Marie Heleen Lisette Kikkas (23) on alati olnud sportlik, tema jaoks ei olnud küsimus, kas minna trenni, vaid kuhu minna. Tema kireks sai jalgpall, millega ta on tegelenud üle kümne aasta. Juba väiksena käis ta endast nooremate poistega jalgpallitrennis ning vutipisik on sisse jäänud tänaseni.
Praegune FC Flora keskpoolkaitsja Marie on alati pidanud ennast väga sportlikuks, lisaks jalgpallile on ta käinud tantsimas ja iluvõimlemises. Oma esimesse jalgpallitrenni astus ta kaheksa aastaselt, kuid vahelduva eduga on ta tegelenud selle alaga suurema osa elust. Pöördepunktiks sai aeg, kui Marie oli saanud 15 ning hakkas tantsutrenni asemel hoopis poistega hoovis jalgpalli mängimas käima. Peale seda tegi neiu otsuse, et on aeg keskenduda täielikult jalgpallile.
Selle pisiku võis Marie saada oma perelt, kuna suurem osa pereliikmetest on samuti jalgpalli harrastanud. „Enne oma esimest trenni käisin väga tihti ema mängudel, kus ma palliga mööda platsi äärt jooksin,“ kirjeldab ta oma lapsepõlve. Kuigi jalgpall pole naiste seas nii populaarne kui meeste hulgas, köidab Mariet eelkõige see, et ala eeldab tugevat meeskonnatööd. „Naudin seda, et kogu võistkond tegutseb ühise eesmärgi nimel, toetatakse ning usaldatakse üksteist. Tiimist saab endale sõbrad kogu eluks,“ ütleb neiu siiralt.
Tulemused peegeldavad armastust jalgpalli vastu
Marie tunneb suurt rõõmu jalgpallist, eelpool mainitud võistkondlik tegutsemine ja eluaegsed sõbrad ongi need, miks ta soovitaks seda igaühele. „Enim köidab see, et sa saad kogeda erinevaid emotsioone,“ ütleb noor jalgpallur. Ka Marie tulemused näitavad, et ta mängib jalgpalli südamega. Juba praeguseks on tal ette näidata mitmeid suuri saavutusi.
Juba aasta peale treeningutega alustamist pääses Marie Eesti noortekoondisesse. Seejärel suundus sporditüdruk Rootsi, kus mängis terve hooaja. „2016. aastal mängisin Rootsis DFK Värmbol jalgpalliklubis, kus õppisin enda kohta väga palju ja arenesin jalgpalli mõttes hüppeliselt. Tase oli palju kõrgem: mängijad olid palju suuremad ehk mängiti jõulisemalt, tehnilisemalt, kiiremini. Ka tiime oli kaks korda rohkem kui Eesti meistriliigas,” kirjeldab Marie välismaist hooaega.
Samuti toob neiu välja, et 2018. aastal võideti FC Floraga Eesti meistritiitel. „Lisaks võitsime karikavõistluse ning superkarika, mis tähendab, et me suutsime ära võita kõik, mis võita andis,” ütleb Marie uhkusega.
Ometigi võib jalgpall ka suurimate fännide jaoks tekitada ebameeldivusi, kuna väga tihti saadakse vigastusi. Marie arvates võibki see olla kõige keerulisem osa jalgpalli juures, kuna taastumine on tihtipeale pikk ja vaevaline. Tema ise üritab keskenduda pigem heale ning praegu tahab noor sportlane eelkõige areneda ja saada veel osavamaks. „Minu suurimaks eesmärgiks on saada paremaks mängijaks kui ma olin eile ning tulevikus sooviksin taas mängida välismaal,” avaldab neiu.
Pidevalt aktiivne
Enamiku päevi veedab Marie sporti tehes. „Hetkel toimuvad jalgpallitreeningud kolm korda nädalas ning nädalavahetustel on ka liigamäng. Trennivabu päevi on nädalas umbes kaks. Vabadel päevadel tegelen üldiselt mingite projektidega,“ kirjeldab ta oma tegemisi. Lisaks jalgpallile käib Marie korra nädalas jõusaalis ning tegeleb aeg-ajalt võrkpalli ja padeliga. Neiu tunnistab, et puhkamiseks jääb tavaliselt üsna vähe aega, kuid just nii on võimalik pidevalt areneda ning paremaks saada.
Aktiivse sportlasena oskab Marie rääkida sellest, kui olulised on õiged treeningriided. „Kindlasti pean oluliseks head varustust, kuna see toetab treeninguid, et saaksid anda oma maksimumi,“ ütleb ta. Tihtipeale kuulab ta teiste soovitusi ja valib oma trenniriided selle järgi. Marie lemmikud on mugavad, lohvakad püksid ja mõnus T-särk. Enamik tema vabaajariided on Nike omad, kuid samas meeldivad talle ka väga adidase dressipüksid.
Ole ise hea eeskuju
Oma elus on neiu paljuski jälginud enda ema tegemisi ning peab teda oma suurimaks eeskujuks ja motivaatoriks. Marie jaoks ei ole raske leida motivatsiooni trenni tegemiseks, sest regulaarne trenn on loonud rütmi ja harjumuse pidevalt liikuda. „Kõik me leiame päevas tegelikult aja, et kas või jalutada. Näita teistele ja ka endale, et liikumine toob hea tunde ja tuju. Eesmärgid panevad meid liikuma, motiveerivad meid ja ka teisi,” oskab neiu soovitada. Leides endale sobiva rütmi, on tunduvalt lihtsam jälgida oma arengut ja seada uusi eesmärke.
Tekst: Kaisa Kiriland
Fotod: Janek Eslon / Getter Kuusmaa