Tartumaa Tervisespordikeskuses peetakse 29. aprillist kuni 1. maini järjekorras 50. Heli Rassi mälestusvõistlusi. Alates 1973. aastast varalahkunud andeka laskuri auks peetavale võistlusele oodatakse tänavu lisaks kodumaistele laskesportlastele hulganisti rahvusvahelist seltskonda.
Võistluste kavas on püssi, püstoli ja jooksva metssea harjutused. Kaasa löövad mehed-naised, juuniorid ja kuni 14-aastased lapsed. Kokku antakse välja 28 medalikomplekti. Elva Laskespordiklubi juhatuse liikme Maarja-Liisa Maasiku sõnul oodatakse sportlasi nii Eestist, Lätist, Leedust kui Soomest. „Möödunud aastal ei saanud põhjanaabrid piirangute tõttu osa võtta, aga loodame, et tänavu on kõikide lähiriikide sportlased kohal. Kuna tegemist on ka juubelivõistlusega, siis ootame kindlasti suurt osavõtjate arvu.“
Korraldaja sõnul on Heli Rassi mälestusvõistlus kujunenud traditsiooniliseks tulirelvahooaja avapauguks. „Sportlased juba väga ootavad väljas laskmist. Tavapärasel aastal me juba oleksimegi välitiirudes, aga lumehanged ja temperatuurid pole tänavu veel õues laskmist soosinud,” selgitab Maasik. „Seda suurema õhinaga võistlust oodatakse,“ lisab ta.
50 aastat võistlust
21-aastaselt raske haiguse tagajärjel siitilmast lahkunud Heli Rass oli andekas Elva sportlane, kes oli tolle aja Eesti parim naislaskur. Ta oli püstitanud Eesti rekordeid ja võitnud tiitlivõistlusi. Mälestus Helist elab temanimelise võistlusena edasi. Maasiku sõnul on Heli Rassi mälestusvõistlus üks mõnusama atmosfääriga laskespordiüritusi Eestis. „Kogu õhkkond Tartumaa Tervisespordikeskuses on alati väga tore. Seltskond tuleb pärast talvepuhkust taas kokku, suheldakse, tehakse sporti ja mälestatakse Heli. Ma arvan, et võistluse hea energia on see, mis on taganud pool sajandit ajalugu. Ja loomulikult ka Elva Laskespordiklubi järjepidev ja sihikindel töö. Isegi keerulisel koroona ajal tehti võistlus ära.“
Maasiku sõnul tulevad mälestusvõistlusele ka need, kes muul ajal enam aktiivselt laskespordiga ei tegele. Vanameistrid ja Heli kunagised treeningkaaslased võtavad relva kätte ja tulevad melu sisse. See ongi võistlus, kuhu ei tulda niivõrd esikoha pärast heitlema, vaid hooaja esimest emotsiooni saama. Kuna võistlus kattub sel aastal volbripäevaga, siis on korraldajad planeerinud laupäevaks suure volbrilõkke. Samal ajal autasustatakse esimesi medalivõitjaid ja tänatakse pikaaegseid osalejaid. „Äkki tuleb keegi isegi esinema,“ avab Maasik pisut saladuseloori.
Sportlandi tugi
Sarnaselt eelmise aasta võistlusele toetab Sportland Heli Rassi mälestusvõistlusi auhindadega. Maasik tunnistab, et Eesti laskespordis üldjuhul rahalisi auhindu ei jagata. „Oleme Sportlandile väga tänulikud, et saame teist aastat järjest korraliku auhinnalaua katta. Kahtlemata on see noortele sportlastele täiendav motivatsioon. Juba ajalooliselt on Heli Rassi võistlustel olnud toetajate auhinnad. Tean, et vanasti käis auhindade jagamine selliselt, et parimad said auhinnalaualt valida, mis meelejärgi oli. Seal oli maale, vaase, autorehve ja igasuguseid muid asju. Viimane auhinnaline koht sai selle, mis parasjagu lauale alles oli jäänud,“ naerab kohaliku laskespordi üks eestvedaja. „Usume, et koostöös Sportlandiga saame parimatele pakkuda juubelivõistlusele väärilisi auhindu. Kõiki põhiharjutuste esikolmikuid autasustatakse juubelivõistluse puhuks tehtud erimedaliga, millel on kujutatud Heli Rassi,“ lisab naine.
