PsĂŒhholoogial on spordis vĂ€ga suur roll. Kuidas oma vaimu tugevdada ja millal psĂŒhholoog aidata saaks, kĂŒsisime Kristel Kiensilt.
âKuigi tegu on siinmail veel ĂŒsna uue valdkonnaga, on spordipsĂŒhholoogia ka Eestis muutumas treeningu lahutamatuks osaks,â ĂŒtleb Kiens, kes on spordipsĂŒhholoogia valdkonnas tegutsenud neli aastat. SpordipsĂŒhholoogi juurde ei minda mitte ainult juhul, kui ollakse tĂ€ielikus kriisis, pigem on tegu positiivse psĂŒhholoogia suunaga, mis tegeleb rohkem inimese arendamisega kui ainult probleemide lahendamisega. Enamasti tullaksegi abi otsima siis, kui tahetakse sooritust parandada, et endast vĂ”istlustel maksimaalne vĂ€lja panna. NĂ€iteks eneseteadlikkus, tĂ€helepanu suunamine ja eneseanalĂŒĂŒsi oskused, emotsioonide-mĂ”tete-tunnetega toime tulek on mĂ”ned vaimsetest oskustest, millega spordipsĂŒhholoog tegeleb. âKuidas ja millele keskenduda. Samuti see, kuidas jÀÀda pĂŒhendunuks ka siis, kui on rasked olukorrad. Et kĂ€itumine jÀÀks samaks, kuigi olukord muutub ebamugavaks vĂ”i pingeliseks,â loetleb Kiens teemasid, millega sagedamini kokku puutub.
Tugevamaks samm-sammult
Ăks oluline oskus, mida iga sportlane vajab on keskendumisvĂ”ime. âOn olemas kindlad tehnikad ja viisid, kuidas paremini keskenduda, aga selle oskuse arendamine on aega ja pĂŒhendumust nĂ”udev protsess,â ĂŒtleb Kiens ja toob vĂ€lja mĂ”ned olulised punktid. âEsimene samm on arendada teadlikkust, et tĂ€helepanu ei lĂ€heks olulisel hetkel valesse kohta. Teiseks tuleks lasta lahti sellest, mida ise kontrollida ei saa (nĂ€iteks automaatsed mĂ”tted ja emotsioonid) ning kolmandaks tuleks harjutada tĂ€helepanu suunamist kasulikule keskendumispunktile vĂ”i pĂŒhenduda tegevusele, mis hetkel tĂ€helepanu vajab,â selgitab spetsialist. Ta rĂ”hutab, et see, mis lĂ”puks tulemuse annab, on siiski keerulisem protsess, sest tehnikad ja oskused on omavahel seotud. KĂ”ige alus on tema sĂ”nul aga eneseteadlikkus.
Vabane negatiivsetest mÔtetest
Eestlased on vĂ”rreldes emotsionaalsemate rahvustega tihti kimpus nii-öelda vĂ”iduhirmuga vĂ”i enesekindluse puudumisega. Kiensi sĂ”nul on see seotud negatiivsetesse mĂ”tetesse kinni jÀÀmisega vĂ”i enda teistega vĂ”rdlemisega. âHakatakse liigselt tulemuse ja teiste, nĂ€iteks treeneri, ootustele mĂ”tlema. See on ĂŒsna tĂŒĂŒpiline teema, mis aruteludest lĂ€bi kĂ€ib,â kinnitab ta. Kuidas siis negatiivsetesse mĂ”tetesse kinni jÀÀmist vĂ€ltida? Kiens rÀÀgib, et negatiivsetes mĂ”tetes iseenesest ei ole midagi halba vĂ”i imelikku. Keerulises ja ebamugavas vĂ”i pingelises olukorras tekivad need paratamatult, kuid neisse pikaks ajaks kinni jÀÀmine viib tĂ€helepanu valesse kohta. âSiingi tuleb Ă”ppida mĂ€rkama, millal sellised mĂ”tted tekivad, seda endale teadvustada ja seejĂ€rel keskenduda kasulikule. Oluline on suuta ka ebamugavatel hetkedel suunata ja hoida tĂ€helepanu kasulikul ja pĂŒhenduda tegevustele, mis on kasulikud,â Ă”petab Kiens.
Ka vaimu peab treenima
Selle kohta, kui suur ĂŒldse on vaimse osa roll spordis, on Kiensi sĂ”nul raske protsendinumbreid vĂ€lja tuua. âTeadmine vaimse poole olulisusest, mida on palju vĂ€lja toodud, ei tĂ€henda kohe ka praktikas sellele aja pĂŒhendamist ehk et vaimsete oskuste parandamise tehnikate omandamine ei ole kerge. FĂŒĂŒsiline treening on vĂ”ib-olla lihtsam, sest areng on kohe nĂ€ha, aga ka vaimseid oskusi tuleb tĂ€pselt samamoodi treenida, et need areneksid ja ka pingelistes olukordades oleksid stabiilsemad,â kirjeldab Kiens.
âĂhel sportlasel on vaimne pool loomu poolest paremal tasemel, teine peab sellega rohkem tegelema. Kuigi mĂ”nel vĂ”ib olla omandatud mitte-optimaalne tehnika, on Ă”pitut seda raskem muuta, mida kauem on sellega nii tegutsetud. Aga see on vĂ”imalik,â kinnitab Kiens.
Lootusetut seisu pole olemas!
Kui pikalt mĂ”ne vaimse oskuse parandamiseks vĂ”i probleemi lahendamiseks spetsialist juures peaks kĂ€ima, on vĂ€ga individuaalne, aga lootusetut seisu pole Kiensi sĂ”nul kunagi. âAlati saab midagi teha. Kui mĂ”ni arvabki, et tal on suur probleem, saab ta tihti ka ise aru, et tegelikult on lahendus olemas. See on ĂŒks minu töö lahedamaid hetki, kui nĂ€en, et see teadmine inimeseni jĂ”uab. Vaimsete oskuste arengut ei nĂ€e silmaga, aga seda tunnetatakse ise ning tihtipeale aitab see kaasa mitte ainult sooritusele, vaid ka ĂŒldisele heaolule,â kinnitab Kiens.
Nipid, kuidas vaimu treenida:
Ăra jÀÀ kinni negatiivsetesse mĂ”tetesse.
Proovi keskenduda teiste asemel enda tegutsemisele.
PĂŒĂŒa vĂ”istluse ajal olla kohal ja keskenduda oma sooritusele.
Katsu mitte liigselt kinni jÀÀda teiste ootuste peale mÔtlemisele.
Proovi liikuda selle poole, et vÔitlustel oleks vaatamata vÀlistele teguritele enda sooritus ja kÀitumised optimaalsed/vÔimalikult kasulikud.
Lase lahti asjadest, mida sa muuta ei saa ja keskendu sellele, mida saab muuta.
Tekst: Mariel Gregor
Fotod: Shutterstock.com / Nike / Oliver Moosus