Alistasid Eesti meistrivõistluste finaalis ülikindlalt 6 : 2, 6 : 1 endast kogenuma Eva Paalma. Kui mõtled tagasi, siis kui ootamatu oli sulle selline edu?
Üllatus oli ikka väga suur. Läksin turniirile mõttega, et tahaks alustuseks esimesest ringist edasi saada ja siis vaatan edasi, kuid kõik läks üle ootuste hästi. Tunded olid kuni finaalini väga segased. Kui pärast poolfinaali koju läksin, ei suutnud uskuda, et järgmisel päeval mängingi Eesti meistri tiitlile. Mäletan, et ei saanud sel päeval kuidagi mõtteid tenniselt – ei süües, duši all ega kuskil mujal. Õnneks sain vähemalt magada.
Mis oli sinu edu võti?
Võtsin turniiri täiesti pingevabalt, võib-olla mängis see rolli. Mul oli tõesti hästi vaba tunne. Vaid finaalis viimase geimi ajal tuli sisse väike ebakindlus, sest mulle hakkas vaikselt kohale jõudma, mille lävel olin.
Millal ja milliseid teid pidi sa üldse tenniseni jõudsid?
Kuna mu isa on eluaeg sporti teinud, tahtis ta, et ka mina millegagi tegeleksin. Meie naaber ülemiselt korruselt oli tennisetreener ning nad said isaga hästi läbi, seega soovitati mulle tennist. Tennis hakkas mulle kohe meeldima. Ei meenu küll, mida ma esimeses trennis täpselt tegin, kuid mäletan, kuidas isa viis mind käekõrval Tondiraba tennisekeskusesse.
Kas oled veel mõne spordialaga tegelnud?
Lasteaias käisin iluvõimlemises, kuid see sai lasteaia lõpuga läbi. Olen proovinud ka tantsutrenni, kuid tegelikult võib öelda, et olen terve elu ainult tennisega tegelenud. Tennis on lihtsalt nii kaasahaarav mäng, kus iga punkt, löök ja olukord on erinevad. Kunagi ei tea täpselt ette, mis saama hakkab, ja see meeldib mulle.
Maailma parimaid tennisiste teavad kõik spordisõbrad, sest ala on juba kord nii populaarne. Kes on sinu eeskujud tennisemaailmas?
Mulle meeldib väga Serena Williams. Tema ründav jõuline stiil ja võime ennast üles kütta on imetlusväärsed. Mulle meeldib ka, kuidas Maria Šarapova igaks löögiks keskendub, ja selles osas on mind temaga isegi võrreldud. Muidugi hoidsin ka Kaia Kanepile tema tippaegadel kõvasti pöialt.
Kas oled pigem emotsionaalne mängija või hoiad tunded enda sees?
Rõõmuemotsioone olen hakanud järjest rohkem välja näitama, kuid negatiivseid mitte. Nooremana tuli ette ka reketiloopimisi – siis, kui mul midagi välja ei tulnud –, kuid sellised asjad on nüüdseks minevik.
Kui palju aega nädalas tennisele pühendad? Kuidas on olukord koolis – kas saad õpingud ja tennise ühendada?
Audentese koolis õppides on hea, et saan treenida ka hommikuti. Nii teen mõnel päeval nädalas ühe, mõnel kaks trenni. Kooli ma kindlasti unarusse ei jäta, sest on oluline, et inimesel on elus olemas ka plaan B.
Iga noore sportlase eesmärk on jõuda kõige teravamasse tippu. Kas oled välja mõelnud, millal tahaksid staaride uksele koputada? Mida selleks vaja läheb?
Ma arvan, et umbes 20-aastaselt võiksin juba sel tasemel olla. Selleks on aga vaja kõvasti vaeva näha ning motivatsiooni, millest mul õnneks puudu ei tule. Lisaks muidugi head treenerit, toetavat perekonda ja sponsoreid, kes minu unistuste poole püüdlemist rahaliselt toetaksid. Sportlikust poolest on minu kõige tugevam külg eestkäsi, kuid tagantkäelöögid, serv ja jalgade töö on need elemendid, mida pean kõvasti järele aitama.
Millised on sinu eesmärgid selleks aastaks?
Loomulikult oleks tore kaitsta Eesti meistri tiitlit ja tahaksin mängida veel naiste turniire. Samas ei sea ma endale kindlaid kohustusi ning tahaksin end vabalt tunda. Pealegi otsustab rohkem treener, kus mängin.
Kes on sinu treener ja kui oluline roll on temal sinu edus?
Mind treenib Silver Karjus, kellel on minu edus kindlasti väga suur roll. Enne Eesti meistri tiitlit olime aasta aega koostööd teinud ja nagu tagantjärele näha, oli sellest kasu. Vahepeal olid meil väikesed erimeelsused – just vahetult enne minu tulekut Eesti meistriks – ning lõpetasime koostöö, kuid nüüd treenin jälle Silveri juhendamisel. Olen aru saanud, et ta on väga hea treener, ja meie koostöö sujub.
Millest sa tennisistina kõige rohkem unistad?
Suure slämmi turniirivõidust. Vaadates televiisorist, kui keegi pärast finaalivõitu siirast õnnest väljakule pikali viskab, tulevad mul alati pisarad silma. Tahaksin tunda seda tunnet, kui minu raske töö on kandnud nii magusaid vilju. Kuigi ma pole murul veel mänginud, tundub Wimbledoni turniirivõit kõige maagilisem. Nii pikad traditsioonid teevad sellest erilise turniiri ja kui peaksin valima, siis meeldib mulle kõige rohkem jälgida just seda.
[alert color=”violet”]
Maria Lota lemmikud
Maria Lota lemmikuks on kujunenud Headi reketid. Kuigi ta on oma lühikese karjääri jooksul proovinud ka teisi brände, on Head tema kindel favoriit. “Olen nende reketitega väga rahul. Tegelikult alustasingi väiksena mängimist Headi reketitega. Mingil hetkel motlesin, et mul voiks ka sponsor olla, ning proovisin erinevaid reketeid, kuid joudsin ikkagi Headi juurde tagasi. Tundub, et need lihtsalt sobivad mulle,” märgib Maria Lota.
Ka riietuse ja jalanoude puhul on tal välja kujunenud selge eelistus. “Mängin ainult Nike toodetega – need on minu kindlad lemmikud.”
[/alert]
Tekst: Oliver Lomp, Fotod: Igor Pissarev
Loe veel:
Merele minek! Mida selga panna?