Ujuja Kregor Zirk saavutas pariisi olümpial kõrge seitsmenda koha ning sõlmis pärast seda sponsorlepingu Speedoga. Hiljuti jõudis ta tagasi maailmakarikaetappidelt ning räägib lähemalt, mis on pärast Pariisi olümpiat basseinis ja basseini kõrval juhtunud.
Saavutasid Pariisi olümpial 200 m liblikujumises seitsmenda koha. See pakkus palju emotsioone ja rõõmu nii sulle kui pöidlahoidjatele. Kuidas sinu elu pärast olümpiat edasi läks?
Kohapeal oli mul tegelikult päris raske hoomata ja mõista, kui palju minu tulemus inimestele tegelikult korda läks. Kuulsin sellest tagantjärele. Eestisse tagasi jõudes ja linna peal ringi käies, tuldi ikka väga palju juurde ja sooviti õnne. See oli meeldiv tähelepanu. Alles siis sain aru, kui palju mulle kaasa elati ja et see läks inimestele päriselt korda.
Palju sa pärast Pariisi puhata said ja kuidas puhkus möödus?
Puhkasin päris pikalt. Peaasjalikult kodus, aga korra käisime perega ka Viinis Coldplay kontserdil. Eelkõige veetsingi aega perega, käisime looduses ja niisama liikumas, nautisime Eesti suve. Sportliku poole pealt sõitsin natuke wake’i ja jalgrattaga. Basseinis ei käinud.
Septembris hakkasin rahulikult pihta, tegin mõned rattatreeningud, kaks korda päevas basseini veel ei läinud. Kuu lõpus ootas juba kahenädalane laager Türgis. Pärast seda sain nädalakese kodus olla, enne kui sõitsin MK-etappidele Aasiasse, kust naasin alles novembri alguses.
Nimetatud MK-etappidel pääsesid korra pjedestaalile ja ujusid mitu rahvusrekordit. Kas võistlusnälg oli MK-etappideks juba tagasi tulnud?
Pärast Pariisi ütlesin endale, et puhkan nii palju, kui vaja ja seda ma tegingi. Sügisel tundsin, et olen vaimselt ja füüsiliselt väga hästi puhanud ning esimesteks võistlusteks oli nälg ja tuhin jälle olemas. Täna võin öelda, et eriti oluline oli just vaimule puhkust anda.
Sinu esitused olümpial ei jäänud märkamata Speedole, kellega sõlmisid hiljuti sponsorlepingu. Mida see sulle tähendab ning milliseid Speedo tooteid sa kasutad?
Maailma tippujujate seltskonda on lahe kuuluda ja teeb mulle suurt au.
Treening- ja võistlusvarustusest kasutan kõiki Speedo tooteid – ujumisriided, mütsid, prillid, lestad, ujumislabidad, ujumislauad ja palju muud. Basseiniäärsed esindusriided on samuti nende omad.
Speedo on väga kvaliteetne firma. Tõestuseks on kasvõi see, kui paljud maailma tippujujad on nende tooteid kasutanud. Esmajoones Michael Phelps, kes on vaieldamatult maailma kõigi aegade parim ujuja.
Räägi palun oma treeninggrupist ka, mis on ju igas mõttes rahvusvaheline.
Jätkan Kanada treeneri Tom Rushtoni käe all väikeses rahvusvahelises grupis. Otsest kodubaasi meil pole, käime koos erinevates kohtades laagrites. Palju oleme treeninug näiteks Hong Kongis. Üks meie tiimiliige on sealt pärit ja saame seal harjutada heades tingimustes, kuna see naisujuja on üks oma riigi parimaid sportlasi. Sageli käime ka Euroopas laagrites. Paljudel suurriikidel on omad koondised ning mõned koondised on altimad koostööd tegema. Näiteks Hong Kongi parimal naisujujal polegi kodus ühtegi treeningkaaslast, sest tema riigi parimad noormehedki ei saa talle vastu.
Vaikselt panen Eestis tugitiimi kokku, sest pere pärast ei tahaks kogu aeg ära sõita ja mujal treenida. Kodus treenides tunnen ennast ka vaimselt palju paremini.
Milline on praegu sinu sportlaselu ja milleks valmistud?
Nüüd saan lausa viis nädalat kodus olla ja valmistuda 10.-15. detsembril Budapestis toimuvateks lühiraja maailmameistrivõistlusteks. Enne seda ma ilmselt ei võistle üldse, teen ainult trenni ja valmistun tiitlivõistluseks.
Kui räägime Eesti koondisest, siis kas kogu koondisega toimuvad ka Eestis ühised laagrid, hoiate kuidagi kokku?
