Kregor Zirk armastab mitmekülgselt treenida ja pingevabalt võistelda

Eesti koondist esindab Tokyo olümpiamängudel kolm ujujat. Kregor Zirk, Martin Allikvee ja Eneli Jefimova alustavad võistlemist päev pärast avatseremooniat, 24. juulil. Kregor Zirk täitis olümpiamängude A-normi mai lõpus ning just temaga räägime vahetult enne Tokyo olümpiamänge.

„Kui üldse olümpiamängudest rääkida, siis juba noorena teadsin, et tahan ise sinna jõuda. 12-aastaselt hakkasin saavutama paremaid tulemusi ja tekkis konkreetne huvi kuhugi pürgida,“ on Kregor juba viimased kümme aastat tegelenud unistuste täitmisega.

Kindlamalt hakkas noormees Tokyo peale mõtlema enne 2016. aasta Rio mänge, kui tasahilju võis aimata, mis puust Tokyo normid võiksid tulla. Tollal 17-aastase aastase Kregori jaoks jäid need päris püüdmatusse kaugusesse. Tokyo normid tehti teatavaks 2019. aasta alguses ja need ei olnud tõesti kergete killast.

Lisa-aasta tuli kasuks

Tagantjärele tuli mängude edasilükkamine noorele ujujale pigem kasuks. „Aasta tagasi ei olnud minu tase see, mis praegu, ning ma teadsin, et normide alistamine saab olema üks suur proovikivi,“ arvab Kregor. Nagu nüüd näha, sai olümpiamängude debütant normidega hakkama. A-normi täitmine tähendab ühtlasi seda, et olümpiamängudel võib ta startida rohkem kui ühel alal.

Natuke kurvaks teeb noormeest küll fakt, et maailmas valitseva olukorra tõttu ei ole tegu sellise olümpiaga nagu varem. „On nagu on, kõigil on võrdsed tingimused ja vähemalt sain mängudele,“ on Kregor siiski õnnelik ja enda üle uhke.

Lemmikdistantsid on krool ja liblikas

„Juba noorena ujusin treeningutel hästi mitmekülgselt, kõik ujumisstiilid olid programmis. Eks tänu sellele tulevad praegu hästi välja nii liblikas kui ka krool,“ selgitab Kregor oma valikuid. Olümpial on ta üles antud neljal alal (100 ja 200 m liblikat, 200 ja 400 m krooli). „Eks näis, mitmel alal ma päriselt võistlema lähen. See sõltub ka sellest, kui hästi mingil distantsil läheb. Ehk kas mõni poolfinaal võib hakata näiteks järgmist ala segama jms. Praeguse plaaniga võtan ikka neli ujumisdistantsi ette,“ räägib Kregor.

Iga päev 10 kilomeetrit vees

2017. aastal siirdus noormees treenima Türki, rahvusvahelise kaliibriga klubisse. Sealseid treeningtingimusi peab ta maailma parimaks. „Raske oli midagi paremat tahta,“ jätkub noormehel vaid kiidusõnu. Kregori treeningperioodi kuumahuks on kujunenud umbes 250 km ujumist, millele lisanduvad jõusaalitreeninguid. Et kõige sellega toime tulla, tegeleb ta ka harrastuste ja hobidega. „Eks iga hooaja lõpus tekib hetki, kui tahaks juba puhata ja sõpradega koos olla. Kui aga oled tiitlivõistluste stardis, saad iga rakuga aru, mille nimel oled pingutanud,“ ei ole Kregor seni kordagi alla andnud.

Selleks, et vaimu värskena hoida, meeldib Kregorile väga golfi mängida. Türgis treenides oli selleks suurepärane võimalus, sest seal on maailmatasemel väljakud. Samuti meeldib talle wakepark’ides lõbutseda. Mõlemad hobid liigitab ta aktiivse puhkuse alla. Türgi oludest rääkides hindab ta sealset läbipaistvat soolast vett, mis kannab väga hästi.

Üheks kõige ägedamaks ekstreemkogemuseks peab Kregor aga Rummu karjääris vee all majade vahel sukeldumist.

Hindab avatut suhtlemist

Iidolitest ei tõsta Kregor esile kedagi konkreetset. „Tippujujate seltskonnas on juba iseenesest väga motiveeriv olla. Enamik on siiski avatud, kuna maailmas pole palju kõvasid treeninggruppe. Mina filtreerin enda jaoks välja sõbralikud ja toredad inimesed. Mõned ei soovi kindlasti oma saladusi avaldada ja treenivad rohkem omaette,“ naerab noormees.

Enne otsustavaid starte vaatab filme

Tokyo olümpiamängud on erilised selle poolest, et peale pidevate koroonatestide ei lubata kedagi niisama olümpiakülast välja hulkuma ega turismindusega tegelema. Samuti pole selge, kas iga koondise mullis korraldatakse ekskursioone, et hoolimata tühjade tribüünide ees võistlemist jääks Jaapanist mingigi mälestus.

Kuidas noormees keskendub? „Minu soojendusrutiin algab juba võistluseelsel õhtul – vaatan filme või seriaale, et pea tühjaks laadida. Muusikat ei ole mul kombeks kuulata ja mingeid tavapäratuid asju minu programmist ei leia. Proovin ka suheldes mõtted võistlustelt kõrvale juhtida.“ Vaid iseenda tegemistele hakkab Kregor pingsalt keskenduma viis minutit enne vette hüppamist.

Viimaste uudiste kohaselt ei ole tribüünidele lubatud kahjuks ka kohalikud pealtvaatajad, aga Kregor suhtub sellesse rahulikult. „Oleme terve viimase aasta harjunud publikuta ujuma ja tuleme ka seekord toime. Kroolis on kõrvad pidevalt vee all ja väga ei kuule, aga liblikas hingetõmmete võtmise ajal oleks kaasaelamist ikka hästi kuulda. Melu jääb ära, aga tulemusi see vaevalt mõjutab,“ selgitab noormees ujumispublikuga seonduvaid telgitaguseid.

Tokyos ootab uus ujula

Kregori enda kogemus Aasia riikidega piirdub Hiinas ja Lõuna-Koreas toimunud võistlustega. Tokyo ujulat on seni kasutanud vaid kohalikud, seega on see uus kogu rahvusvahelise seltskonna jaoks.

Kregor seob enda eesmärgi A-normiga, mille ajaline määr oleks eelmisel olümpial Rios toonud 14. koha. „Miinimumeesmärk olekski pääseda poolfinaali, 16 parema hulka. Lähen melu nautima ja pingevabalt ujuma ning nii võibki kõige parem tulemus tulla,“ ütleb noormees lõpetuseks.

Tekst: Kärt Radik

Fotod: Karl Altraja, erakogu