Võistluse kaks üldvõitjat saavad endale ka rändkarikad, mis on sama vanad kui võistlus ise. Esimest korda said 1973. aastal rändkarikad enda kätte vend ja õde, Ave ja Mati Nigul, kes olid Heli Rassi treeningkaaslased ja pikaaegsed laskurid.
Kes oli Heli Rass?
Heli Rass sündis 6. novembril 1951. aastal Ardus. Õppides Elva Keskkoolis alustas ta laskespordi treeningutega Jaan Niinepi esimeses treeninggrupis 1966. Aastal. Vaid kolm aastat tõsiseid treeninguid ja andekas neiu püstitas oma esimese Eesti täiskasvanute rekordi, lastes 3×20 lasku standardis 567 silma. Samal, 1969. aastal tuli ta ka maaspordiühingute üleliiduliseks meistriks. Järgneva kolme aasta jooksul püsis ta vabariigi naispüssilaskurite tipus, kuni ootamatult leukeemiasse haigestus ja 1972. aasta aprillis suri.
Heli matustel otsustasid toonased treenerid ja spordijuhid, et kui Helil endal ei õnnestunud oma nime piisavalt sügavale Eesti spordi ajalukku jäädvustada, siis üritaks seda teha tema nimelist mälestusvõistlust korraldades. See idee on olnud nii elujõuline, et Heli Rassi mälestusvõistlus on kasvanud Eesti kõige pikema traditsiooniga ja suurimaks rahvusvaheliseks laskespordi võistluseks. (Allikas: Elva Laskespordiklubi)
Elva uus spordikompleks ootab rahastust
Rääkides veel võistluskeskusest, siis Elva laskespordikeskus on siiani Eesti ja Baltikumi üks parimad, aga 1970. aastal ehitatud kompleks on selgelt juba ajale jalgu jäänud.
Esimesed sammud tipptasemel laskespordikeskuse rajamiseks on juba tehtud. Tartumaa Tervisespordikeskuse arhitektuurikonkursi võitis möödunud aastal Arhitekt Must OÜ töö „Sajajalgne“. Keskuse juhi Lennart Saarepuu sõnul on uue spordibaasi eelprojektid koos ehitusloaga valmimas tänavuse aasta 1. juuniks.
“Oleme 2022.-2025. aasta riigieelarve strateegias sees. Järgmine samm on see eelarverida n-ö kätte saada. Seejärel hakkame keskust ühest otsast ehitama. Kuna kogu planeeritav baas on suur, siis alustame lumetootmise süsteemist. Kui see on valmis, siis võtame ette kämpingute ala ja mänguväljakud. Kõik oleneb sellest, millises mahus meile iga-aastaselt raha eraldatakse.”
Kogu spordikeskuse valmimisaega Saarepuu täna veel prognoosida ei oska. “Väga palju sõltub sellest, mis riigis ja maailmas üldisemalt toimub. Hiljemalt 2030 võiks kogu kompleks valmis olla. Loodame parimat.”
Tipptasemel laskespordikeskus on Saarepuu sõnul väga vajalik nii Eesti kui kogu maailma laskespordile. “Tegelikult on heal tasemel keskuseid kogu maailmas väga vähe. Täna ei saa enam Venemaal ega ka Valgevenes võistlusi korraldada. Laskeföderatsioon otsis näiteks äsja kohta, kus Euroopa meistrivõistlusi teha. Elva keskusel oleks väga palju turgu – MK etapid, Euroopa meistrivõistlused ja suured treeninglaagrid. Korralikku kompleksi ei ole Baltimaades, Soomes ega Rootsis. Sisuliselt oleks meil järjekord ukse taga,” räägib mees.
Kuigi hetkel loodetakse ainult riigipoolsele rahastusele, siis tuleb Saarepuu sõnul ka teisi võimalusi kaaluda. “Praegune olukord maailmas mõjutab kahtlemata ka riigi otsuseid selles osas, kuhu raha paigutatakse. Samuti on ehitussektoris tulemas väga keerulised ajad. Ühe variandina näeme pakkuda erasektorile võimalust meie territooriumile rajada hotelli või spaad. Usun, et spordikeskus ja majutusasutus kindlasti täiendaksid teineteist. Kuna keskuse juurde peale kämpingute täiendavaid majutusvõimalusi ette pole nähtud, siis hotell võimaldaks aastaringselt siin ööbida.”
Tekst: Virgo Agan
Fotod: Elva Laskespordiklubi / Maarja-Liisa Maasik
Sportland Outleti juht Jaana Ellmann nakatab eeskujuga