-aastaste lastega matkamiseks sobivad kõige rohkem Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse lähedale jäävad väiksemad rabad. „Laste võimeid peavad vanemad ise hindama. Keskmine tempo on kõikidel matkadel pigem rahulik ja mõõdukas, jooksmisega me ei tegele ning piisavalt jääb aega ka pildistamiseks,“ kirjeldab Sven matkade tempot.
Räätsa- ja uisumatk viib rutiinist välja
Talvine hitt on Kõrvemaal räätsa- ja uisumatk, sest nõndaviisi pääseb kohtadesse, kuhu muidu ei satu. Lisaks on garanteeritud uutmoodi liikumiselamus. „Räätsa- ja uisumatkad on samm edasi märgistatud matkarajast ning viivad inimese mugavustsoonist välja,“ ütleb Sven. Retkejuhi näpunäidete järgi kulgeval matkal vaadeldakse loodust, jutustatakse teele jäävate paikade ajaloo- ja kultuuritaustast. Erinevad giidid võivad ühel ja samal marsruudil rääkida täiesti erinevatest asjadest sõltuvalt elukogemusest ja isiklikust huvist. „Kõige tähtsam, et inimesed tuleksid kodunt välja, avastaksid midagi uut ning saaks positiivse elamuse,“ arvab Sven.
Kombineeritud räätsa- ja uisumatk näeb välja nii, et liigutakse räätsadel ning laugastel uisutatakse. Niimoodi talitades saab kahekordse elamuse ning kummastki liikumisviisist ei pea loobuma. „Räätsamatka keskmine tempo on 2 km tunnis, mille ajal vaatleme ka erinevaid pinnavorme. Imeväikesed tõusud on vaid oosideni jõudes,“ kirjeldab Sven.
Kes veel ei tea, siis matkauisutamiseks kasutatakse vabatehnika suusasaapaid, mille külge uisud kinnitatakse. „Abiks saab võtta ka tavalised suusakepid, et paremini uiskudel püsida,“ sõnab Sven. Kogu varustust saab Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusest rentida, aga kel soovi, saab kasutada ka oma suusasaapaid.
Kõige ilusam on uisutada rabalaugastel
Meil on väga vedanud sellega, et saame nautida nelja aastaaega, sest just see tagab võimaluse erinevatel aegadel ühes ja samas kohas eripalgelisi tegevusi nautida. „Alles novembri keskel käisid julgemad veel rabalaukas ujumas. Detsembri alguses sai seal juba uisutada. Liuelda saab pakase saabudes ka Soodla veehoidla peal, kus tuulte toel võib nautida suuremat kiirust, kuid veehoidla jäätub aeglasemalt. Rabas on siiski alati kõige ilusam,” ütleb Sven. Ta lisab, et turvaliseks uisutamiseks peab jääpaksus olema vähemalt 8 cm. Viimaste päevade sulailm on olud muutnud selliseks, et praegu laugastel sõita ei saa, aga kui uuesti miinuskraadid tulevad, saab taas uisud alla panna. Kõige operatiivsema info raja- ja jääolude kohta leiab Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse kodulehelt rajainfo alt.
Riietus peab olema ilmastikukindel
Et nauding matkast oleks täiuslik, siis peab hästi läbi mõtlema selle, mida selga ja jalga panna. „Jalas peavad olema korralikud matkasaapad, sest mõne märja koha leiab rabas liikudes alati. Riietuma peab kihiliselt. Seljakotti võiks kaasa panna kuivad sokid, alumise kihi pesu, varujalanõud ja kindad. Soe tee ja väike snäkk ei tee ka paha, muudavad vaid päeva ilusamaks. Kui ainult uisutama tulla, siis ei pea teist komplekti üleriideid kaasa võtma, sest kedagi vette ei kukutata ja uisutatakse kontrollitud piirkonnas. Arvestama peab vaid sellega, et rabas või veehoidlas on tuulisem kui metsas,“ paneb giid südamele.
Lastele meeldib matkata
Matkale ei pea tulema vaid nädalavahetustel, kui metsas inimesi rohkem. Näiteks klassimatku võib teha igal ajal. „Ega lapsed ise ei nõua õpetajalt ju loodusvaatlust, aga matkama tahavad nad kõik minna. Matkapäeval meeldib lastele järve ääres lõket teha, neile meeldib telkida, vorsti ja vahukommi küpsetada. Talvisel ajal armastavad lapsed kelgutada või räätsadega matkata. Präänik on koolimajast välja saamine. Päeva looduses tuleb kavalalt serveerida,“ jagab Sven nippe.
Tulge matkama!
Lõpetuseks ütleb Sven, et detsember on ideaalne aeg päikesetõusu matkaks, sest siis ei pea selleks ärkama nii varakult kagu kevadel ja suvel. Enne talvist pööripäeva hakkab taevas helendama ju alles kella üheksa paiku.
Erinevaid matku ja pakette igale maitsele leiab Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse veebilehelt. Olgu selleks jalgsi-, räätsa- või uisumatk või hoopis retk tõukekelgu, FAT-ratta või mootorsaaniga, ägedad elamused on igal juhul garanteeritud. Matkale saab minna matkajuhiga, aga võib ka kohapealt varustuse rentida ja omal käel Kõrvemaa kauneid paiku avastama minna.
Kohtumiseni Kõrvemaa matkaradadel!
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus
Kuidas püsida terve, ennetada stressi ja taastada energiat?