Kreete Verlin: motivatsioon on minu sees alati olemas olnud

Kaugushüppaja ja tõkkesprinter Kreete Verlin (23) valmistub talviseks hooajaks varasemast erinevalt. Lühemaks eesmärgiks on ta võtnud pääsu sisehooaja tiitlivõistlustele ning pikemas perspektiivis tahab jõuda olümpiamängudele.

Kreete tõdeb, et 2020. aasta kevad-suvi, oli kõige üllatavam hooaeg, mis ta elus seni on olnud. „Kevadel olin juba leppinud, et võistlema ei saagi ning võistlustesse sukeldumine toimus lõpuks kuidagi ebamääraselt. Kuna võistluste ajakava nihkus tavapärasest graafikust kuu võrra edasi, siis puudus mul suvisel hooajal selline mentaalne ettevalmistus, mis tavaliselt aitab mul kõigeks sujuvamalt valmistuda,“ selgitab ta.

Hoolimata konarlikust algusest ja ebamäärasest olukorrast võib Kreete hooajaga tulemuste mõttes rahule jääda. Augustis toimunud Eesti meistrivõistluselt korjas ta kaks medalit – 100 m tõkkejooksus riputati kaela kuld ning kaugushüppes pronks. „Kõige enam jäin rahule Eesti meistrivõistlustel hüpatud kaugushüppe tulemusega – 6.40 ning kaks nädalat hiljem Pärnus joostud 100 m tõkkejooksu ajaga 13.46,“ ütleb sportlane. Mõlemad tulemused on ka tema uued isiklikud rekordid.

Uus hooaeg, uued eesmärgid

Kreete tõdeb, et sisehooajaks valmistub ta sel aastal varasemast erinevalt. „Peale suvist hooaega alustasin koostööd treener Liivi Eerikuga ning tema treeningud toimuvad sügiseti pigem parkides või metsades. Kuna hetkel on mul kannakõõluse põletik, ei saa ma kahjuks kaasa teha tavapäraseid lõigutrenne. Seega hakkan praegusel treeningperioodil talviseks hooajaks ette valmistuma täiesti teistmoodi kui muidu harjunud olen,“ lausub ta.

Tähtsaimateks sisehooaja võistlusteks, kuhu Kreete soovib pääseda, on sise EM ja MM. Loodetavasti ei takista Covid-19 nende võistluste toimumist.

Pikemaks eesmärgiks ja suuremaks unistuseks on aga kergejõustiklasel võistlemine olümpiamängudel. „Kes tõsisemalt sporti teevad, tahavad ju kõik ikkagi lõpuks olümpiamängudele jõuda, samamoodi ka mina. Hakkasin sellest unistama peale 2008. aasta Pekingi mänge,“ avaldab ta.

Unustamatud ja püsivad emotsioonid olümpialt

2008. aastal oli tulevane sprinter ja kaugushüppaja 11-aastane ning vaatas Pekingi olümpiat vanaema ja vanaisa juures Saaremaal. „Mäletan Pekingist mõnda Jamaica sprinterit – Usain Bolt, Asafa Powell, Yohan Blake, Shelly-Ann Fraser-Pryce. Muidugi olid need olümpiamängud ekstra erilised, kuna Gerd Kanter võitis kettaheites kulla ning Bolt püstitas korraliku maailmarekordi. Imeline oli isegi läbi teleka kaasa elada ja selliseid ulmelisi tulemusi näha,“ meenutab Kreete.

Tal on meeles, et vanemad olid talle just samal ajal ostnud esimesed korralikud jooksutossud ning ta ei suutnud ära oodata, millal nendega juba välja jooksma saab minna. „Sama aasta oktoobris läksin oma esimesse kergejõustiku trenni ning mäletan seda erilist emotsiooni, mis mulle suvest sisse oli jäänud. Olin nii õhinas ning nii naljakas kui see ka pole, see sama tunne on kestnud siiani,“ lausub Kreete. „Ma ei olegi vist kunagi elus mitte kuskilt trenni tegemiseks nii palju motivatsiooni saanud, kui sain 2008. aastal olümpiamängudelt. Bolt ning Fraser-Pryce on põhilised, keda ma tänu sellele ka läbi aastate pingsamalt jälgima hakkasin,“ lisab ta.

