Kregor Zirk on kerkinud Eesti parimaks meesujujaks. Seetõttu uurisime just temalt, miks ujumine on hea spordiala, kuidas sellega alustada ja mida ujumise kõrval veel võiks oma treeningprogrammi võtta.
„Inimestele üldiselt meeldib vees olla, spaas lõõgastuda ja basseinis supelda. Ujumine sobib kõigile, sest on olemuselt väga liigesesõbralik ala. Siin ei ole sellist tampimist nagu näiteks jooksus, see ei koorma keha,” toob Kregor välja ujumise plussid. Tippujuja lisab, et kuna basseinis on kehaasend lamav, siis vereringe ja süda saavad vähem vatti erinevalt näiteks jooksmisest. „Jooksmise ajal peab süda kõvemini töötama, et vereringet käigus hoida,“ ütleb ta.
Selle kõrval, et ujumine on kasulik füüsisele, on ujumine tegelikult ka väga oluline oskus. Just seepärast on Kregor Zirk Eesti Ujumisliidu projekti „Veega sõber“ patroon. Selle projekti eesmärk on teadvustada, mis ujumisoskus on ja miks see võib osutuda elutähtsaks. Sihiks on võetud see, et ujumisoskuse saaks kaasa iga koolilaps ning iga inimene leiaks endas motivatsiooni ujuma õppida. „Õpi ujuma, see võib päästa sinu elu,“ on meie esiujuja sõnum.
Millest alustada?
Ujumisega alustamiseks võiks Kregori sõnul liituda mõne grupiga või võtta appi treener. Juhendaja käe all on palju kergem omandada põhitõed vees hingamise ja erinevate ujumistehnikate kohta. Lisaks soovitab ta häbenemata kasutada kõikvõimalikke ujulates leiduvaid abivahendeid nagu lestad, labidad, erinevad punud jalgade vahele, lauad. „Tipptasemel ujujad kasutavad neid igapäevaselt asendi korrigeerimiseks. Mõnes trennis on mul kolm neljandikku ajast mõni vahend abiks. Need teevad su paremaks, aga pakuvad ka vaheldust,” jagab noormees iseenda kogemust.
Ujumine ja vees sportimine sobib igas vanuses inimestele. Kregor toob siinkohal näiteks, et tema vanaema käib vesispinningus. „Seda ma ei ole ise proovinud ega oska väga hästi kasutegureid hinnata, aga näen et mu vanaemale see meeldib ja tõstab tema tuju. Igal juhul on see vanematele inimestele hea vaheldus ja vesi on nende liigestele hea,“ ütleb ujuja lõbusalt.
Vees on kõige olulisem tunnetus
„Professionaalse ujuja jaoks on kõige olulisem tehnika ja veetunnetus. Kui olen juba 2-3 päeva basseinist eemal olnud, siis tunnetuse taastamiseks kulub sama arv päevi. Lühidalt öeldes, sa pead tundma, et vesi jääb sinu käe taha. Harrastajal on seda raske saavutada, aga keha üldiseks lõdvestamiseks sobib ujumine väga hästi. Samuti kasutavad jooksjad ja paljude teiste aladega tegelejad vees liikumist erinevate vigastuste raviks ja taastumiseks. Meenuvad näiteks Ksenija Balta pikad vigastusperioodid, mil ta ikka ujulas taastus,” seletab Kregor.
Ujujate endi jaoks on nende ala pigem vigastusevaene. „Eelkõige on meil õlaprobleemid, kuna õlgadele langeb põhikoormus. Samuti saab selg üsna suure koormuse. Vigastuste ennetamiseks teeme kuival maal spetsiaalseid harjutusi, kasutame füsioterapeutide abi ja järgime nende soovitusi. Mina teen kogu aeg ennetavaid harjutusi, tänu millele mul polegi märkimisväärseid vigastusi olnud. Eks nooremas eas kogesin suurest tahtmisest tingitult ka ületreeningu tagajärgi, aga siis lasin koormused alla ja keskendusin aeroobsele tööle,” kirjeldab Kregor ujumise spetsiifikat.
Jõutrenn on oluline
Tihtilugu arvatakse ekslikult, et ujujad käivad jõusaalis peaasjalikult õlgu ja jalgu treenimas, tegelikult treenitakse harjutustega kogu keha. „Mina käin kolm korda nädalas jõusaalis. Tunni aja jooksul töötan terve keha kallal. Ujumises on olulised kõik lihasgrupid ning vees tasakaalu säilitamiseks on vaja arendada kehakontrolli,” iseloomustab Kregor jõusaali tähtsust ujujate treeningprotsessis.
Ta soovitab jõutrenni kõikidele, olenemata põhispordialast. „Mis iganes alaga tegeleja peaks arendama süvalihaseid. Oluline on just väiksemate lihasgruppide treenimine. Kindlasti ei tõsta pikamaaujujad ega ka maratoonarid jõusaalis suuri raskusi, kuid spetsiifilised treeningud väikeste koormuste ja intensiivsete seeriatega on olulised kehaasendi hoidmise seisukohalt,“ paneb ujuja südamele.
Jõusaalis treenides kasutab Kregor Under Armouri varustust. See bränd on tema sõnul mõeldud tõelistele treeninghuntidele, kellele meeldib end piitsutada, raskusi taluda ja väljakutseid vastu võtta. „Mulle sobib Under Armour. Neil on funktsionaalsed treeningriided ja jalanõud, matkavarustus, samuti on valikus palju jõusaali aksessuaare nagu kindad ja rihmad raskuste tõstmiseks,“ ütleb ta.
Kuid sportlane ei piirdu ainult oma põhiala ja jõutrenniga. Võistluste vahelisel perioodil käib Kregor tihedalt rattaga sõitmas, liigub palju värskes õhus, aga on sattunud ka golfi mängima, sukelduma, wakepark’i. „Väga tähtis on hoida end toonuses ja vaimu värskena,“ sõnab ta.
Tulevane raudmees
Praegu on bassein Kregori sportlaskarjääri põhikoht, kuid see ei tähenda, et ei võiks tulevikuks teisi sportlikke sihte seada. „Noorteklassis olen tulnud triatlonis Eesti meistriks ja seda ala soovin kindlasti proovida pärast ujumiskarjääri lõppu. Mulle meeldib väga rattaga sõita. Jooksmisega on kõige keerulisem, seda pean hakkama kindlasti eraldi treenima,“ on noormees mõtteid mõlgutanud. „Mõned mõtted on mul päris hullud. Ma ei tea, kas suudan neid teostada, aga miks mitte proovida näiteks läbi Emajõe ujuda. See distants on umbes 100 km,” avaldab Kregor ühe pöörase idee.
Tihe hooaeg
Hetkel aga keerleb Kregor Zirk suurel kiirusel maailma ujumiskarussellil. Pärast Tokyo olümpiamänge ei ole ta pikalt puhata saanud. Juba septembris osales ta ISL (International Swimming League) osavõistlustel Itaalias, kus olid stardis maailma parimad ujujad. Kregor võistleb sarjas Energy Standard võistkonna koosseisus.
Oktoobri lõpus ujub noormees MK-etapil Dohas, novembris ISL võistlustel Hollandis ning detsembris lühiraja MM-il Abu Dhabis. Novembris toimuva lühiraja EM-i jätab ta vahele. „Võistlemist on juba väga palju ja ma tahan vältida läbipõlemist,“ on meie esiujuja võtnud vastu kaalutletud otsuse.
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Karl Altraja / Arena / erakogu
Eesti edukaim pallimängude ala alustas 10. hooaega