Psühholoogial on spordis väga suur roll. Kuidas oma vaimu tugevdada ja millal psühholoog aidata saaks, küsisime Kristel Kiensilt.
“Kuigi tegu on siinmail veel üsna uue valdkonnaga, on spordipsühholoogia ka Eestis muutumas treeningu lahutamatuks osaks,” ütleb Kiens, kes on spordipsühholoogia valdkonnas tegutsenud neli aastat. Spordipsühholoogi juurde ei minda mitte ainult juhul, kui ollakse täielikus kriisis, pigem on tegu positiivse psühholoogia suunaga, mis tegeleb rohkem inimese arendamisega kui ainult probleemide lahendamisega. Enamasti tullaksegi abi otsima siis, kui tahetakse sooritust parandada, et endast võistlustel maksimaalne välja panna. Näiteks eneseteadlikkus, tähelepanu suunamine ja eneseanalüüsi oskused, emotsioonide-mõtete-tunnetega toime tulek on mõned vaimsetest oskustest, millega spordipsühholoog tegeleb. „Kuidas ja millele keskenduda. Samuti see, kuidas jääda pühendunuks ka siis, kui on rasked olukorrad. Et käitumine jääks samaks, kuigi olukord muutub ebamugavaks või pingeliseks,“ loetleb Kiens teemasid, millega sagedamini kokku puutub.
Tugevamaks samm-sammult
Üks oluline oskus, mida iga sportlane vajab on keskendumisvõime. „On olemas kindlad tehnikad ja viisid, kuidas paremini keskenduda, aga selle oskuse arendamine on aega ja pühendumust nõudev protsess,” ütleb Kiens ja toob välja mõned olulised punktid. “Esimene samm on arendada teadlikkust, et tähelepanu ei läheks olulisel hetkel valesse kohta. Teiseks tuleks lasta lahti sellest, mida ise kontrollida ei saa (näiteks automaatsed mõtted ja emotsioonid) ning kolmandaks tuleks harjutada tähelepanu suunamist kasulikule keskendumispunktile või pühenduda tegevusele, mis hetkel tähelepanu vajab,“ selgitab spetsialist. Ta rõhutab, et see, mis lõpuks tulemuse annab, on siiski keerulisem protsess, sest tehnikad ja oskused on omavahel seotud. Kõige alus on tema sõnul aga eneseteadlikkus.
Vabane negatiivsetest mõtetest
Eestlased on võrreldes emotsionaalsemate rahvustega tihti kimpus nii-öelda võiduhirmuga või enesekindluse puudumisega. Kiensi sõnul on see seotud negatiivsetesse mõtetesse kinni jäämisega või enda teistega võrdlemisega. „Hakatakse liigselt tulemuse ja teiste, näiteks treeneri, ootustele mõtlema. See on üsna tüüpiline teema, mis aruteludest läbi käib,“ kinnitab ta. Kuidas siis negatiivsetesse mõtetesse kinni jäämist vältida? Kiens räägib, et negatiivsetes mõtetes iseenesest ei ole midagi halba või imelikku. Keerulises ja ebamugavas või pingelises olukorras tekivad need paratamatult, kuid neisse pikaks ajaks kinni jäämine viib tähelepanu valesse kohta. „Siingi tuleb õppida märkama, millal sellised mõtted tekivad, seda endale teadvustada ja seejärel keskenduda kasulikule. Oluline on suuta ka ebamugavatel hetkedel suunata ja hoida tähelepanu kasulikul ja pühenduda tegevustele, mis on kasulikud,“ õpetab Kiens.
Ka vaimu peab treenima
Selle kohta, kui suur üldse on vaimse osa roll spordis, on Kiensi sõnul raske protsendinumbreid välja tuua. “Teadmine vaimse poole olulisusest, mida on palju välja toodud, ei tähenda kohe ka praktikas sellele aja pühendamist ehk et vaimsete oskuste parandamise tehnikate omandamine ei ole kerge. Füüsiline treening on võib-olla lihtsam, sest areng on kohe näha, aga ka vaimseid oskusi tuleb täpselt samamoodi treenida, et need areneksid ja ka pingelistes olukordades oleksid stabiilsemad,“ kirjeldab Kiens.
“Ühel sportlasel on vaimne pool loomu poolest paremal tasemel, teine peab sellega rohkem tegelema. Kuigi mõnel võib olla omandatud mitte-optimaalne tehnika, on õpitut seda raskem muuta, mida kauem on sellega nii tegutsetud. Aga see on võimalik,” kinnitab Kiens.
Lootusetut seisu pole olemas!
Kui pikalt mõne vaimse oskuse parandamiseks või probleemi lahendamiseks spetsialist juures peaks käima, on väga individuaalne, aga lootusetut seisu pole Kiensi sõnul kunagi. „Alati saab midagi teha. Kui mõni arvabki, et tal on suur probleem, saab ta tihti ka ise aru, et tegelikult on lahendus olemas. See on üks minu töö lahedamaid hetki, kui näen, et see teadmine inimeseni jõuab. Vaimsete oskuste arengut ei näe silmaga, aga seda tunnetatakse ise ning tihtipeale aitab see kaasa mitte ainult sooritusele, vaid ka üldisele heaolule,“ kinnitab Kiens.
Nipid, kuidas vaimu treenida:
Ära jää kinni negatiivsetesse mõtetesse.
Proovi keskenduda teiste asemel enda tegutsemisele.
Püüa võistluse ajal olla kohal ja keskenduda oma sooritusele.
Katsu mitte liigselt kinni jääda teiste ootuste peale mõtlemisele.
Proovi liikuda selle poole, et võitlustel oleks vaatamata välistele teguritele enda sooritus ja käitumised optimaalsed/võimalikult kasulikud.
Lase lahti asjadest, mida sa muuta ei saa ja keskendu sellele, mida saab muuta.
Tekst: Mariel Gregor
Fotod: Shutterstock.com / Nike / Oliver Moosus
Täiuslik jope – sügise parim kaaslane