Ka kaotused motiveerivad

Kreete usub, et olümpiale jõudmine on võimalik. „Pean endaga veel rohkem peensusteni tööd tegema. Hetkel tundub reaalne Pariis 2024. Minu aladel tuleks olümpiapääsme saamiseks täita etteantud normatiiv. Näiteks tänavusest aastast 2021. aastasse lükatud Tokyo OM-i normid on 100 m tõkkejooksus 12.84 ja kaugushüppes 6.82,“ lausub sportlane. Ta lisab aga, et ei tee sporti ega taha paremaks saada ainult olümpiamängude pärast, kuid kindlasti on need normatiivid tähised, mida ta proovib püüda ka siis, kui mänge samal aastal ei toimu.

Kreetel ei ole olnud kunagi probleemi motivatsiooni leidmisega. Tema eeskujul võiks iga harrastussportlane motivatsiooniprobleemide korral enda sisse vaadata ja leida sealt üles põhjus, miks trenni teha. „Mul ei ole erilisi nippe, mida teistega jagada. Motivatsioon on minu sees alati olemas olnud. Iga kaotus motiveerib mind täpselt samamoodi nagu iga võit,“ kinnitab sportlane.

Jooksutossud peavad kohe mugavad olema

Kiiremate jooksudeni ja pikemate hüpeteni viib loomulikult meeletu töö, aga oma roll selles on ka spordivarustusel, mida rekordite püüdmiseks kasutatakse. Tootajad tulevad igal aastal välja uute tehnoloogiate ja mudelitega ning täiustavad oma valikut pidevalt. Kõik selle nimel, et nii tippudel kui ka harrastajatel ei jääks ükski eesmärk trenniriiete või -jalatsite pärast täitmata.

„Treeningvarustus on paari aastaga ulmeliselt muutunud,“ tõdeb Kreete. „Ma ei ole isiklikult kasutanud küll nii tehnoloogilist varustust, mis oleks mulle võistlustel paremaid tulemusi andnud, aga lahe on olnud jälgida küll, kuidas Nike on välja tulnud täiesti next level jooksutossudega.“

Just jooksujalatsid on need, mis kergejõustiklase treeningutel varustuse poolelt kõige tähtsamal kohal on. „2016. aastal leidsin endale lemmikmudeliks Nike Pegasuse ning olen nendele siiani truuks jäänud. Jooksutoss peab jalga proovides kohe mugav olema ning kuna minu treeningud toimuvad nii kõvemal kui ka pehmemal pinnasel, on minu jaoks oluline, et tartaanil treenides oleks tossude sees õhkpadjad või paksem foam, mis põrutusi leevendaks. Õige jalanõu hoiab ära palju vigastusi,“ on sportlane kindel.

Keha ja vaim vajavad ka puhkust

Suuri eesmärke seades ja treeningutel vaeva nähes ei tohi aga unustada taastumist ja puhkust, sest väsinuna on vigastusteoht suurem ning kui puhkust ei saa, on ületreening kerge tekkima. Kreete ütleb, et tema teeb taastumisest kõige suurema osa ära juba trennis venituste näol. „Samuti tarbin treeningu ajal või peale trenni BCAA-d ning proteiini. Kõige olulisem asi, mida paljud sportlased teha ei julge, on puhkamine. Paljud atleedid nagu ei oska vahel seda ekstra vaba päeva hinnata,“ leiab ta.

Ta ise püüab alati korralikult välja puhata, et nii vaim kui ka füüsis värsked püsiksid. „Puhkepäevadel ma midagi erilist ei tee. Üldjuhul meeldib mulle kas jalutada, koristada, tegeleda kooliasjadega, perega aega veeta, sõpradega kokku saada, you name it. Kui nüüd päris aus olla, siis vahel on tõesti mõnus puhkepäevadel ka mitte midagi teha. Lased lihtsalt vaimul ja füüsisel täielikult välja puhata,“ lausub Kreete.

Tekst: Merilin Piirsalu