Kahevõistleja Kristjan Ilves ei vedanud poolehoidjaid alt ning tegi PyeongChangis eestlaste seni parima tulemuse, kui lõpetas kahevõistluse normaalmäevõistluse 16. kohal
Taliolümpial palju pahandust teinud tuul kimbutas ka kahevõistlejaid ning korraldajad olid sunnitud proovivooru hüpped pool tundi edasi lükkama. Tuul keerutas küll edasi, aga lubas jõuproovi siiski maha pidada ning kahevõistluse esimesed medalid said välja jagatud. Eestlastest olid võistlustules meie selle olümpia suurim lootus Kristjan Ilves ning tema meeskonnakaslane Karl-August Tiirmaa.
Kristjan hindas sooritust keskmiseks
Kristjani õhulennu pikkuseks mõõdeti 104 meetrit, millega ta oli hüppevõistluse järel üheksandal kohal ning pääses murdmaarajale 1.11 liidrist hiljem. Oma hüpet hindas Kristjan keskmiseks soorituseks ja ütles, et kuna hüppemäel olid olud tuule tõttu keerulised, siis oleks võinud ka hullemini minna. Murdmaarajal tegi Kristjan tublit tööd, kuid pidi mõned kohad käest andma ning jõudis üle finišijoone 16. positsioonil. Elva poiss rääkis peale sõitu, et rajal oli kohati päris raske, sest lagedamate kohtade peal puhus meeletu vastutuul. Lõppkokkuvõttes võib aga Kristjan kahtlemata oma tulemusega rahule jääda, sest ta sõitis olümpial välja oma karjääri täiskasvanute tiitlivõistluste parima koha.
Karl-August Tiirmaa oli hüppevõistluse järel 43. positsioonil ning säilitas sama koha ka finišis.
Olümpial on vaba atmosfäär
Märkimisväärne on tõik, et kuigi Kristjan on alles 21-aastane, ei ole PyeongChang talle esimene olümpia, sest rajal oli ta juba neli aastat tagasi Sotšis. Enne tänavust olümpiale sõitu tunnistas Kristjan Sportland Magazine’ile, et olümpia on erilisem võistlus kui näiteks maailmakarikas või maailmameistrivõistlused. „Olümpiamängud on juba oma olemuselt teistsugused, need on ikkagi kõige tähtsamad võistlused, aga atmosfäär on seal hästi vaba. MM-il või MK-l on väga kindel rutiin: teed võistluse ära ja sõidad edasi. Olümpial on rohkem aega. Kahe nädala jooksul on küll mitu võistlust ja sinna vahele jäävad treeningud, aga siiski saab olümpiakülas ringi käia, teiste võistlustele kaasa elada ja paljude inimestega suhelda,“ kirjeldas Kristjan olümpiamängude olustikku.
Võimas ja meeliülendav
Kristjani mälestused olümpiamängudest ulatuvad aga aega, mil ta ise veel võistlusrajal ei olnud. Tema esimene mälupilt maailma suurimast spordisündmusest on aastast 2002, kui taliolümpia toimus Salt Lake Citys. „Olin siis kuueaastane ja sellest ajast on pärit minu esimesed hägused mälupildid olümpiast. Neli aastat hiljem vaatasin Torino mänge aga juba väga suure huviga. Mulle on lapsest saati meeldinud sporti vaadata ja olümpiamängud on minu jaoks olnud hästi võimas ja meeliülendav sündmus. Kui lemmikaladest rääkida, siis vaadata eelistan pigem suusaalasid, kindlasti vaatan laskesuusatamist ja suusahüppeid, aga meeldib ka lumelauakross, sest seda on väga huvitav jälgida. Tegelikult olen suur spordivaataja ja kui käib olümpia, siis on kõike põnev jälgida,“ rääkis Kristjan.
Olümpiavõit läheb ajalukku
Kristjan usub, et iga sportlane, kes harrastab olümpiakavasse kuuluvat ala, tahab vähemalt kord elus sellele võistlusele pääseda. „Ja kindlasti mitte ainult osaleda, vaid hästi esineda.“ See on mõistagi ka tema enda peamine eesmärk. „Olümpia on teistest võistlustest grammi võrra tähtsam ja seal pannakse palju paika. Kui oled olümpiavõitja, siis jääd eluks ajaks meelde,“ ütles Kristjan.
Kahevõistlus jätkub PyeongChangis suure mäe võistlusega 20. veebruaril ning seal on mõlemal meie mehel kindlasti võimalus hästi esineda ja oma kohta parandada.
Pildid: Karl Altraja
Energiat ja motivatsiooni täis treeningpäev