Eesti koondis on üldiselt väga kokkuhoidev. Kõikide jaoks on sport prioriteet ja treeningutesse suhtutakse väga professionaalselt. Ühiselt treenida on veidi keeruline, sest mitmed on sprinterid, mina olen keskmaaujuja, Eneli Jefimova on rinnuliujuja. Samu kavu on raske koos teha, aga enne lühiraja MM-i on meil tõesti plaanis ühine laager Eestis, kus kõik treenivad oma plaani järgi, aga sööme samadel aegadel ja viibime koos basseinis, et tiimitunnetust tekitada.
Millised on sinu 2025. aasta sihid ja plaanid?
Uuel aastal teen väikese basseinipausi, et saaks juba järgmisele olümpiale mõeldes natukene vaimu puhata. Väga palju võistelda ei plaani. Suurim eesmärk on lühiraja Euroopa meistrivõistlused aasta lõpus, kus tahaksin heas vormis olla ja hästi esineda.
Mis on sinu jaoks see „võluvits“, mis sind ikka ja jälle basseini kutsub ja motiveerib endast kõike andma?
Motivatsioon tuleb ja läheb. On kergemaid ja raskemaid hetki. Palju olulisemad on minu jaoks distsipliin ja tahe. Head tulemused aitavad kaasa, kehvemate puhul tuleb ennast jälle rohkem kokku võtta. Ma ise pean tahtma ja nautima protsessi ning seni on see tahe olemas.
Su peres kasvab väike poeg. Kuidas temaga koos aega veedate?
Poeg saab kohe üheaastaseks. Suvel mängisime niisama koos ja käisime ujumas. Naine ja laps on minuga päris mitmes laagris ka kaasas olnud. Rasketes trennides aitab väga palju, kui laps ootab ja naeratab basseini ääres, kui olen just mõne pika ja väsitava seeria lõpetanud. Need on hetked, mida ma poleks varem osanud ette kujutada ega oodata.
Kuidas pojale vees meeldib?
Päris väikesest peale oleme basseinis ja vees käinud ja õnneks talle meeldib. Oluline on see, et ta ei kardaks vett ja areneks. Kas temast saab tulevikus ujuja, näitab aeg, aga kindlasti me ei suru midagi peale. Hiljuti hakkas ta just kõndima ja eks me näe, mis talle liigutamise ja spordi mõttes meeldima hakkab. Lapsed katsetavad ja proovivad ning meie ühes temaga.
Kuidas su kodune elu ujumise kõrval välja näeb?
Päris tihti on nii, et pärast minu treeningut tuleb naine lapsega ujulasse ning mina lähen pojaga beebide ujumistrenni ja naine saab oma asjadega tegeleda või puhata. Päeva teist uinakut saan ka koos lapsega teha, sest see on meil mõlemal n-ö kohustuslik. Kodused ülesanded on niivõrd-kuivõrd ära jagatud ja toetame teineteist igas mõttes.
Kui põikame korraks veel Pariisi, siis paljud meie sportlased on pärast seda hakanud omavahel rohkem suhtlema. Kas sa kirjutad samuti alla, et pärast piiranguid tekkis Pariisis kuidagi teistsugune aura kogu koondise jaoks?
Olümpia üks kõige lahedamaid hetki ongi see, et kõik spordialad on koos. Meie elasime ühes korteris koos Johannes Ermi, Janek Õiglase ja Klen Kristofer Kaljulaiuga. Nendega suhtlesin kõige rohkem. Mart Seim saabus Pariisi alles siis, kui mina olin juba kodus, seega kõikidele ei saanud kaasa elada. Johannes ja Klen kutsusid mind ka Nelli Differti juurde Haapsallu vehklema, aga kahjuks ei saanud tookord minna. Pariisi elasime Kleniga staadionil kümnevõistlejatele kaasa ning sellest olümpiast on väga helged mälestused kui mõelda tervele Eesti koondisele. Kodus olles hoidsin koondisele jätkuvalt pöialt.
Eesti spordis puhuvad uued tuuled. Meil on uus EOK president, asepresidendid ja peasekretär. Milliseid muudatusi ootad suures plaanis Eesti tippspordis või kus on kitsaskohad, millega tuleks tegeleda?
Suures plaanis saab tippsorti alati rohkem toetada. Kõige suurem kitsaskoht on minu meelest jätkuvalt see, kuidas noori sportlasi aidata täiskasvanute klassi, et see oleks sujuvam. Seda saab alati lihvida.
Kui minu käest küsitakse Eestis veidi nõu, näiteks kuhu karjäärialaselt liikuda, siis leian ikka selle hetke, et asja arutada. Minu jaoks on ka huvitav teada, kuhu ja millises suunas Eesti ujumine liigub ja kuidas noortel läheb.
NB! 15.-16. veebruaril toimub rahvusvaheline Kregor Zirk Swim Cup ujumisvõistlus, kuhu on oodatud ujujad nii Eestist, kui ka mujalt. Võistluse peatoetaja on Sportland.
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Jarek Jõepera
Arena aitab igal tasemel ujujal oma parimate tulemusteni jõuda